Esileht Ajaviite- ja muud jutud Kuidas ja millal rääkida lastega rahast?

Näitan 30 postitust - vahemik 1 kuni 30 (kokku 32 )

Teema: Kuidas ja millal rääkida lastega rahast?

Postitas:
Kägu

Mõtlen just sellist igapäevast – palju kulub elektri peale, kuidas pere-eelarve on seatud, kui palju toidupoes kulub, palju auto peale kulub, kui palju on telefoniarve jne.
Tahan, et lapsed mõistaksid kuidas meie peres asjad on, kuidas elus üldse on, et nad oleksid valmis iseseisvalt elus hakkama saama ja näiteks see, et ka prügiveo eest tuleb maksta ei oleks üllatus. õibolla paneksid sellised vestlused ka paremini mõistma, miks me ühte või teist endale lubada ei saa ja miks meie pere aastas mitu korda puhkusereisidel ei käi.
Samas ei tahaks lapsele üle kanda mingeid pingeid või muresid raha pärast, ei taha liiga vara neid selliste teemadega “traumeerida”.
Küsimus ongi pealkirjas, et millal või kuidas võiks olla mõistlik sellised teemad lastega jutuks võtta ja läbi arutada ja neid sellisesse olmesse kaasata.

+6
-6
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Minu meelest on see teema, mis kajastub igapäevajuttudes, mitte eraldi peetav loeng. Koos elades on saavad lapsed ju sellest loomulikul teel osa.

+16
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Mingit eraldi mahaistumist ja arutamist ei ole olnud. Maast madalast on lapsed pereellu kaasatud, nende vanusele vastavalt asju selgitatud.

+7
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Just, maast madalast. Kuidagi loomulikult, muu jutu sees. Muide meie lastele sai juba väga varakult selgeks, et poes käies saab korraga ainult ühe maiustuse. Mu ema kogu aeg räägib, kuidas meie 5-aastane teda suvel manitses “ei, vanaema, ei osta mulle rohkem midagi! Ma valisin endale jäätise ja üks asi on korraga!”
Vaatan, et minu lapsed on ehk liigagi kokkuhoidlikud. Ikka valivad allahinnatud toote teiste samasuguste seast. Vanem poeg on praegu kaitseväes ja juba planeerib, et järgmisel suvel läheb pärast kaitseväga ja enne kõrgkooli tööle, et koguda raha kampuses elamiseks. Ta on juba kolm viimast suve tööl käinud ja see raha on enamuses alles. Ükspäev hakkas minuga arutama, kui palju tal umbes toidu peale võiks päevas kuluda? Ma siis ütlesin, et ära muretse nii palju, eks me ju isaga anname sulle ka raha!
Neid olukordi on veel olnud, kui ma vaatan, et appi, mu lapsed on nii kokkuhoidlikud, kas ma olen neile jätnud mulje, et me oleme lõppvaesed?

+7
-7
Please wait...

Postitas:
Kägu

Tahan, et lapsed mõistaksid kuidas meie peres asjad on, kuidas elus üldse on

Mina saan aru, et sa üldistad, nagu oleks ‘elus üldse’ asjad nii, et raha ei ole? Mina ei tea, meil on raha alati olnud piisavalt ja meie lapsed, läinud iseseisvasse ellu, pole küll prügiveo arvete pärast imestanud. Peaksite ehk mehega mõtlema, kuidas vaesusest välja rabelda.

+3
-12
Please wait...

Postitas:
Kägu

Tahan, et lapsed mõistaksid kuidas meie peres asjad on, kuidas elus üldse on

Mina saan aru, et sa üldistad, nagu oleks ‘elus üldse’ asjad nii, et raha ei ole? Mina ei tea, meil on raha alati olnud piisavalt ja meie lapsed, läinud iseseisvasse ellu, pole küll prügiveo arvete pärast imestanud. Peaksite ehk mehega mõtlema, kuidas vaesusest välja rabelda.

Aitäh muretsemast, me elame väga kenasti ära ja vaesusest on asi kaugel. Teema ja “elus üldiselt” kommentaar pigem ajendatuna sellest, et 9.klassi noortega töö käigus rääkides on trend pigem see, et küsitakse, et mis see kommunaaliarve on? Mitte, et elus üldse raha poleks, vaid et mille peale see kulub. Tahangi teada, kuidas sellist igapäevast vajalikku teadmist lastega jagada ja selgitada.

+4
-2
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Just, maast madalast. Kuidagi loomulikult, muu jutu sees. Muide meie lastele sai juba väga varakult selgeks, et poes käies saab korraga ainult ühe maiustuse. Mu ema kogu aeg räägib, kuidas meie 5-aastane teda suvel manitses “ei, vanaema, ei osta mulle rohkem midagi! Ma valisin endale jäätise ja üks asi on korraga!”

Vaatan, et minu lapsed on ehk liigagi kokkuhoidlikud. Ikka valivad allahinnatud toote teiste samasuguste seast. Vanem poeg on praegu kaitseväes ja juba planeerib, et järgmisel suvel läheb pärast kaitseväga ja enne kõrgkooli tööle, et koguda raha kampuses elamiseks. Ta on juba kolm viimast suve tööl käinud ja see raha on enamuses alles. Ükspäev hakkas minuga arutama, kui palju tal umbes toidu peale võiks päevas kuluda? Ma siis ütlesin, et ära muretse nii palju, eks me ju isaga anname sulle ka raha!

Neid olukordi on veel olnud, kui ma vaatan, et appi, mu lapsed on nii kokkuhoidlikud, kas ma olen neile jätnud mulje, et me oleme lõppvaesed?

Te lihtsalt väga-väga-väga-väga kokkuhoidlikud…..koid

0
-5
Please wait...

Postitas:
Kägu

Siis, kui mõtlete välja, mida piimaga teha!

0
-4
Please wait...

Postitas:
Kägu

Minu 7-aastane teab juba mõnda aega, et nt vee, elektri, prügiveo ja inerneti ning teleteenuste eest tuleb maksta. Ja kui arveid ära ei maksa siis teenuseid tarbida ei saa. Raha väärtust ta oma praeguses vanuses küll veel väga ei adu aga vähemalt saab aru, et asjad maksavad raha ning rana on piiratud hulk.

+5
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Aitäh muretsemast, me elame väga kenasti ära ja vaesusest on asi kaugel. Teema ja “elus üldiselt” kommentaar pigem ajendatuna sellest, et 9.klassi noortega töö käigus rääkides on trend pigem see, et küsitakse, et mis see kommunaaliarve on? Mitte, et elus üldse raha poleks, vaid et mille peale see kulub. Tahangi teada, kuidas sellist igapäevast vajalikku teadmist lastega jagada ja selgitada.

Minu lapsed teavad väga hästi, kust raha tuleb ja kuhu ta kulub, aga sõna “kommunaalid” peale hakkaks nad samuti kokutama, sest ei kasuta sellist väljendit.

+8
-2
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

9 klassi laps ei saa ometi nii ohmu olla et ei tea mis arved on kommunaalid ja prügivedu. Seda teab isegi mu 10 aastane. Kuigi meil majandusliku muret ei ole siis oskab ta juba praegu vaadata poes toodete kilo hinda, kas toode on tervik jms. Kõik algab ikka kodust.Meil käivad palju noored kontorist läbi ja kui vaadata nende toidulauda siis tahaks karjuda kas tõesti pole kodus midagi õpetatud. Kiirnuudlid, paki supid, pudrud jne. Pole siis ime et uus põlvkond nii kehva tervisega on.

0
-7
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Minu lapsed teavad väga hästi, kust raha tuleb ja kuhu ta kulub, aga sõna “kommunaalid” peale hakkaks nad samuti kokutama, sest ei kasuta sellist väljendit.

see võib küll olla, et ei tea. meil eramajas elades ei tule mingit kommunaalide arvet ka, nii et vabalt võivad ka minu hilisteismelised mitte teada seda sõna.

+1
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

9 klassi laps ei saa ometi nii ohmu olla et ei tea mis arved on kommunaalid ja prügivedu. Seda teab isegi mu 10 aastane. Kuigi meil majandusliku muret ei ole siis oskab ta juba praegu vaadata poes toodete kilo hinda, kas toode on tervik jms. Kõik algab ikka kodust.Meil käivad palju noored kontorist läbi ja kui vaadata nende toidulauda siis tahaks karjuda kas tõesti pole kodus midagi õpetatud. Kiirnuudlid, paki supid, pudrud jne. Pole siis ime et uus põlvkond nii kehva tervisega on.

Kummaline kontor teil. Oma kogemusest suure hulga eri vanuses kolleegidega, võin öelda, et kiirnuudlid, pakisupid, saiakesed jms. on pigem 50+ inimeste toidulaual. Noored on väga teadlikud toitujad, rämpsu, vähemalt tööl, ei süüa. On palju veganeid ja ka selliseid, kes küll muna ja piima tarbivad aga lihast keelduvad. Rasvast nõretavaid pirukaid ja plaadikooke tassivad tööle just vanemaealised, kellel silmnähtav ülekaal.

+3
-5
Please wait...

Postitas:
Kägu

9 klassi laps ei saa ometi nii ohmu olla et ei tea mis arved on kommunaalid ja prügivedu. Seda teab isegi mu 10 aastane. Kuigi meil majandusliku muret ei ole siis oskab ta juba praegu vaadata poes toodete kilo hinda, kas toode on tervik jms. Kõik algab ikka kodust.Meil käivad palju noored kontorist läbi ja kui vaadata nende toidulauda siis tahaks karjuda kas tõesti pole kodus midagi õpetatud. Kiirnuudlid, paki supid, pudrud jne. Pole siis ime et uus põlvkond nii kehva tervisega on.

Kummaline kontor teil. Oma kogemusest suure hulga eri vanuses kolleegidega, võin öelda, et kiirnuudlid, pakisupid, saiakesed jms. on pigem 50+ inimeste toidulaual. Noored on väga teadlikud toitujad, rämpsu, vähemalt tööl, ei süüa. On palju veganeid ja ka selliseid, kes küll muna ja piima tarbivad aga lihast keelduvad. Rasvast nõretavaid pirukaid ja plaadikooke tassivad tööle just vanemaealised, kellel silmnähtav ülekaal.

Kuidas need tohutult teadlikud endale nii suured tagumikud on endale palja salati peal külge süüa?
Kasva ja arene veel mõni aasta enne, kui vanemaealiste toitumisharjumusi kritiseerid. Ka nende hulgas on täitsa palju neid, kes juba enne sinu sündimist tervislikult toitusid.

0
-7
Please wait...

Postitas:
Kägu

Minu lapsed teavad väga hästi, kust raha tuleb ja kuhu ta kulub, aga sõna “kommunaalid” peale hakkaks nad samuti kokutama, sest ei kasuta sellist väljendit.

see võib küll olla, et ei tea. meil eramajas elades ei tule mingit kommunaalide arvet ka, nii et vabalt võivad ka minu hilisteismelised mitte teada seda sõna.

Sa ei maksa prügi äraveo eest ja elektrit toodad ise?
Kellegile ei tule “kommunaalarvet”. See on väljend

+6
-2
Please wait...

Postitas:
Kägu

Tasapisi olen neist asjadest rääkinud lastega juba lasteaiaealistele. Kuueaastane saab ideaalselt aru, et kui tal on mingi hulk raha, siis selle eest saab ühte või teist, aga mitte mõlemat. Koolilapsele saab juba täpsemalt rääkida. Nooremad on kõik juba kuulnud sama juttu, iseasi, kui detailselt aru saanud, aga 13 aastasele olen küll juba täpsema ülevaate andnud, mille peale pere raha kulub, kuidas ette tuleb mõelda aasta ja mitme aasta peale. Ja jätkan seda juttu iga kord kui mingid ebaratsionaalsed soovid tekivad. Samas ma mitte kunagi ei ütle, et asjad, mida nad soovivad, on täiesti võimatud. Alati selgitan, et väga suure soovi korral on kõik võimalik, lihtsalt tuleb lahendusi otsida, ise selle saavitamise nimel vaeva näha ja vahel võtab soovi täitmine aastaid, mitte päevi aga võimatu ei ole peaaegu miski. Teen ka lühemaajalisi kokkuleppeid, kui laps on nõus panustama näiteks pere ühisesse heaolusse selle ja tollega, olen mina nõus ka mingi teise rahalise väljamjneku ära jätma ja lapse soovi täitma.

+1
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Miks peaks last traumeerima, kui näitad, et raha on x palju, kulusid on x summas ja tuleme kenasti omadega toime, lihtsalt lisakuludeks tuleb uusi lahendusi mõelda välja. Need lahendused on näiteks suvel töö tegemine vms. Lahendused on alati olemas, lihtsalt enamasti need nõuavad veidi vaeva. Ja see on just koht, mis paneb selle teismelise mõtlema, kui väga ta ikka tahab seda asja, kas nii väga, et on nõus ise ka panustama.

+1
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Minu meelest seals 12 vanuses võiks olla teema päevakorras. Ja alustada võiks mingi oma rahaga, mille eest tuleb ise tasuda mingeid kohustusi. Näiteks peab ise tasuma bussi kuupileti, isiklikud hügieenitarbed, koolitoit, internet või muu selline lihtsam teema. Minu tütar õppis küll, et mis tähendab, kui kogu oma raha laiaks lööd ja tuleb kuu aega jala kooli minna. Üle tunni aja oli üks ots astuda. Õnneks olid ilusad kevadilmad. Väga sportlik kuu oli talle.

Koolis võiks õppeosa olla pere eelarve koostamine, näiteks Exceli oskusega koos.

Mu tütar õpib välismaal ülikoolis ja on täna rahaliselt täiesti iseseisev. Esimesel õppeaastal toetasin rendimaksetega. Temalt kuulen, et väga paljud noored on oma finantsoskustega hädas. Naerda siin ju võite ja osatada, aga tõesti ei tea need noored, et tuleb renti tasuda, elektri eest maksta või kuu lõpuni toidurahaga toime tulla.

+1
-1
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Mu tütar õpib välismaal ülikoolis ja on täna rahaliselt täiesti iseseisev. Esimesel õppeaastal toetasin rendimaksetega. Temalt kuulen, et väga paljud noored on oma finantsoskustega hädas. Naerda siin ju võite ja osatada, aga tõesti ei tea need noored, et tuleb renti tasuda, elektri eest maksta või kuu lõpuni toidurahaga toime tulla.

Ei tea, siis ei tea. Eks see saab neil üsna varsti selgeks, ega nad sama lolliks ei jää, ei ole seda hirmugi.

+1
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Meil on 9a poeg ja oleme talle juba rääkinud raha väärtusest, arvetest, raha kogumisest..Saab iganädalaselt taskuraha 5 eur, mõni nädal paneb kõrvale ja samas järgmine hetk lööb Olerexis (asub kooli kõrval) ühe päevaga raha laiaks. Kuigi räägime pidevalt, et Olerex on üks kallimaid kohti, kust midagi osta. Ehk arvan, et õige olekski hakata lasteaia lõpupoole juba lapsele rääkima, et midagi ei saa niisama ja raha ei kasva puu otsas. Meie räägime raha väärtusest ja raha kulutamisest oma peres suhteliselt tihti.

+1
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Ei tea, siis ei tea. Eks see saab neil üsna varsti selgeks, ega nad sama lolliks ei jää, ei ole seda hirmugi.

Seda küll. Aga kas siis peab kõike nullist iseseisvat elu alustades õppima või võiks see teadmine kodust tulla nagu muudki eluks vajalik, et hambaid tuleb pesta ja et kätega probleeme ei lahendata.

+1
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Kuidas selliseid olmelisi asju üldse lapse eest varjata saab? Nt laps küsib, mis sa teed. Vastan – maksan elektriarvet parasjagu. Laps võib selle peale küsida, et mis mõttes, see tuleb ju seina seest. Siis vastad, et ei, selle eest tuleb maksta ja niisama seda ei saa.

Me hakkasime lapsele rahaasjadest vaikselt siis rääkima, kui ta ise raha ja asju rohkem nõudma hakkas. Et ta näeb või teab, et sul on küll raha, aga miskipärast sa ei osta selle eest Legosid kogu aeg.

Sõna “kommunaalid” ei kasutata meie peres ka.

+1
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

No siin rääkis keegi et noored toituvad tervislikult… No vaevalt küll… Vaadates linnas ringi siis õudne millised ahtris on taga tänapäeva 16-17 aastaselt. Tervislikust toitumisest on küll asi kaugel.

+3
-2
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

No mul on laps 6-aastane ja ta teab, et kõige eest tuleb maksta. Elektri eest, vee eest, gaasi eest, interneti eest. Muidugi ma ei ole talle pidanud mingit pikka eraldiseisvat vestlust, vaid muude asjade seas on sellest juttu olnud. Olen ka rääkinud, miks peab maksma – elekter ei teki juhtmetesse iseenesest, selleks on erinevad inimesed, kes tööd teevad selle nimel. Vett tuleb puhastusjaamas puhastada jne. Kui ka oleks oma kaev, siis ikkagi ilmselt räägiksin, et pole vaja liigselt raisata.

Ma küll ei ole talle öelnud seda, et kustutagu mõni lamp ära, sest muidu ei jaksa elektriarvet maksta, aga lihtsalt on jutuks tulnud, et oioi, mul elektriarve maksmata, tuleb ära teha (jah, ma ei ole võtnud püsikorraldust). Ainult vee puhul olen öelnud, et ärgu lasku niisama voolata.

Samamoodi oleme rääkinud kliimast, loodusest, sellest, et prügi ei visata maha või metsa alla jne. Mitte mingi eraldi vestlusena teatud eas, vaid nii nagu parasjagu juhtub. Ka rahateenimisest oleme rääkinud ja sellest, et seda saab teenida erinevatel viisidel. Mõni teeb ise firma, teine tahab olla palgatööline jms. Ma tahan, et ta teaks, et see on tema enda valik ja võimalusi töö tegemiseks on erinevaid.

+3
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

No ma küll ei planeeri, et vot nüüd kell kukkus ja hakkame rääkima. Kui jutuks tuleb, siis arutame. Ma vist mingi imelik lapsevanem, et ei planeeri lapsega mingeid vestlusõhutud, et mis teema ja mis ajal oleks sobilik üles võtta.

0
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Tuua reisidest eemale jäämiseks põhjuseks raha kulumine arvetele…Kas lapsed mõelda ei oska, et küsivad, teised pered siis ei maksa arveid, et nad saavad reisil käia?
Sa peaks vist sissetulekutest rääkima, mitte kuludest 😉

+2
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Isegi teise klassi töövihikus on kohu aeg ülesanded “rahakotis on 25 eurot ja asjad maksavada üks nii ja teine naapalju, kui palju sa midagi osta saad”.
Ma lastele räägin seda ikkagi juba kogu aeg, kaheksane küsib, mitusada issi palka saab, kas kakssada?, siis õpetan vahet tegema tuhandetel ja sadadel jne, mis maksab mõni auto, mis majad jne. Mingeid loenguid ei pea, kui küsib või kui teema on, siis räägin. Mäletan, et meil olid väiksena hoiukarbid ja raha kogusime, kui isal oli väikest sularaha, siis ta “laenas” meie käest ja saime “intressidega” tagasi, lapsed koguvad sünnipäevarahasid millegi suurema jaoks jne. ca 6a võtab “oma” 1-eurose kaasa ja vaatab, mis ta selle eest saab. Kui rahvast pole palju, siis ka maksab ise oma kauba eest ja vaatab, kas sai raha ka tagasi jne.
Mõni inimene ongi loomu poolest kokkuhoidlik, tahab säästa, ei larista raha kohe ära jms, kui lisaks veel nii õpetatud, siis ongi kokkuhoidlik. See on kuidagi kaasasündinud, osadel on ja osadel pole oskust rahaga ringi käia, see pole ainult kasvatus, muidugi ka kasvatada tuleb.

0
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Raha teema tuleb ju kohe, kui lähed lapsega koos poodi. Nii et õige aeg on rääkida juba siis kui laps on poes kaasas. Olgu vanus milline tahes. Väikesele lapsele ju vanem juba räägib, et nüüd läheme poodi, ostame seda ja seda ja et poes tuleb kõige eest tasuda ja võid ju lisada, et kuna teed ise tööd, siis saad ise selle raha, millest osa annad poodi. Oluline on et märgataks, et panuse eest ühiskonda tuleb teenuse või toote tarbijal tasuda. Kui laps näeb, et kasutad raha, tulebki kohe selgitada. Veel enne kui ta küsima hakkab. Selgitad ju ka, et mingi asi on teise oma ja seda võtta ei tohi. Kuidas sa selgitad, et poes asju võtta ei tohi niisama või kui võtad, tuleb raha maksta? Kõik arved on selgitatavad poe näitega.

+2
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Rahaga tuleks säilitada eluterve suhe.
Ei ole mõtet rääkida, et ärge kulutage, koguge.
Minul lapsena oli väga valus, kui ema rääkis, et raha on vähe, ma ei saanud vahel õhtuti und vaid mõtlesin midagi välja või nutsin või lihtsalt muretsesin, et äkki meil pole varsti süüa.
Norra koolireisile ma ei läinud, ema tegi mulle odavama reisi Helsinki. Küll ma sinna Norra kunagi ise lähen 🙂

Meie peres on lastel väga erinev suhe rahasse: mõni on kooner, mõni on ettevõtte omanikuks saanud sama stardipositsiooniga, mõni käib palgatööl ja teeb veel MTÜ tööd lisaks ja panustab ühiskonda.
Iga inimene peab ise kogema ja leidma oma suhte rahaga. On vaja ka laristada ja on vaja koonerdada.
Mulle nt. meeldib õudselt see seis, kui olen teinud korterisissemakse või suure remondi ja kontol on täitsa tühjus! Muidugi tuleb sinna peale miskit varsti jälle aga see tunne, kuidagi tajud ümbritsevat, näljase tunne tuleb ja pea töötab paremini.

+1
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Olen lastega sellistel teemadel rääkinud muu jutu sees, kuid pean olema ettevaatlik, sest nagu eelmine vastajagi, hakkavad nad kergesti muretsema.
Aga tundub, et majandamisoskus on kaasasündinud omadus, sest mõningate täiskasvanute näitel on nii, et mõnel hästiteenival on raha peale palgapäeva peagi otsas, lisaks väikelaenud, järelmaksud. Samas mõni väiksemapalgaline tuleb ilusti toime.

0
0
Please wait...

Näitan 30 postitust - vahemik 1 kuni 30 (kokku 32 )


Esileht Ajaviite- ja muud jutud Kuidas ja millal rääkida lastega rahast?