Esileht Pereelu ja suhted Kuidas jätkata kriisis suhet?

Näitan 30 postitust - vahemik 1 kuni 30 (kokku 37 )

Teema: Kuidas jätkata kriisis suhet?

Postitas:

Ma loen siit neid teemasid ja päris palju on neid, kes ikkagi püsivad suhtes isegi siis kui suhe ei ole enam ilus. Minu jaoks on see nõrk koht, olen 40 a.ja juba 2 korda lahutatud. Nüüd logiseb 3.pikaajaline suhe, hetkel 6 a koos oldud. Eelmised suhted olid 8a ja 9a pikad. Lahkuminekud alati minu algatatud. Vaatan oma elu ja mulle tundub, et ma ei oska kriise lahendada. Kaaslased on alati tahtnud suhet jätkata, aga mina olen resoluutselt lõpetanud, kuna tundub, et enam pole midagi päästa. Saan aru, et igas suhtes tuleb tegelikult kriise ette, lihtsalt mina ei oska neist kriisidest läbi minna. Praeguse elukaaslase suhtes on veel tunded alles, kuigi juba liigun siiseõpitud mustrit, ehk siis loon plaane lahkuminekuks. Samas, ehk ikka oleks mõtet see suhe päästa, ma lihtsalt ei oska seda teha. Kuidas teie kriisidest suhtes üle saate? Mismoodi te mõtlete? Tänan!

+6
-5
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 8 korda. Täpsemalt 21.01 08:45; 21.01 09:16; 21.01 10:03; 21.01 10:10; 21.01 10:33; 22.01 09:04; 22.01 09:25; 22.01 11:45;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Perenõustaja? Paariteraapia?

+3
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Oleneb ju kriisist. Kriise on väga erineva nö intensiivsusega.

+7
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt 21.01 09:00; 21.01 10:17; 21.01 10:46; 22.01 09:20;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Kuna sul on juba mitu lahkumineku ja uue suhte kogemust, siis ehk saad abi sellest minu mõtteviisist: iga uue partneriga on alati *KA* mingi jama. Ideaalset, probleemivaba inimest pole olemas ja me ise ei ole seda ka. Lihtsalt iga erinev inimene toob sinus välja mingid erinevad tahud ja käitumismustrid. Aga iga suhtega on mingid probleemid ikka. Seega: milleks üldse vaeva näha, suhet lammutada ja jälle uut alustada? Niikuinii ongi mingil hetkel jälle (uus) jama. Kas mõttekam ei oleks see sama energia kulutada oma praegusele suhtele teistmoodi vaatamiseks või selle parendamiseks?

Loomulikult võib olla täiesti lootusetuid olukordi, aga ma räägin siin siiski enam-vähem normaalsetest partneritest ja suhetest, milles lihtsalt on mõned lahendatavad probleemid või kus särts on tuhmunud.

+12
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Mismoodi te mõtlete?

Kas elu ilma selle meheta oleks tõesti parem kui koos selle mehega?
Pane plussid ja miinused kasvõi paberi peale kirja, et oleks lihtsam järge pidada.
Kui miinuseid on kõvasti rohkem kui plusse ja sa selles mehes enam mitte midagi ei leia, siis tasub ilmselt tõesti lahku minna.
Kui midagi head ja ilusat on veel alles (kirjutad ju ise teemaalgatuses, et tunded ON alles) , siis püüa mehega miinustest rääkida. Äkki on nende seas asju, mida annab lihtsa vaevaga muuta.

+2
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt 21.01 09:01; 22.01 11:35; 23.01 09:46;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Aitäh, selle plusside/ miinuste kirjutamise võiks tõesti ette võtta. Tõsi on ka see, et igas uues suhtes tulevad aastatega uued jamad. Ma olen muidugi alati naiivitar ja arvan lahku minnes et nüüd jään üksi ja hakkan elama nii nagu mina tahan! Reaalsus on aga see, et olen alati kiirelt endale isegi teadvustamata sattunud uuesti suhtesse. Tullakse, toetatakse, hoitakse, hakatakse sügavamalt silma vaatama jne. Kuidagi märkamatult käivad mul need asjad. Minu loomuse ja iseloomu viga. Lahkuminekud samamoodi minu iseloomu viga. Praeguse suhte kriisi tekitas see, et mulle anti suur lubadus, mida ei täidetud. Lihtsalt mõtles ümber, inimesel on kahtlemata õigus ümber mõelda enda elu puudutavaid suuri otsuseid. Ainult, et mina uskusin lubadust ja tegin seetõttu enda elus suuri muudatusi, mis mulle nüüdseks palju ebameeldivusi põhjustavad. Nüüd olen pettunud iseendas, et uskusin teda ( tegelikult oligi lollus, ainult endale saab kindel olla) ja et ma ei saa tema sõnades enam kunagi kindel olla, äkki mõtleb jälle ümber.

+2
-4
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 8 korda. Täpsemalt 21.01 08:45; 21.01 09:16; 21.01 10:03; 21.01 10:10; 21.01 10:33; 22.01 09:04; 22.01 09:25; 22.01 11:45;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Eee, on ikka suur vahe, mis lubadus anti..
Kui rääkisite, et saate lapse ja sina oled juba rase, aga tema mõtles ümber, siis on ikka päris tobe tõesti. Samuti ka, kui mõtlesite kokku kolida ja sina müüsid juba oma korteri selleks maha… Aga kui see “suur lubadus” on, et lähete suvel reisile ja sa võtsid selleks ajaks puhkuse ning ehk ostsid juba piletid, aga mees ikka ei saa, siis on see ju vaid tühi-tähi.

Ma ei tea, mis “suur lubadus” peaks olema, aga eks tuleb selle kardinate taha vaadata. Kui inimesel on mõjuvad põhjused ja ta neid sulle on võimeline esitama, siis ta ju ikka on sinuga ühes paadis ja ehk on võimalik teil ka sinu tehtud investeeringud ühiselt kinni klappida. Aga kui ta lihtsalt lahmib, siis ma oleksin küll veidi ettevaatlikum. Usaldus on suhtes oluline osa, aga ka see turvatunne, et partner on julge sulle oma põhjendusi esitama (ehk on tal mingi probleem ja ta ei usalda hoopis sind, et seda sinuga jagada…). Kui omavahel räägitud ei saa, siis on tõesti alati võimalik ka pereteraapia, kui see tunnete olemasolu mõlemal on ja ka tema tahab koos edasi minna.

+7
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 21.01 09:50; 22.01 11:19;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Praeguse suhte kriisi tekitas see, et mulle anti suur lubadus, mida ei täidetud. Lihtsalt mõtles ümber, inimesel on kahtlemata õigus ümber mõelda enda elu puudutavaid suuri otsuseid. Ainult, et mina uskusin lubadust ja tegin seetõttu enda elus suuri muudatusi, mis mulle nüüdseks palju ebameeldivusi põhjustavad. Nüüd olen pettunud iseendas, et uskusin teda ( tegelikult oligi lollus, ainult endale saab kindel olla) ja et ma ei saa tema sõnades enam kunagi kindel olla, äkki mõtleb jälle ümber.

Valgusta natuke detailsemalt seda, palun. Siis saab täpsemalt nõu anda. Ma olen 40+ ja ei oska üldse suhetes olla. Ka praeguses suhtes oli eelmisel aastal suur kriis, mõtlesin lahkumineku mõtteid jne. Otsustasin otsustamise edasi lükata ja praegu olen rahul, et nii tegin. Mul on mehe vastu tugevad tunded ja minugi elu kannatas tema tegevuse tõttu. Kannatab siiani. Elan päev korraga ja naudin seda, mis on. Minul aitab otsuseid teha fantaseerimine tulevikust, st mõtlen, kuidas 10 või 20 aasta pärast parasjagu mingile keerulisele situatsioonile tagasi vaatan ja mida siis võiksin arvata.

+3
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt 21.01 10:03; 21.01 11:25; 22.01 10:39;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Eee, on ikka suur vahe, mis lubadus anti..

Kui rääkisite, et saate lapse ja sina oled juba rase, aga tema mõtles ümber, siis on ikka päris tobe tõesti. Samuti ka, kui mõtlesite kokku kolida ja sina müüsid juba oma korteri selleks maha… Aga kui see “suur lubadus” on, et lähete suvel reisile ja sa võtsid selleks ajaks puhkuse ning ehk ostsid juba piletid, aga mees ikka ei saa, siis on see ju vaid tühi-tähi.

Ma ei tea, mis “suur lubadus” peaks olema, aga eks tuleb selle kardinate taha vaadata. Kui inimesel on mõjuvad põhjused ja ta neid sulle on võimeline esitama, siis ta ju ikka on sinuga ühes paadis ja ehk on võimalik teil ka sinu tehtud investeeringud ühiselt kinni klappida. Aga kui ta lihtsalt lahmib, siis ma oleksin küll veidi ettevaatlikum. Usaldus on suhtes oluline osa, aga ka see turvatunne, et partner on julge sulle oma põhjendusi esitama (ehk on tal mingi probleem ja ta ei usalda hoopis sind, et seda sinuga jagada…). Kui omavahel räägitud ei saa, siis on tõesti alati võimalik ka pereteraapia, kui see tunnete olemasolu mõlemal on ja ka tema tahab koos edasi minna.

Jah. Teise kohta kolimine, korter, töökoht.. kokkulepped. See oligi.
Eks tal on põhjused, aga põhiline põhjus ikkagi vaatamata algsetele plaanidele ja entusiasmile oli hirmu tekkimine ja kartus muutuste ees.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 8 korda. Täpsemalt 21.01 08:45; 21.01 09:16; 21.01 10:03; 21.01 10:10; 21.01 10:33; 22.01 09:04; 22.01 09:25; 22.01 11:45;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Praeguse suhte kriisi tekitas see, et mulle anti suur lubadus, mida ei täidetud. Lihtsalt mõtles ümber, inimesel on kahtlemata õigus ümber mõelda enda elu puudutavaid suuri otsuseid. Ainult, et mina uskusin lubadust ja tegin seetõttu enda elus suuri muudatusi, mis mulle nüüdseks palju ebameeldivusi põhjustavad. Nüüd olen pettunud iseendas, et uskusin teda ( tegelikult oligi lollus, ainult endale saab kindel olla) ja et ma ei saa tema sõnades enam kunagi kindel olla, äkki mõtleb jälle ümber.

Valgusta natuke detailsemalt seda, palun. Siis saab täpsemalt nõu anda. Ma olen 40+ ja ei oska üldse suhetes olla. Ka praeguses suhtes oli eelmisel aastal suur kriis, mõtlesin lahkumineku mõtteid jne. Otsustasin otsustamise edasi lükata ja praegu olen rahul, et nii tegin. Mul on mehe vastu tugevad tunded ja minugi elu kannatas tema tegevuse tõttu. Kannatab siiani. Elan päev korraga ja naudin seda, mis on. Minul aitab otsuseid teha fantaseerimine tulevikust, st mõtlen, kuidas 10 või 20 aasta pärast parasjagu mingile keerulisele situatsioonile tagasi vaatan ja mida siis võiksin arvata.

Kas meil on mingi vorm keskeakriisist? 🙂
No vot, päev korraga suudaksin minagi temaga edasi elada. Samas aga, päev korraga elada on kriisifilosoofia. Turvaline elukorraldus peaks võimaldama ka ette planeerida ja elu seada. Seda mul praegu kohe üldse ei ole. Millal ma veel hakkan oma elu turvaliseks ja kindlaks planeerima ? Praegu just oleks see aeg ju? Samas, kui tahad garantiid, siis osta diivan, seda ütlemist tean ka.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 8 korda. Täpsemalt 21.01 08:45; 21.01 09:16; 21.01 10:03; 21.01 10:10; 21.01 10:33; 22.01 09:04; 22.01 09:25; 22.01 11:45;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Ma loen siit neid teemasid ja päris palju on neid, kes ikkagi püsivad suhtes isegi siis kui suhe ei ole enam ilus. Minu jaoks on see nõrk koht, olen 40 a.ja juba 2 korda lahutatud. Nüüd logiseb 3.pikaajaline suhe, hetkel 6 a koos oldud. Eelmised suhted olid 8a ja 9a pikad. Lahkuminekud alati minu algatatud. Vaatan oma elu ja mulle tundub, et ma ei oska kriise lahendada. Kaaslased on alati tahtnud suhet jätkata, aga mina olen resoluutselt lõpetanud, kuna tundub, et enam pole midagi päästa. Saan aru, et igas suhtes tuleb tegelikult kriise ette, lihtsalt mina ei oska neist kriisidest läbi minna. Praeguse elukaaslase suhtes on veel tunded alles, kuigi juba liigun siiseõpitud mustrit, ehk siis loon plaane lahkuminekuks. Samas, ehk ikka oleks mõtet see suhe päästa, ma lihtsalt ei oska seda teha. Kuidas teie kriisidest suhtes üle saate? Mismoodi te mõtlete? Tänan!

Raske öelda, missugused need inimesed päriselt on. Veab, kui leiab õige partneri noorelt. Minul on olnud elus kaks suhet. Esimeses peteti usaldust, alavääristati, aga mina püüdsin ikka suhet koos hoida, sest elus peab ju olema üks pere. See oli vale, ta jättis mu ise.
Teises suhtes leidsin nö hingesugulase, me oleme üksteisele loodud. Mingit kolmandat ei kujutaks ettegi. Ta on minu pere, aga mul ka tõesti vedas teisega. Olen peaaegu sama vana, kui sina.

+1
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Turvaline elukorraldus peaks võimaldama ka ette planeerida ja elu seada. Seda mul praegu kohe üldse ei ole. Millal ma veel hakkan oma elu turvaliseks ja kindlaks planeerima ? Praegu just oleks see aeg ju? Samas, kui tahad garantiid, siis osta diivan, seda ütlemist tean ka.

Lugedes põgusat kirjeldust olukorrast tundub, et hoopis mees hakkas end ebaturvaliselt tundma (suhtes?), kui ühised plaanid muutis/tühistas. Miks ta nii tundma võis hakata?

+3
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt 21.01 09:00; 21.01 10:17; 21.01 10:46; 22.01 09:20;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Turvaline elukorraldus peaks võimaldama ka ette planeerida ja elu seada. Seda mul praegu kohe üldse ei ole. Millal ma veel hakkan oma elu turvaliseks ja kindlaks planeerima ? Praegu just oleks see aeg ju? Samas, kui tahad garantiid, siis osta diivan, seda ütlemist tean ka.

Lugedes põgusat kirjeldust olukorrast tundub, et hoopis mees hakkas end ebaturvaliselt tundma (suhtes?), kui ühised plaanid muutis/tühistas. Miks ta nii tundma võis hakata?

Hakkaski jah. Ebaturvalisus tekkis planeeritava elumuutusega seoses. See on jah umbes midagi sellist, kui inimene seletaks pika aja jooksul värvikalt kuidas oleks tore koos laps saada ja siis kui naine rase ( ehk siis minul korter müüdud ja töökoht üles öeldud), siis mõtles ümber, et ohh, liiga hirmus elumuutus.

+7
-2
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 8 korda. Täpsemalt 21.01 08:45; 21.01 09:16; 21.01 10:03; 21.01 10:10; 21.01 10:33; 22.01 09:04; 22.01 09:25; 22.01 11:45;
To report this post you need to login first.
Postitas:

See on jah umbes midagi sellist, kui inimene seletaks pika aja jooksul värvikalt kuidas oleks tore koos laps saada ja siis kui naine rase ( ehk siis minul korter müüdud ja töökoht üles öeldud), siis mõtles ümber, et ohh, liiga hirmus elumuutus.

See ei ole päris sama siiski. Laps jääb eluks ajaks, kortereid ja töökohti võib vahetada kui palju aga tahtmist.
Kui sina tegid sellised muudatused, siis oli mehe ümber mõtlemine tõesti alatu. See oli tema konkreetne, teadlik otsus, mitte lihtsalt väike isiksusest tulenev asjaolu, mille osas saaksid end suunata vähem ärrituma. Milline on mehepoolne lahendusvariant, mida nüüd peale peaksid hakkama tema arvates?

+4
-2
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt 21.01 09:00; 21.01 10:17; 21.01 10:46; 22.01 09:20;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Kas kaaslane tahab suhet jätkata?

Minu jaoks oleks selline “althüppamine” küll suur ohumärk. Tema kord oleks tegelikult tõestada, et ta soovib sinuga ikkagi suhet. Mis te üldse sellel teemal rääkinud olete või mida põhjenduseks toob? Lihtsalt hakkaski elumuutust kartma? Kas te praegu siis koos ei elanudki? Olete 6 aastat koos juba… Hmm

+5
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Praeguse suhte kriisi tekitas see, et mulle anti suur lubadus, mida ei täidetud. Lihtsalt mõtles ümber, inimesel on kahtlemata õigus ümber mõelda enda elu puudutavaid suuri otsuseid. Ainult, et mina uskusin lubadust ja tegin seetõttu enda elus suuri muudatusi, mis mulle nüüdseks palju ebameeldivusi põhjustavad. Nüüd olen pettunud iseendas, et uskusin teda ( tegelikult oligi lollus, ainult endale saab kindel olla) ja et ma ei saa tema sõnades enam kunagi kindel olla, äkki mõtleb jälle ümber.

Valgusta natuke detailsemalt seda, palun. Siis saab täpsemalt nõu anda. Ma olen 40+ ja ei oska üldse suhetes olla. Ka praeguses suhtes oli eelmisel aastal suur kriis, mõtlesin lahkumineku mõtteid jne. Otsustasin otsustamise edasi lükata ja praegu olen rahul, et nii tegin. Mul on mehe vastu tugevad tunded ja minugi elu kannatas tema tegevuse tõttu. Kannatab siiani. Elan päev korraga ja naudin seda, mis on. Minul aitab otsuseid teha fantaseerimine tulevikust, st mõtlen, kuidas 10 või 20 aasta pärast parasjagu mingile keerulisele situatsioonile tagasi vaatan ja mida siis võiksin arvata.

Kas meil on mingi vorm keskeakriisist? ????

No vot, päev korraga suudaksin minagi temaga edasi elada. Samas aga, päev korraga elada on kriisifilosoofia. Turvaline elukorraldus peaks võimaldama ka ette planeerida ja elu seada. Seda mul praegu kohe üldse ei ole. Millal ma veel hakkan oma elu turvaliseks ja kindlaks planeerima ? Praegu just oleks see aeg ju? Samas, kui tahad garantiid, siis osta diivan, seda ütlemist tean ka.

Nojah, mul tõenäoliselt ongi kriisifilosoofia 🙂 Täiesti nõus. Ja ega ma tõesti ei oska nõu anda, mida teha. Aeg on alati see, mis pisutki selgitab-seletab. Väga loll olukord sul tõesti, et lihtsalt sul niiviisi vaip alt ära tõmmati. Usaldus on kadunud. Seda on võimalik tagasi saada, aga ainult ajaga ja tegudega. Mina praegu olengi selles faasis, et vaatan, kas ja kuidas neid tegusid koguneb. Miks ma seda teen? Mees on väga armas, täiega minu inimene ja olen nii vana küll, et kindlalt väita, et see on suur juhus, et selline sobivus kokku juhtub. Natuke on usaldus taastunud, loodan, et taastub veel. Mul aega küll, lapsi ma ju enam ei saa. 30-aastasena oleksin küll kärsitu ja võibolla lööks ukse tagantkätt kinni.

+1
-1
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt 21.01 10:03; 21.01 11:25; 22.01 10:39;
To report this post you need to login first.
Postitas:

kas ma saan õigesti aru, et te elasite näiteks Tallinnas ja mees unistas elust maal, sina juba kolisidki kuskile maale ära ja nüüd sa oled seal üksinda, mees on endiselt linnas ja ei kavatse kuskile kolida? (või siis vastupidi, maalt linna).’

Ma isegi ei mõtleks niisuguses olukorras pikemalt vaid jätaksin sellise mehe kohe maha.
Edasi vaataksin, kas mulle sobib uus elukorraldus uues elukohas ja kui mitte siis eks muudaksin selle tagasi, kas siis koliksin uuesti maalt linna või linnast maale.

Mina ei suudaks sellise lödipüksiga koos elada, kes alguses suurelt kujutab asju ette ja siis ütleb, et ei ma ikka mõtlesin ümber. Ma saaks niisugusest asjast aru vaid siis, kui oleks tõepoolest mingi mõjuv põhjus, mitte lihtsalt hirm elumuutuse ees.

+4
-2
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 21.01 12:25; 22.01 10:30;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Ma küll sellises vanuses veel ei ole aga mõtlen endamisi, et kui tuleks selline olukord ette, kus mees sisuliselt lükkab su tundmatusse vette (müüd maha oma kinnisvara, loobud tasuvast tööst, selle nimel, et mehe elukohas või uues elukohas uus elu üles ehitada) ja samal ajal astub ise nt kaks sammu tagasi (et ei tea ikka kas hakkame koos elama), siis mina arvatavasti läheks lahku. Asi on siinkohal põhimõttes, mees ju vedas sind täiega alt. Mis järgmiseks? Saame lapse ja siis kui oled viiendat kuud rase, järsku avastab et ta tegelt ei julge last saada? Sorry aga siinkohal ma küll mehele panuseid ei teeks enam. Sa peaksid seda meest ikka tohutult armastama, kui sa talle sellise asja suudad andestada ja edasi minna.

Usaldust saab lõhkuda ainult ühe korra. Mis moel saab usaldada edaspidi sellist meest üldse, suurte elu muutvate otsuste tegemisel?

+6
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Igas suhtes on kriisiaegu, kui enne pole midagi paha juhtunud, siis 6-9a ongi see, kus uudsus on läinud, tundeõhin ka, küsimused, kuidas ja kas edasi, kas jäängi temaga ja ega ma valesti ei valinud jms. Siis tundubki iga neg asi suurem lops, kuna nagunii on kahtlused, kas edasi. Meie ei tea, kui kapitaalne altvedamine see oli,MIDA üldse oli kokku lepitud ja kuidas kumbki seda mõistis ja mis täpsed asjaolud on, kuidas mees ise seda asja näeb, kas lihtsalt asjaolude muutumine vms. Nii uduselt teemat kirjutades mõtleb igaüks oma peas mingi lookese valmis ja kommenteerib SEDA, mitte tegelikku olukorda.

+2
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 21.01 14:19; 22.01 19:44;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Praeguse elukaaslase suhtes on veel tunded alles, kuigi juba liigun siiseõpitud mustrit, ehk siis loon plaane lahkuminekuks. Samas, ehk ikka oleks mõtet see suhe päästa, ma lihtsalt ei oska seda teha. Kuidas teie kriisidest suhtes üle saate? Mismoodi te mõtlete? Tänan!

Enam segasemalt on vist juba keeruline ühel perekoolikal oma olukorda kirjeldada….

0
-1
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt 21.01 14:46; 21.01 17:21; 22.01 10:44;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Teemaalgataja, kuidas seekonkreetselt käis? Plaanisite kokku kolida, mehe elukohta?
Ja sina ütlesid mehele: ma siis teen oma senise töökohaga lõpparve? Ja mees ütles: jah, tee, me hakkame elama seal!
Ja siis ütlesid: ma müün siis oma korteri maha, saame muretult ühist kodu sisustada? Ja mees ütles: jah, müü!
Ja siis kui sina seisid, juba töö ja koduta, kompsud pakitud ukselävel ja olid valmis kolima, siis helistas mees ja ütles: eiei, kle, need muutused on ikka liiga kiired, ootame-vaatame veel.
Või käis kuidagi teisiti?

+6
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Või käis kuidagi teisiti?

Arvata võib, et midagi taolist oligi. Aga teemaaalgata nimetab seda “kriisiks”.
Aru saamata, et mingit kriisi pole, lihtsalt mehe puhul on tegu debiiliku või lihtlabase petisega.

+2
-2
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt 21.01 14:46; 21.01 17:21; 22.01 10:44;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Sovitan suhtenõustajat. Täpselt sellises olukorras sinna õige minna ongi. Saate omavahel kolmanda osapoole abil asjad selgeks rääkida, st mida ja miks keegi tegi ja tundis. Kui mees on valmis suhet parandama, otsige abi.

+2
-2
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Elame koos, kokku kolisime juba mõned kuud peale tutvust. Pidime koos kolima teise kohta. Aasta aega planeeritud asi, ümber mõtles 2 nädalat enne kolimist. Kõik töölepingud ja uue korteri üürilepingki oli juba olemas. Üksi ma kolida ei saa, sest korter oli tema tööandja otsitud. Tegemist on välismaaga kuhu pidime minema. Dokumentide tõlked, kõik-kõik ettevalmistused olid tehtud.
Pakkusin suhtenõustajat, sinna ta minema ei ole nõus, arvab, et saame ise hakkama. Mina selles kahjuks kindel ei ole. Ega midagi, elu läheb edasi, uus töökoht on mul välja vaadataud, varsti alustan seal, korteri saab ka uue, vajab tegelemist. Aga pettumus on meeletu, ongi tunne, et mitte milleski ei saa teda enam usaldada. Ta oli ka minu inimene, kogu aeg olime õnnelikud mõlemad, et üksteist leidsime, oma inimesed.. hahh.. eksole. Ta tahab väga koos olla, mina olen see, kes vist ei oska enam. Peaksin laskma emotsioonidel vaibuda, aga ma pole kindel, kas nad vaibuvad.

+6
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 8 korda. Täpsemalt 21.01 08:45; 21.01 09:16; 21.01 10:03; 21.01 10:10; 21.01 10:33; 22.01 09:04; 22.01 09:25; 22.01 11:45;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Kirjas pole siiski põhjust, miks mees ümber mõtles?

+1
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt 21.01 09:00; 21.01 10:17; 21.01 10:46; 22.01 09:20;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Kirjas pole siiski põhjust, miks mees ümber mõtles?

Põhimõtteliselt ongi hirm elumuutuse ees. Ei olegi muid mõjuvaid põhjuseid tõesti. Eks ta toob vabanduseks pikka autosõitu ja võõrast ühiskonda, aga need asjad olid kõik teada ja läbi räägitud juba aasta jooksul ja varem ei olnud see probleemiks.

+3
-1
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 8 korda. Täpsemalt 21.01 08:45; 21.01 09:16; 21.01 10:03; 21.01 10:10; 21.01 10:33; 22.01 09:04; 22.01 09:25; 22.01 11:45;
To report this post you need to login first.
Postitas:

No sellise mehega ei ole küll mitte midagi peale hakata. Seksisemuks kõlbab, aga kooseluks mitte. Ma ei kujuta ette elu sellise inimesega, kelle puhul on tunne, et ta võib iga hetk ümber mõelda või siis räägib küll midagi, aga see jutt on ainult suusoojaks.

Mul on selline mulje, et see mees ongi sulle lihtsalt terve aja luuletanud, rääkinud niisuguseid asju, mida sa kuulda tahad, sealt see tunne, et ta on “sinu inimene”. Tegelikult ei pruugi ta üldse seda mõeldagi nii nagu sulle räägib.

+6
-1
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 21.01 12:25; 22.01 10:30;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Elame koos, kokku kolisime juba mõned kuud peale tutvust. Pidime koos kolima teise kohta. Aasta aega planeeritud asi, ümber mõtles 2 nädalat enne kolimist. Kõik töölepingud ja uue korteri üürilepingki oli juba olemas. Üksi ma kolida ei saa, sest korter oli tema tööandja otsitud. Tegemist on välismaaga kuhu pidime minema. Dokumentide tõlked, kõik-kõik ettevalmistused olid tehtud.

Pakkusin suhtenõustajat, sinna ta minema ei ole nõus, arvab, et saame ise hakkama. Mina selles kahjuks kindel ei ole. Ega midagi, elu läheb edasi, uus töökoht on mul välja vaadataud, varsti alustan seal, korteri saab ka uue, vajab tegelemist. Aga pettumus on meeletu, ongi tunne, et mitte milleski ei saa teda enam usaldada. Ta oli ka minu inimene, kogu aeg olime õnnelikud mõlemad, et üksteist leidsime, oma inimesed.. hahh.. eksole. Ta tahab väga koos olla, mina olen see, kes vist ei oska enam. Peaksin laskma emotsioonidel vaibuda, aga ma pole kindel, kas nad vaibuvad.

fakk! see on karm. ma tunnetan praegu, et see on suurem draama, kui minu elus praegu on. sinu mees tõmbas täiesti teadlikult sul vaiba ära. ei olnud mingit “ema jäi haigeks” või “lapsel (eelmisest suhtest) on raske aeg, pean tema jaoks siin olema” jutt. põhimõtteliselt tegi ta otsuse, et tema hirm on tähtsam, kui kõik sinu tehtud muudatused elukorralduses. jah – ma läheks lahku (kui ma mõtlesin ennast sinu asemele, tõusis pulss lakke). halb märk on ka see, et ta ei ole nõus nõustaja juurde minema. minu mees näiteks on nõus kõike tegema, peaasi, et me lahku ei läheks. plaan B oleks see, et jahutate kuuma supi maha ja siis proovite seda helpida. jahutamine on suhtepaus, st lahku kolimine. kasvõi 2 nädalat eraldi. ja siis räägite. kas mees on valmis sulle sinu kaotusi kompenseerima? ka see oleks märk temapoolsest soovist ikkagi koos elu edasi ehitada, st “keerasin käki, aga silun selle ise ära ka”. näiteks: oli plaan sel nädalavahetusel koos suhte aastapäeva tähistada, aga ta eelistas minna sõbra sünnipäevale, kuid järgmiseks nädalavahetuseks orgunnis teile väikese nädalalõpureisi (ehk tegi suurema orgunni ja väljamineku, et eelnevat heaks teha). kui ta seda valmidust pole näidanud, siis kindel ta peale küll enam kunagi olla ei saa. aga visiitsuhe ja armuke on ka teinekord toredad asjad.

+5
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt 21.01 10:03; 21.01 11:25; 22.01 10:39;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Aasta aega planeeritud asi, ümber mõtles 2 nädalat enne kolimist.

Tõega mõtled, et see on mingi “kriis?”

See ei ole mitte kriis, vaid totaalne altvedamine, petmine, valetamine, noa selga löömine, püksid täis tegemine, nimeta seda, kuidas iganes.

Mis kuradi suhtenõustaja? – Jookse ja kohe!

+5
-3
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt 21.01 14:46; 21.01 17:21; 22.01 10:44;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Elame koos, kokku kolisime juba mõned kuud peale tutvust. Pidime koos kolima teise kohta. Aasta aega planeeritud asi, ümber mõtles 2 nädalat enne kolimist. Kõik töölepingud ja uue korteri üürilepingki oli juba olemas. Üksi ma kolida ei saa, sest korter oli tema tööandja otsitud. Tegemist on välismaaga kuhu pidime minema. Dokumentide tõlked, kõik-kõik ettevalmistused olid tehtud.

Pakkusin suhtenõustajat, sinna ta minema ei ole nõus, arvab, et saame ise hakkama. Mina selles kahjuks kindel ei ole. Ega midagi, elu läheb edasi, uus töökoht on mul välja vaadataud, varsti alustan seal, korteri saab ka uue, vajab tegelemist. Aga pettumus on meeletu, ongi tunne, et mitte milleski ei saa teda enam usaldada. Ta oli ka minu inimene, kogu aeg olime õnnelikud mõlemad, et üksteist leidsime, oma inimesed.. hahh.. eksole. Ta tahab väga koos olla, mina olen see, kes vist ei oska enam. Peaksin laskma emotsioonidel vaibuda, aga ma pole kindel, kas nad vaibuvad.

Eee, mulle tundub, et siin on mehel ikka mingi suurem psühholoogiline probleem. Oma tööandjat ta veab ju ka alt, nagu loos selgub, mitte ainult oma naist.
Järsku mehel oma perega väga olulised soojad suhted ja ei taha nendest kaugele kolida, või sõpradega…
Üks asi on siiski unistada ja plaane teha ja isegi konkreetseid plaane teha, aga teine asi on päriselt ära kolida. Mõni inimene tõepoolest ei talu muutusi. Tal on kindlasti mingi Asbergeri spektrum, nendel ongi vaja tavapäraseid rutiine ja keskkonda, ei saagi mujal hästi hakkama.

Ma arvan, et selles loos on siiski positiivne see, et mees tuli oma hirmuga välja, enne, kui te kolisite. Mõtle, kui õudne oleks olnud, kui peaksid seal välismaal avastama, et mehel on järsku mingid paanikahood ja kohutav stress/depressioon. Tagasi kolida oleks ju veel hullem, kui teil mõlemal juba töökohad ja nö struktuurid paigas.

Räägin oma seisukohast – olen elus väga palju kolinud, nii Eesti kui välismaal. Mul on küll päris paks nahk ja ma pigem nimetan oma elu “reisimiseks”, aga ka vahel on selline meeletu kurbus ja igatus selle tuttava eestilikkuse järgi, mida isegi sõnadesse ei oska panna.

Ma ikka püüaks mõista. Inimesed on keerulised olevused, mis teebki nad põnevaks. Ka sellised tumedad kohad teises inimeses on põnev läbi vaadata ja analüüsida… Püüaks mõista, aga muidugi ei saa ka ennast selle mõistmise kõrval lapikuks nulliks suruda. Eks pead ise teadma, kas jaksad edasi.

+3
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 21.01 09:50; 22.01 11:19;
To report this post you need to login first.
Näitan 30 postitust - vahemik 1 kuni 30 (kokku 37 )


Esileht Pereelu ja suhted Kuidas jätkata kriisis suhet?