Teema: Kuidas jätkata kriisis suhet?

#3339641:

Elame koos, kokku kolisime juba mõned kuud peale tutvust. Pidime koos kolima teise kohta. Aasta aega planeeritud asi, ümber mõtles 2 nädalat enne kolimist. Kõik töölepingud ja uue korteri üürilepingki oli juba olemas. Üksi ma kolida ei saa, sest korter oli tema tööandja otsitud. Tegemist on välismaaga kuhu pidime minema.

Mina ei ärrituks väga kui tegemist oleks ainult UUES riigis tehtud planeeringutega.
Mis mind tõsiselt endast välja viiks, oleks ühiste plaanide tõttu oma praeguse töökoha üles ütlemine, üürilepingu katkestamine või kodu müük jne.
Ehk siis, ma ei solvuks kui plaan muutuks hetkel kui saan oma eluga vanaviisi edasi minna.
Kui aga sina oled kodus nö sillad põletanud ja mees mõtleb ümber, siis on küll jama.
Kuhu sa seda uut korterit ja tööd nüüd otsid? Eestisse? Või sinna riiki, kuhu pidite koos minema?

Mina saan mehest aru, ei pea tema käitumist õigeks, aga mõistan. Ilmselt ta väga ei tahtnudki minna, ehk ta ka vihjas Sulle varem, et äkki ikka ei läheks ja ei tea kas tahab jne.
Ja sina oma meelest muudkui julgustasid ja toetasid, ent tema tundis end kui lõksus, et PEAB minema, aga sisemas ei taha.
Õige järjekord oleks olnud, et tema kolib ise kõigepealt ära, seab ennast sisse ja siis Sina kolid järgi.

Minu jaoks ei oleks enam usaldust sellise mehe vastu.
Minu viimane suhe kestis vaid 2 aastat ja tutvudes oli ka mehel jutt et kolib minu linna ja hakkab töökohta sinna vaatama. Tundus kuidagi liiga kähku see asi, sest polnud veel tuttavadki. Nii aasta pärast võttis hoopis teise tööpakkumise vastu minust kaugemal. Siis hakkas hoopis mulle rääkima, et noh vaata siis tööpakkumisi tema linnas. Õnneks ma oma töökohta üles ei öelnud ja tema üüripinnale ei kolinud. (Olen elus korra juba mehe pärast kolinud ja see lõppes lahkuminekuga). Hiljem tuli ka tüli veel reisile mineku pärast, kui algul ütles et vali reis ja lähme, mina siis nädal aega vaatasin pakkumisi ja siis vastas et ta mõtles ümber ja ei lähe. Igaljuhul sellised väiksemadki althüppamised ja sõnamurdmised kahjuks viivad lahkuminekuni.
Kui mu aasta otsa kavandatud kolimine lendaks vastu taevast , siis ma ei andestaks. Kas mees ka siis tegeles asjaajamistega? Kui tõesti mõtleks esimese 2 kuu jooksul ümber, siis veel. Muul juhul ma igal juhul koliks sinna välismaale ja vähemalt proovikski kasvõi aasta seal elada. Sellised hirmud täismehel on ikka täiesti jaburad.

Mina isiklikult ei peaks seda kriisiks, vaid selleks hetkeks partnerluses, kus sina aitad oma partnerit, aitad tal hirmudest üle olla ja turvatunde tagasi saada.

Mis ta hirmud on, tõenäoliselt, kardab, et uus töö ei laabu, ei saa hakkama, kaotab töö, ei suuda sind rahaliselt toetada ja ennast ülal pidada võõral maal, eluolu liiga kallis, sõpru ei ole, ei kohane uue keskkonnaga (mis meestel ongi keskeltläbi raskem).

Sinu ülesanne on mehele selgeks teha, et sa oled tema kõrval, sina otsid ka töö ja toetad rahaliselt, teil on nii ja nii palju sääste, või sellised tagavaraplaanid-võimalused, nii et kui ka kõik halvasti läheb, on piisavalt, et tagasi kolida ja Eestis töö leida (siin on ju tööjõupuudus). Annad talle turvatunde, et ta ei ole ainus, kes perel nälga ei lase surra ja et alati on võimalus tagasi Eestisse tulla, kui ta ei suuda kohaneda, sa toetad teda selles.