Enamus inimesi ei oskagi suhelda. Neile pole seda antud, nad pole ka selle peale kunagi mõelnud, kuid ise ootavad kogu maailmalt küll sellist suhtlemist, nagu nad oma peas välja on mõelnud, küll aga mitte sellist, kuidas nad ise käituvad.
Toon näite oma ühest töökollektiivist. Nemad töötasid iga päev kontoris, mina käisin kontoris pisteliselt, kuid olime omavahel kõik ikka head tuttavad. Olen selline suhtleja tüüp ehk mõned konkreetsed inimesed lausa ootasid kontorisse, sest siis läks kuidagi positiivsemaks kogu atmosfäär ning info liikus (ja ma alati tegin ikka esmajärjekorras oma töö ära). Aga siis oli terve grupp selliseid tummahambaid, vastu teretasid, kuid muidu ei suhelnud, nägu oli alati vingus ning kõnetada tohtis anult siis, kui tõesti tööd ei olnud. No olgu, ega mina ei pidanud nendega ka siis suhtlema, tõmbusin nende osas oma suhtluses tagasi, tegin heatujuliselt oma asju, kuid siis läks jälle teist pidi probleem lahti, sest siis uuriti, et miks ma ei suhtle, mis juhtund jne. No nagu lasteaed. Las aga ussitavad seal vaikselt igaüks oma nurgas edasi.
Teemaalgata, las see mossnägu aga mossitab. Sina ela oma toredat elu edasi, suhtle kellega tahad, tema tegemistest ära välja teegi. Ei ole vaja sinul tema peale oma enegrgiat kulutada.