Esileht Ajaviite- ja muud jutud Kuidas kassipojaga sõbraks saada?

Näitan 27 postitust - vahemik 1 kuni 27 (kokku 27 )

Teema: Kuidas kassipojaga sõbraks saada?

Postitas:
Kägu

Kass 3-kuune. Mingit lähedust, tähelepanu, kontakti ega hellust ei otsi. Sülle võttes jonnib ja põgeneb kohe. On nagu täiesti võõras ja kauge, lihtsalt elab ja on. Mingit huvi mu vastu ei tunne.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Ei oska vastata. Kardan, et ei saagi midagi muuta. Kui on metsik kass, kes inimestega harjunud pole, siis see võib ajaga muutuda, aga kui on selline omapäi kõndija, siis ma küll ei tea, et selles suhtes midagi ette saaks võtta. Ise olen valinud kassipoja iseloomu järgi. No et oleks sõbralik ja sotsiaalne.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Ta ju on alles väike. Selline vägisi solgutamine neile ei meeldigi, tahavad maailma avastada, mitte sinuga ninnu-nännutada. Lase tal rahus olla, küll hakkab ise lähedust otsima.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Just, valimine on tähtis. Kassipoeg peab iga ihurakuga kohe välja näitama, et tahab üle kõige sinu kassiks saada.
Olen ise selle vea teinud, et püüdsin nurgas kössitavalt õnnetusehunnikut sotsialiseerida. Ei õnnestunud.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Igaüks ei saagi sõbraks, eks neilgi oma iseloomud. Minu kass ainult süles elakski, minu ema kass on aga vist juba peaaegu kümme aastat vana, aga terve elu olnud nagu tige tikker.

Please wait...
Postitas:
Kägu

See vägisi sülle võtmine vaevalt kassile meeldib. Kui kass tahab, tuleb ise. Minu kass jookseb kohe minema kui sülle võtta. Samas õhtul tuleb ise sõtkuma, viskab lausa selili kui silitama hakkad.

Please wait...
Postitas:
sabakala

Kolme kuune on veel suht tita, “osta” ta ära mingi hea maistusega, pasteet, kanafilee, jne

Please wait...
Postitas:
Kägu

Meie kass on juba viie kuune ja alles nüüd hakkab natuke ka sülle tulema. Hommikuti tuleb, kui kuuleb kella tirinat. Saime ka kui ta oli saamas kolme kuuseks ja ta ei tahtnud mingit süllevõtmist. Anna talle aega.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Usalduse loomine võtab aega – nädalaid, isegi kuid. Aga võib ka juhtuda, et mingit sotsialiseerumist ei tulegi. Mul on olnud üsna palju lemmikloomi (üle 10 kindlasti) – ühe puhul ei aidanud miski: lihtsalt ei hakanud usaldama.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Mäng ja söök. Krõbinad eest ära mingiks perioodiks ja annad näpu vahelt, ise kiidad ja silitad. Samamoodi konserviga, las limpsib, sina kiidad ja sügad kõrva tagant. Piisab ka rääkimisest, sest ega nad söömise ajal suurt pai ei taha. Siis mängid. Veeretad palli, viskad hiirt, näitad lasertäppi. Ja räägid. Rääkida tuleb eriti palju, suhelda. Kõlab veidi totakalt, aga töötab! Loom harjub sinuga suhtlema, kui sa ise temaga suhtled, õpetad ta suhtlema.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Ta ei ole metsik, üldse ei karda kedagi. Tundub lihtsalt, et temaga pole piisavalt tegelenud. Pai teha laseb meeleldi, aga ise ei küsi kunagi. Sööb ka siis, kui konkreetselt ise ta toidukausi juurde viin. Häda teeb siis, kui ta ise liivakasti panen. Suhteliselt apaatne loom, ainult magab, vähesel määral mängib. Nagu täielik po**uist. Kartsin, et midagi viga tal psüühiliselt. Tegelen temaga pidevalt, aga ta enamus ajast veel tukub ja ärkveloleku aeg on lühike.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Ta ei ole metsik, üldse ei karda kedagi. Tundub lihtsalt, et temaga pole tegeletud. Pai teha laseb meeleldi, aga ise ei küsi kunagi. Sööb ka siis, kui konkreetselt ise ta toidukausi juurde viin. Häda teeb siis, kui ta ise liivakasti panen. Suhteliselt apaatne loom, ainult magab, vähesel määral mängib.

Nii väike kass ei tulegi ise pai küsima. Sa peadki teda ise paitama ja õpetama.
Magavad kassipojad palju.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Ma sain ühe kassi vaevu 2-kuuselt ja tema oli hoopis elavam, ei maganud nii palju ja juba oskas vaikselt pugeda ja nühkis vastu jalgu. Praegusel on täiesti suva, kas ma olen olemas või ei ole. Teda nagu poleks üldse hellitatud. Ma ei oska täpselt öelda, mis tingimustes ta elanud on.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Kassidel on samuti iseloom. Mul samagusune kass juba 18 aastat, paar korda laseb hambad ristis paitada ja siis sisiseb ja äsab käpaga. Lähedust nüüdseks mingil määral juba tahab, aga see ei tähenda paitamist, lihtsalt hoiab lähedusse. Seda loomulikult siis, kui ta ise parajasti soovib. Tean kust perest pärit (ei ole metsast) ja minu käes mõnekuusest saati.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Ta ei ole metsik, üldse ei karda kedagi. Tundub lihtsalt, et temaga pole piisavalt tegelenud. Pai teha laseb meeleldi, aga ise ei küsi kunagi. Sööb ka siis, kui konkreetselt ise ta toidukausi juurde viin. Häda teeb siis, kui ta ise liivakasti panen. Suhteliselt apaatne loom, ainult magab, vähesel määral mängib. Nagu täielik po**uist. Kartsin, et midagi viga tal psüühiliselt. Tegelen temaga pidevalt, aga ta enamus ajast veel tukub ja ärkveloleku aeg on lühike.

Arstil ikka käidud? Kust saite? Ussirohukuurid jmt on tehtud? Ehk on tervisel miskit viga, miks apaatne.
Meie kass on ka isepäine, süles ei nurru, aga lähedust ikka otsib, käib järgi, magab kõrval, pai laseb teha kui TAL tuju on, aga muidu on hull kraageldis ja mängida meeldib.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Kass 3-kuune. Mingit lähedust, tähelepanu, kontakti ega hellust ei otsi. Sülle võttes jonnib ja põgeneb kohe. On nagu täiesti võõras ja kauge, lihtsalt elab ja on. Mingit huvi mu vastu ei tunne.

See kassike on äkki haige?
Siin üks kahekuune “pätt”:

Ja kodus pole kohta, kus ta poleks nuhkinud, käinud või uudistanud.
Ok, magab muidugi tihti nagu titt ikka, aga ringi jookseb samuti ja tihti tuleb ise inimesi kiusama või kaissu magama.
Liigutad valel ajal varvast ja seal on 20 nõela + rida hambaid sekundiga sees.

.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Jah, kassid on ka erinevad ja kui kass on titeeast välja saanud ja suur, siis on näha, milline iseloom tal on. Ei ole sugugi kõik kiisud sülekiisud, keda aga võtad ja istub ja nurrub ja magab süles.

Please wait...
Postitas:
Kägu

No kui kass on nii apaatne, et ei oska ise söögikausi juurdegi minna, siis tal ehk on midagi viga. Kui osa inimesi on totuvõitu, eks siis sama asi võib ka loomaga juhtuda.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Ilmselgelt on kass uue kodu ja ema juurest ära oleku pärast esialgu natuke stressis. Lisaks sinna juurde veel sinu meeleheitlik väntsutamine.
Lase tal ise vaikselt tegutseda. Proovi vaid mängida ja midagi sööma saada.
Kui söömise suhtes ka edaspidi apaatne on, näitaksin arstile igaksjuhuks.

Meie kass ei ole kunagi väga paimaias ja sülekass olnud. Ta on 4 aastane ja viimased paar aastat tuleb vahel õhtuti sülle nühkima. Kui ise teda sülle võtta, siis pistab jooksu.
Üldiselt on ta üldse 3/4 päevast kusagil peidus magamas. Näha on teda hommikuti(siis hõõrb jalgu ja nõuab süüa) ja õhtuti, kui nälg ja häda kallal on, loivab kapist välja.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Meie kass on juba 8-aastane ja ta on kogu elu meie kass olnud. Aga siiamaani ta ilmselgelt lihtsalt talub kannatlikult inimeste veidrat kommet teda nunnutada ja sülle võtta.

Juba väikesest peale on ta olnud üsna omaettehoidev.
Mitte metsik, ei. Ikka sõbralik on, käib järel ja mängib, mõnikord isegi “jutustab” ja silmnähtavalt tunneb pereliikmed ära. Isegi magab öösiti voodijalutsis.

Aga sülle ta ei tule ja kui sülle võtta, siis tõmbub kangeks ja kannatab sõna otseses mõttes. Esimesed 3-4 aastat lausa rabeles sülest minema, nüüd lihtsalt on ääretult apaatne ja talub seda sületamist/silitamist ilmse vastikustundega. Aga no mis teha – kui inimene tahab nii hirmsasti kassi sülle võtta, siis tuleb leppida.

Pai teha õnnestub talle ainult siis, kui on söögi andmise aeg. Siis ta lubab armulikult ennast silitada ja on üldse väga sõbralik.
Aga muul ajal on ta täpselt nii kaugel, et käsi ei ulatu puudutama. Mõnikord tuleb ja teeb ise endale pai st. silitab küljega mööda inimese jalasäärt. Kui siis käsi tema poole sirutada, siis astub jälle paar sammu eemale ja vaatab hukkamõistva ilmega.
Kui hommikusöök kipub hiljaks jääma, siis isegi muutub nii lahkeks, et paneb külma nina vastu magava inimese põske ja nurrub otse kõrva sisse. Kui inimene selle peale silmad lahti teeb ja oma lemmiku tähelepanuavalduse peale ilmselgelt härdub ja rõõmustab ning plaanib alustada ühe pikema paikursusega, laseb kass muidugi kohe jalga.

Võõraid ta üldiselt ei armasta. Kui keegi külla tuleb, siis peidab ennast kohe tahatuppa voodi alla ja jääb sinna, kuni võõrad on lahkunud.
Lapsi (võõraid) ei armasta üleüldse. Kui mõned võõrad lapsed talle tahatuppa järele lähevad ja püüavad voodi alt välja meelitada, siis ta susiseb päris ärhvardavalt ja kui rahule ei jäeta, siis äsab käpaga ka.

Minu teada ei ole talle mitte keegi mitte kunagi liiga teinud ja tal ei tohiks olla mingit põhjust inimpelguseks või puudutuste vältimiseks. Me pigem oleme alati teda nunnutanud, sest kõik tahavad tema tähelepanu hirmsasti saada (tema seda muidugi jagada ei taha).
Nii et asi peab olema puhtalt iseloomus.
Lihtsalt on selline kass.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Kas päeval ka ei söö ja ei käi WC-s, kui sind kodus ei ole. Kui käib, siis ei muretseks ning annaks kassile aega harjuda (3 kuune ei saa sinu juures väga pikalt olnud olla, tal kõik uus ja võõras, samas ise veel nii väike) ja prooviks aksepteerida ka kassi iseloomuomadusi. Võib-olla on mõni söök või maius, mis talle meeldib ning sellega võidad ka tema poolehoiu
Meie teine kass on keldrikassi poeg ning pigem isepäine, omaette olija, vähem mängija (võrreldes eelmise kassiga), rohkem magaja (võrreldes eelmise kassiga) ja teistmoodi kiindumuse näitaja (mis ka välja kujunenud 11 a jooksul tasapisi). Esimesed nädalad meil sisuliselt kassi polnudki näha (otsisime pigem vahel üles veendumaks, et temaga on kõik korras), siis hakkas vaikselt õhtuti meie diivanil mõnulemise ajal ka korraks ligi tulema. Nüüd on 11 a möödas ning õhtuti tuleb alati korraks tervitama saabujaid, samas kaob üldjuhul jälle minema. Viimased aastad on hakkanud minu õhtusel õuesoleku ajal koridori ukse kõrval ootama (mehe tähelepanek, et terve aja). Mängima võib hakata suvalisest situatsioonist (aga ikkagi pigem tema meeleolu peab olema vastav), aga mitte pikalt. Päris õhtul võib kindel olla, et diivanil pead olema valmis paide tegemisteks ja tema süles hoidmiseks (käib kordamööda kõigi juures). Ja öösel kindlasti otsib meie lähedust. Seega meie pereliikmed on tasapisi väga omaks võtnud, aga olen alati olnud seisukohal (ja last on nii alati ka õpetatud), et elusolendi puhul peab arvestama ka tema iseloomu ja soove, mitte ei saa võtta kui enda mänguasja, millga mängin millal mina tahan ja mängin, kuidas mina tahan. Võõramaid ja külalisi endiselt ei armasta, sest enamasti tahetakse kohe nunnutada, ligi tikkuda, pai teha, aga temale see ei sobi.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Kass sai enne meile tulekut kõik vaktsiinid ja ussirohud. Olen ise praegu pikalt kodune ja üksi pole ta veel olnud. Nüüd on öösel hakanud ise kastil käima, varem hoidis häda kinni. Söögikausi juurde peab teda ikka ise viima, ta justkui ei taipa, et peaks sööma ka aeg-ajalt. Lähen täna loomapoodi ja vaatan, mis seal kasside meelitamiseks pakutakse. Arvan, et teda pole inimestega sõbrustatud ega sülle võetud, sest vastasel juhul ta ikka tunneks mingit sõltuvust inimesest. Pole teda meeleheitlikult väntsutanud ka, nagu eespool arvati. Kui ta minuga ära harjub ja ikka sülle ei taha, siis lepin, et tal selline iseloom, aga hetkel on veel lootust.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Ehk on ta söögikauss vale koha peal.
Kui on mingi kindel koht, kus talle meeldib peidus olla, vii söök sinna lähemale. Ta vb ei julge sööki otsima minna, kui vetsuski käib vaid öösiti.
See, et ta kusagile nurka ja maha ei lase on iseenesest tegelikult hea näitaja.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Kass sai enne meile tulekut kõik vaktsiinid ja ussirohud. Olen ise praegu pikalt kodune ja üksi pole ta veel olnud. Nüüd on öösel hakanud ise kastil käima, varem hoidis häda kinni. Söögikausi juurde peab teda ikka ise viima, ta justkui ei taipa, et peaks sööma ka aeg-ajalt.

Kui sa ise kodus oled, siis ilmselt pelgabki uudistada ja otsida. Ma viisin ikka toidu- ja veekausi harjumisperioodil pigem kassi peidukohale lähemale, mitte vastupidi. Oli ilusti söönud, isegi kui ma ei märganud tema söömas käimist.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Kass sai enne meile tulekut kõik vaktsiinid ja ussirohud. Olen ise praegu pikalt kodune ja üksi pole ta veel olnud. Nüüd on öösel hakanud ise kastil käima, varem hoidis häda kinni. Söögikausi juurde peab teda ikka ise viima, ta justkui ei taipa, et peaks sööma ka aeg-ajalt.

Kui sa ise kodus oled, siis ilmselt pelgabki uudistada ja otsida. Ma viisin ikka toidu- ja veekausi harjumisperioodil pigem kassi peidukohale lähemale, mitte vastupidi. Oli ilusti söönud, isegi kui ma ei märganud tema söömas käimist.

Ta ei peida ega karda. Lesib kogu aeg diivani peal ega lase end kellestki häirida. Mõnikord, kui mängib, siis uudistab natuke, aga seda ka väga harva.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

mitte ainult kassid pole erinevad, vaid ka inimesed on “kassiasjades” erinevad. Nt mina olen täielik “kassilausuja”, ma saan aru kassi käitumisest, mul on nendega connection ma saan aru, miks kass käitub nii nagu ta käitub ja mismoodi temaga suhelda.
Aga paljud inimesed ei saa, vastav “kanal” puudub lihtsalt 🙂

Please wait...
Postitas:
Kägu

Ei ole mingit kindlat reeglit, et kuidas sõbraks saada. On ka kasse, kes jäävadki selliseks. Kassi iseloom on üsna muutumatu suurus.
Praegusel hetkel mul kodus üks poolmetsik, kes silitamise peale hammustab, aga muidu niisama ilus ja uudishimulik. Kuigi väga huvi välja ei näita ja ise lähedale ei tule inimesele.
Samas teine kass on leitud tänavalt, aga kohe oli hakkamist täis ja on alati seal, kus on inimene, tuleb vaatab otsa, küsib pai, tahab külje all magada jne.
Koos on nad hea kombinatsioon.
Kui tahad kindlalt väga kedagi nunnutada, siis ikka see vana reegel, et võta juba näiteks nii aasta vana kass, kellel iseloom on väga selgelt näha. Või kohe veel vanem kass. Kassi eluiga heades tingimustes on ikka 15 ja üle selle.

Please wait...
Näitan 27 postitust - vahemik 1 kuni 27 (kokku 27 )


Esileht Ajaviite- ja muud jutud Kuidas kassipojaga sõbraks saada?