Teema: Kuidas koolitöötajate palku tõstetakse

ilma huvijuhita saadakse hakkama, ilma õpetajateta ei saa

Direktori, huvijuhi ja õppealajuhataja palk oleneb laste arvust koolis. Ja sellest, kuidas omavalitsus nende palka suurendada kavatseb. Õpetaja palk tuleb nö riiklikult, aga sõltub konkreetse õpetaja koormusest ja omavalitsuse poolt kehtestatud koormusnormist. Kogu lugu.

#2996817:

Selle loogika järgi saab kool hakkama ilma tugistruktuurita – alates direktorist ja õpoealajuhatajast kuni koolitädini. Tegelikult kooli efektiivne tegutsemine saab alguse edukast meeskonnatööst, kus kõik lülid olulised ja taoline ebavõrdsus palkade tõstmisel kahtlemata ainult lõhub seda.

no ütleme siis nii, et huvijuht on kooli üks ebaolulisemaid tegelasi, ilma kelleta saab edukalt hakkama. koristaja on isegi olulisem, et lapsed s*ta sisse ei upuks.
huvijuhi tilulilu koolielus ei saa võrrelda õpetamise vastutusega ning õpetajate kohustusega ses “loomaaias” mingigi kord tagada. loomulik, et eeskätt tõstetakse õpetajate palkasid, koolitädi saa huvijuhist märksa vähem palka, kuigi tegeleb samamoodi lastega

#2997329:

Käost, kes siin huvijuhtide tööd tilu-liluks nimetab, kumendub ühe läbipõlenud pedagoogi kuvand, kes ennast kui märtrit eesti haridussüsteemi altaril näeb. Olen üle kolmekümne aasta töötanud haridussüsteemis, õpetanud erinevad vanuses inimesi ja tean, et on piisavalt õpetajaid, kes oma tööd vihkavad ja tean ka huvijuhte, kes noorte silmad särama panevad. Pole mõtet teha kitsarinnalisi vastandusi. Ja võrdlus koristajaga on muidugi väga adekvaatne:)

ei, ma pole õpetaja, läbipõlenud ammugi mitte 😀
loomulikult on ka õpetajate hulgas igasuguseid, aga nende töö on siiski õpetamine ja kui nende tööga rahul polda, siis on direktori kohustus nad välja vahetada. nüüdse palgatõusuga ehk tuleb koolidesse rohkem nooremaid ja särasilmsemaid õpetajaid.
minu jutu mõte oli, et kuigi sa pead end asendamatuks koolielus, siis huvijuht on selline asjapulk, kes võib küll koolis olla ja lastele seal asju orgunnida, aga kui teda pole, siis ei juhtu koolielus ka midagi halba, õppetööd ju huvijuht ei mõjuta. noorte silmi panevad särama paljud asjad, aga ära võrdsusta ennast tähtsuse osas õpetajaga. sa oled osa tugisüsteemist, nagu ka sots pedagoog (sinust märksa vajalikum, muide), koristajad, kokad jms koolipersonal, kes teevad oma tööd, et lastel oleks koolis tore olla. kui sina oled kuu aega haige, ei hakka keegi sulle selleks ajaks asendajat otsima, koristajale ja kokale otsitakse, seega mõtle ise, kui asendamatu sa ikka koolielu jaoks oled 😉
see, et sul on magistrikraad ja saad nii väikest palka, on ju sinu valik. mu teada pole huvijuhil nõutavas hariduses küll magistrikraadi olemasolu nõuet, või on?
pealegi, paljud ülikoolis töötavad teadurid, kel on magistrikraad, saavad 600-700 eurot ehk sinuga võrdväärset palka ja neil on kraad kohustuslik

#2997568:

#2997500:

pealegi, paljud ülikoolis töötavad teadurid, kel on magistrikraad, saavad 600-700 eurot ehk sinuga võrdväärset palka ja neil on kraad kohustuslik

No ja samal ajal on ka teadureid, kes saavad vähemalt kaks korda nii palju. Kui teemaalgataja arvab, et ta on palgatõusu väärt, siis ta peaks ise palka juurde küsima. Teemaalgataja töökogemusega inimese palk peaks olema määratud individuaalsete läbirääkimiste kaudu, mitte olema riiklik miinimum. Miinimum on ikka miinimum, mitte 30-aastase erialase töökogemusega inimese palk.

kindlasti on, aga huvijuht pole küll see ametikoht, kuhu kooli napist palgafondist 1000+ eurot kulutada ning kes peaks õpetajatega võrdset palka saama

#2997676:

Hea huvijuht on kulda väärt.

Kõik, kes siin uljalt deklareerivad, et ilma huvijuhita saab hakkama… teoreetiliselt saabki. Aga siis on kõik aktused jm üritused jm tegevus õpetajate endi organiseerida.

Huvijuht veab sageli õpilasesinduse tööd, teeb koostööd erinevate organisatsioonidega lasteaedadest, noortekeskustest ja teistest koolidest pensionäride päevakeskusteni välja.

Ärge pisendage huvijuhi rolli.

muidugi on tore, kui koolis on inimene, kes seda kõike teeb, küsimus on ju tasus ning selle töö tähtsus ning raskus ei ole võrdne õpetaja omaga. aktuseid on tavaliselt 1. sept ja kooliaasta lõpus, korra aastas jõulupeod, muul ajal on niisama pisitasa toimetamine ja enese olemasolu õigustamine, selle eest õpetajaga võrdset palka tahta on küll palju.
kui lähtuda sellest, et teemaalgatajal on magistrikraad ja nüüd leiab, et selle kraadi kohta saab palka vähe, siis tuleb lihtsalt suurema palgaga vastutusrikkam koht otsida. ka marketite kassades istub magistrikraadiga inimesi, ega nad seepärast siis suuremat palka saa kui põhiharidusega kassapidaja

#2996633:

Töötan samuti kooli ja palka pole üldse tõstetud, nüüd on see juba kolmandiku madalam kui miinimum õpetaja palk.

#2997329:

Õpetajate miinimumpalk oli 2016. aastal 950 eurot, tulevast aastast on see 1250 eurot.

siit tuleb välja, et huvijuhi palk on 1250 – 1/3 = 830 eurot, mis sellise töö kohta on ju täiesti ok palk. magistriharidusega kassapidaja rabab sust palju rohkem ning teenib vaid 600 eurot

#2997619:

kindlasti on, aga huvijuht pole küll see ametikoht, kuhu kooli napist palgafondist 1000+ eurot kulutada ning kes peaks õpetajatega võrdset palka saama

Üldiselt jah, kooli parimad ja pika töökogemusega õpetajad võiksid saada rohkem palka kui kooli väga hea ja ka pika töökogemusega huvijuht. Aga see sama huvijuht võiks siiski rohkem palka saada, kui äsja ülikoolist tulnud noored töökogemuseta õpetajad.

Kultuuriminister Indrek Saar ja Teenistujate Ametiliitude Keskorganisatsiooni (TALO) juhatuse esimees Ago Tuuling allkirjastavad kultuuritöötajate palgakokkuleppe 2019. aastaks, selle kohaselt tõuseb kultuuritöötaja brutotöötasu alammäär tulevast aastast 1300 euroni kuus.

Milles probleem?

Aga kui otse teemasse ka vastata, siis minu teada näiteks tartus on huvijuhi palk sama mis õpetaja miinimum

Kohe näha, et koolis puhkus, õpetajad tulevad foorumisse kaagutama, kes tähtsam on.