Minul on pragu raske aeg, mis on tingitud minu ebakindlusest ja mehe käitumisest. Ta on minu probleemist teadlik aga ta ei saa aru ja ei mõista mind (tema enda sõnad).
Leppisime ühes asjas kokku, ta ütles, et talle sobib see kokkulepe ja ta arvestab sellega.
Kuna tema jutt ja teod ei lähe päris kokku, siis selle kokkuleppe pidamisega näitab ta mulle, et saan teda usaldada.
Kuna minu karikas on piiri peal, siis südames tunnen, et kui ta seda kokkulepet rikub, siis on kõik, ja ma pean sellest suhtest välja astuma.
Mõistus ütleb, et olen lolliks läinud aga asi on põhimõttes ja ei jaksa seda õudsat ängi enam tunda. Olen olnud aastaid mõistev ja toetav aga kaua võib üks inimene mõistev olla?
Kuidas teie olukorra lahendate kui kaasa veab teid alt väga tähtsas asjas (mis puudutab teie suhet), mis on teile väga tähtis ja teie suhtele?
Mul on valida kaks võimalust. Kas elan edasi sellise inimesega, kellega ei saa midagi kokkuleppida või ei ela. Oletame, et üksi ka ei taha, sest siis on kõik need asjad, mida mees teeb ja mida ta on, ka tegemata. Alles siis tuleb mehe väärtus tõeliselt välja, kui elad kogu oma edasise elu üksi. Seda, mida mees sinu heaks teeb, sa ei näe enne kui oledki üksi. Tahad järgiproovida, mine ela hotellis 1 nädal ja on kohe selge, kas on üksi parem või mitte. Niisiis mehega ei saa arvestada. Aga sa saad ISEENDAGA arvestada ehk siis edaspidi võtad ette ainult neid asju, mis sõltuvad sinust ja veelkord sinust. Ei mingit lootust, et mees osaleb ja kui osaled oled rõõmus, et mõnigi asi läheb paremini ja kiiremini tema osaluse tõttu. Näiteks mees omab autot, sina ei oma. Aga taksod on olemas. Kõik saab ajada korda ka taksosid kasutades. Sõltud ainult iseendast. On olemas remondimehed, kes tulevad ja teevad tööd ära. Raha saad ise teenida. Oma raha teenimine sõltub ju ainult iseendast. Äng on sinu valik, et teine ei tee seda, mida tahad. Ära vali ängi, vali tegutsemine nendes oludes, kus oled. Mõtle välja kuidas sa ise saad asja korda ajada, ilma teisele lootmata ja kui ikkagi teine osaleb, ole tänulik ja rõõmus. Olgu teine kui lähedane tahes, on ta ikkagi täiesti võõras inimene, kes miskipärast panustab minu ellu. Ta teeb seda, sest saab ja tahab. Nagu ka mina panustan teise ellu seetõttu, et saan ja tahan. Aga ma ei pea teise heaks midagi tegema, mida ma ei taha. Kas üksi on parem kui koos mehega ? Sellest alustagi.