Esileht Koolilaps Kuidas lahendatakse koolis kiusamise juhtumeid?

Näitan 19 postitust - vahemik 1 kuni 19 (kokku 19 )

Teema: Kuidas lahendatakse koolis kiusamise juhtumeid?

Postitas:
Kägu

Siin käib kindlasti pedagooge jm spetsialiste või olete lapsevanematena asjaga kursis. Kuidas kiusamisolukordasid lahendatakse? On koolidel mingi juhis selle kohta? Minu lapsel oli/on teravad suhted yhe teise lapsega. Kunagi olid sõbrad, siis pool aastat vahel olid sõbrad, vahel teine laps vältis teda. Sel sygisel tegi see laps vaid tõrjuvaid ja alandavaid märkusi minu lapse kohta. Kui palusin õpetajal asja uurida, siis paari nädala pärast selgus, et see laps vihkab minu last yhe ammuse ebaõnnestunud nalja pärast, mida minu laps enam ei mäletanudki. Kuidas peaks antud juhul õpetaja tegutsema, et konflikti lahendada? Kuna teine laps on klassis populaarne, siis on minu lapsel tekkinud vastasseis ka mõne teise lapse ehk selle lapse sõpradega (tõrjumine, ignoreerimine, kuulujutud). Mida saaks õpetaja teha ja mida ta ei tohiks teha? Kas ma tegin valesti, et õpetaja poole pöördusin?

Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt


Postitas:
Kägu

Arvan, et koolides, kes pole ühinenud ühegi kiusuennetus programmiga, ei ole mingeid juhiseid. Siit on ka läbi jooksnud arvamus, et koolikiusamine pole õpetaja asi.
Koolides, kes on liitunud mõne kiusuennetus programmiga, peaks olema ka oskused probleeme lahendada. Nt. KiVa programmil on ka käsiraamat lapsevanematele. Samuti on õpetajad huvitatud kiusamise olukordade lahendamisest.
Kui õpetaja rohkem olukorraga tegeleda ei soovi, siis äkki on teil koolis psühholoog või sotsiaalpedagoog kelle poole saad pöörduda.

Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt


Postitas:
Kägu

Kui palusin õpetajal asja uurida, siis paari nädala pärast selgus, et see laps vihkab minu last yhe ammuse ebaõnnestunud nalja pärast, mida minu laps enam ei mäletanudki. Kuidas peaks antud juhul õpetaja tegutsema, et konflikti lahendada?

Äkki sinu oma laps alustaks vabandamisest.

Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt


Postitas:
Kägu

Kuidas peaks vabandama? Teine laps jookseb eest ära ja minu oma vabandades järgi – ta käib mu lapsest kauge kaarega mööda, kitsamas kohas pöörab selja jne? Õpetaja võtab nad kahekesi omavahel kokku? Mina organiseerin kohtumise?
P.S. mina sulle miinuseid ei pannud:)

Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt


Postitas:
Kägu

Kuidas peaks vabandama? Teine laps jookseb eest ära ja minu oma vabandades järgi – ta käib mu lapsest kauge kaarega mööda, kitsamas kohas pöörab selja jne? Õpetaja võtab nad kahekesi omavahel kokku? Mina organiseerin kohtumise?
P.S. mina sulle miinuseid ei pannud:)

Kooli sotsiaaltöötaja või psühholoog võiks nad kokku võtta. Algul tuleks küll mõlemaga eraldi rääkida. Seda vüib ka teha klassijuhataja, aga siin on lihtsalt oluline, et probleemile õigesti lähenetaks ja psühholoog või sotsiaaltöötaja peaks paremini olema koolitatud sellise olukorraga toime tulema.



Postitas:
Kägu

Kui palusin õpetajal asja uurida, siis paari nädala pärast selgus, et see laps vihkab minu last yhe ammuse ebaõnnestunud nalja pärast, mida minu laps enam ei mäletanudki. Kuidas peaks antud juhul õpetaja tegutsema, et konflikti lahendada?

Äkki sinu oma laps alustaks vabandamisest.

Huvitavad miinustajad. Alandad kedagi tööl ja pärast seda oled imestunud, et sinuga suhelda ei taheta ning käsid ülemusel teisele poolele selgeks teha, et oled imearmas inimene. Jälle targem.

Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt


Postitas:
Kägu

meie kool on liitunud kiusamisvaba kooliga (jah need lillad karud, mida üks ekrelane pidas homopropagandaks) ja koolis on kast kuhu saab panna kirja oma murega ning õpetaja tegeleb sellega. Tegelikult palu, et kutsutaks kokku ümarlaud, et saaksite asjad selgeks rääkida. Kool peab tegelema, sest see probleem on kooliga ja õpilaste vaheliste suhetega seotud.



Postitas:
Kägu

Ümarlaual juhtuks täpselt see, mis siin. 3/4 osalejaid ei süveneks probleemi ja tegelikult lahendust ei tuleks. Õiguse saaks laps, kes on parem suhtleja. Nad peaks üksteise ees vabandama ja edaspidi sõbrad olema ja blablabla, eksole. Kui te teist last selleks praegu sunnite, siis see osa vastasseisust, mis on täiskasvanute eest varjatud ainult suureneks.

Püüa kõigepealt aru saada, et ilmselt su laps tegi ikka midagi hullemat kui ühe ebaõnnestunud nalja, ja loomulikult ta ei tule seda sulle kuulutama, vaid ikka pisendab oma tegusid ja püüab näidata süüd teisel.

Kujuta ette, et sinu armastatu teeb sinuga midagi väga alatut. Sa ei taha teda enam kunagi näha, aga sisimas ikka loodad, et ehk ta muutub, pool aastat veel suhtled temaga ja loodad, aga tema ei vabanda ja ei saa arugi et oleks midagi halba teinud sulle,kuigi sa püüad seletada,tema ikka vastab,et ise oled süüdi ja saad kõigest valesti aru. Lõpuks otsustad seda inimest vältima hakata, mis peale tema viib su vägisi psühholoogi juurde!? Hakkad teda siis uuesti armastama või? Ta räägib kindlasti psühholoogile ka, et ei saa ju vabandada, kui sa teda väldid, saamata ise arugi, mille pärast peab vabandama. Sina ja su laps suhtute täpselt nagu see ennasttäis jobu: teil on õigus, teine laps peab olema sõber.

Püüa oma lapses natuke empaatiat arendada, ja siis see probleem laheneb iseenesest. Kuna su postitusest tundub just selline suhtumine, et sinu laps ei teinud ju midagi halba,teine on paha ja mõttetult solvuja, siis tegelikult palju tõenäolisem on, et su laps tegi neid ebaõnnestunud nalju ikka pikema aja jooksul, levitab ise kuulujutte ja sooviks kõigest hingest olla klassi kõige popim kasutades selle positsiooni saamiseks mistahes vahendeid.

Soovitan uurida loo tausta otse teise lapse vanematelt, mitte koolist, ja uskuda, mida teada saad.

Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt


Postitas:
Kägu

Sa arvad,et see teine laps on kiusaja? Ehk jätate ta lõpuks ometi rahule? Praegu ei kiusa teda enam mitte su laps, vaid ka sa ise;käid õpetajale kaebamas ja tahad,et seda last midagi tegema sundida.Lõpeta ära. Ja oma lapsele ütled, et sõnadel on tagajärjed,ei taha see laps ega ka teised enam temaga tegemist teha.



Postitas:
Kägu

Mida sa õpetajalt ootad, et hakkab lapsi lepitama? Lapsed on omavahel lahku kasvanud ja sõbrad enam ei ole ja sellega tuleb leppida.



Postitas:
Kägu

Kõik on võimalik. Sõltub täpsematest asjaoludest. Milline oli see ebaõnnestunud nali ja millised on osapoolte iseloomud jne. Tean ka sellist tüdrukut, kes alatasa meenutabki mingeid iidvanu asju. Ja enamasti veel nii, et keegi pole midagi öelnud, vaid ta ise leiutab midagi kokku – aga kolm kuud tagasi sa vaatasid mind esmaspäeva hommikul selllllise näoga ja saab hakata jälle kerima. Saab solvuda ja sosistada. On selliseid lapsi, kellele kannataja roll meeldib.
Siin on asi juba kahesuunaliseks muutunud – see ka pole ok, kui üks ebaõnnestunud nali nii palju tõrjumist ja ignoreerimist toidab. Ikka juhtub elus, et iga lause pole 100% õige, õigel ajal ja õiges kohas. Sellist pikka viha peaks põhjendatuks ikka väga raske solvangu puhul.



Postitas:
Kägu

Tegelikult ongi nii, et keegi hakkab kedagi kiusama, igapäevaselt ja järjepidevalt; ning kui siis kiusatav asja edasi viib ning kiusajalt aru päritakse, toob viimane põhjendusena mingi kunagi aastaid tagasi toimununud olevat asja. Mõnikord tundub see põhjendus usutav, ent mõnikord otsitud, õigustamaks igapäevast kiusamist. Kiusajad on tavaliselt head manipulaatorid, kes on mihklid ka kõiksugu põhjenduste ja “põhjenduste” leidmises. Ilmselgelt ei tunnista nad ju, et jah, kiusavad lihtsalt niisama lõbust. Mäletan oma koolist juhust, kus üks poiss hakkas üht tüdrukut iga päev kiusama- viskas tema koolikoti porilompi, peitis ära talvejope, viskas kummikud aknast välja, kirjutas tema kohta roppe jutte, sosistas teistele lastele väljamõeldud negatiivseid kuulujutte tema kohta jne. Tütarlaps oli viidud enesetapu äärele. Lõpuks, kui asi vanemate ja õpetajateni jõudis ning ümarlaud kokku kutsuti, teatas poiss lauas, kõige põhjuseks olla see, et too tüdruk olevat 2-aastasena sõimerühmas teda küünarnukiga korraks müksanud.

Ning kõige üllatavam, et sellega oligi täiskasvanute silmis kõik öeldud – tütarlapsele hakati moraali lugema teemal, et näe, ise oledki kõiges süüdi, miks sa siis teda müksasid. Nüüd pole midagi teha, peadki kannatama. Sellise jutu rääkijad olid pedagoogid ja psühholoog. Lõpuks öeldi, et kui tüdruk oma probleemidega ise toime ei tule, siis hakaku käima psühholoogi vastuvõtul. Poisile, kes iga päev tüdruku asju porilompi viskas, kuuseokkaid kehalise riiete kotti puistas ja talvesaapad kraanist vett täis laskis, ei öeldud mitte kui midagi. Temal oli täielik õigus, tema võis jätkata, palju tahtis, hoolimata sellest, et ta ei suutnud tuua mitte ainustki näidet ei lasteaia- ega kooliajast, mil too tüdruk oleks temale mingit halba teinud (v.a too saatuslik väidetav küünarnukimüks 2-a sõimerühmas). Ennast parandama ja oma mõistust psühholoogi juures ravima pidi hakkama ainuüksi kiusatav. Selline oli spetsialistide kindel seisukoht.

Kas teemaalgatal sellest kasu oli, ei tea. Mina prooviks kiusajaga ise rääkida, veel parem kui seda teeks kiusatava isa. Kiusajad tegelikult ei taha tähelepanu, nad soovivad, et kiusatav varjaks olukorda. Juba teadmine, et kiusataval on olemas seljatagune, too ei ole üksi, võib mõnelegi kainestavalt mõjuda.



Postitas:
Kägu

Ma arvan, et kõigiga ei pea olema sõber. Jah, kunagi olid, juhtus midagi ja enam ei ole. See on ok. Kiusamine aga ei ole ok. Tagarääkimine, mõnitamine, alandamine jne EI OLE OK. Mitte ükski ebaõnnestunud nali ei anna selliseks käitumiseks õigustust. Ainult väärastunud mõttemaailmaga inimene suudab sellist käitumist õigustada.

Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt


Postitas:
Kägu

Iga sõna eest kantakse vastutust. Kui keegi on rumalat nalja teinud või muud moodi ebameeldivalt käitunud, siis nii ongi ja keelgi ei saa sundida kedagi kellegagi suhtlema ja läbi käime. See pole päris nii, et tulen ja vabandan ning elu on taas endine ning igaüks võib öelda, mis iganes sülg suhu toob.



Postitas:
Kägu

Vanem näeb probleemi kahe lapse vahelistes suhetes, tegelikult ei tunne lapsed end selles klassis turvaliselt. Ajakiri Märka Last on pühendanud kiusamise ennetamisele terve septembrikuu numbri, jõudsin lugeda küll vaid esimest artiklit.
http://ajakiri.lastekaitseliit.ee/2017/09/20/programmi-kiusamisest-vaba-lasteaed-ja-kool-erinumber-september-2017/



Postitas:
Kägu

Iga sõna eest kantakse vastutust. Kui keegi on rumalat nalja teinud või muud moodi ebameeldivalt käitunud, siis nii ongi ja keelgi ei saa sundida kedagi kellegagi suhtlema ja läbi käime. See pole päris nii, et tulen ja vabandan ning elu on taas endine ning igaüks võib öelda, mis iganes sülg suhu toob.

See tähendab, et laps kes tegi ÜHE halva nalja peabki jääma kannatajaks? Teda võib mõnitada, alandada KORDUVALT? Kiusaja võib iga päev kas või 20 korda jama suust välja ajada ja ta ei pea vastutama oma sõnade eest?
Mina näen asja nii, et tagajärg ongi see, et enam ei olda sõbrad. Võibolla ütled korra – kaks halvasti vastu ja KÕIK. See ongi õppetund. Teinekord mõtled enne kui ütled.
KIUSAMIST ei õigusta miski. Mis eriti hämmastav – siinsed kasutajad võiks olla emad. Koolilaste teema ikkagi. Ja siis on siin nii palju selliseid, kes õigustavad kiusajat ja süüdistavad kiusatavat. Ma tõesti ei imesta, et meil on koolides nii palju kiusamist, kui vanemad on sellise suhtumisega.

Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt


Postitas:
Kägu

Kaldun arvama, et siin oli öeldud rohkem kui üks nali. Minu lapsel on autori omaga vastupidiselt sarnane olukord-ta on see laps kes väldib suhtlemist ühe poisiga kuna too võib väga vabalt solvata, midagi küsimata võtta jne. lihtsat sellepärast, et vanemad ei ole temale seletanud et nii ei tohi teha( tunnen vanemaid, nii see tõesti on). Lapse klassivend aga ei saa aru, miks minu poeg temaga ei suhtle.



Postitas:
Kägu

Saage palun aru, see teine laps ei pruugi olla kiusaja. Teemaalgataja arvab nii, aga see võib olla pimestav enesekaitse. Ta ei saa oma last aidata, kuni teist süüdistab ja oma õigustab.

See on nii tavaline, et kiusaja hakkab ennast ohvriks pidama just siis, kui klassis keegi hakkab tegelikke ohvreid kaitsma ja sellega tõukab kiusaja liidripositsioonilt. Kogu jutu tooni arvestades on täiesti tõenäoline, et teemaalgataja lapse puhul just nii ongi.

Eesmärk ei tohiks olla sundida endiseid kiusatuid oma kiusajaga sõbrunema, vaid ikka see, et kiusaja saaks aru, et tema enda teod on praeguse olukorra põhjus, et need pole väikesed süütud naljad. See on võimalik ainult siis, kui kiusaja oma tegudele mõeldes päriselt tunneb sedasama, mida tundis tema ohver. Kuni kiusaja ei suuda seda tunnet tunda, vaid tunneb võimu, rahulolu ja üleolekut (ääretult ülbe oli see “Kuidas peaks vabandama? Teine laps jookseb eest ära ja minu oma vabandades järgi” – no kirjutagu kui räägitud ei saa) ei ole tal mingit õigust nõuda ohvri sõprust. Kui ta aga on võimeline tundma seda, mida tema ohver tundis, päriselt tundma, mitte täiskasvanute soovile vastu tules teesklema, siis ta leiab ka ise lahenduse.

Muidugi me siin ei tea sellest asjast piisavalt, ja teemaalgataja vist ka mitte, seepärast soovitangi teise lapse vanematelt uurida. Kahtlane on mu meelest see, et teemaalgataja laps tuli kurtma, et teine ei taha enam temaga tegemist teha, aga mitte et kiusasin teist, kahetsen, ei oska heastada. Sellepärast ei usaldagi seda juttu üksikasjades. Äkki teine laps siiski ei alanda teda, vaid on hoopis nii, et teemaalgataja oma, tahtes pop olla, hüppab teiste ees, näiteks et tema issil on uus mersu, maksis saada miljonit ja see teine laps siis vastab, et kuule, Eesti kalleim auto paarkend miljonit ja päris kindlasti ei kuulu sinu isale.
Või kuidas see teine laps neid tõrjuvaid ja alandavaid märkusi teeb, kui väidetavalt hoopis eest ära jookseb ja selja keerab?? Põhjust valetada on eelkõige teemaalgataja lapsel ja võibolla seeprast kool ei sekkugi, et polegi millessegi sekkuda, ainult teemaalgataja laps ise susib, sest populaarsus kipub kaduma.

Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt


Postitas:
Kägu

Teemaalgataja sa oled sattunud tüüpilise kiusamise mustri otsa, kus manipuleeriv laps teeb suuremat lärmi, et sinu last süüdlaseks mängida. See on tüüpmuster, sellised asjad võivad alata juba lasteaias. Üks laps manipuleerib teist, et too olla kunagi läinud talle mänguhoos näiteks pihta, mõtleb välja sellise asja ja siis hakkab teist last terroriseerima ja kiusama vaimselt, ähvardades kasvatajale ära rääkida, lollitades teist, mõnitades, kaasates teisi lapsi kiusamisse.
Soovitan sul koheselt kooliga kontakteeruda, esialgu klassijuhataja, seejärel kui vaja õppealajuhatajaga, kuna sa kirjeldad, et probleem on kestnud kaua.
Eesti on koolikiusamiste poolest Euroopas esirinnas, edastades isegi Lätit ja Leedut. See ei ole väike probleem. Ära palun kuula neid inimesi siin, kes manipulaatoriga samale seisukohale asuvad, usu tegemist on ülitüüpilise kiusamismustriga. Kaitse oma last, keegi teine seda ju ei tee.



Näitan 19 postitust - vahemik 1 kuni 19 (kokku 19 )


Esileht Koolilaps Kuidas lahendatakse koolis kiusamise juhtumeid?