Kogu aeg kirjutatakse, et minge abikaasaga kahekesi õhtusöögile, teatrisse, hotelli, sõitke nädalavahetuseks ära. Jätsime eelmine nädal ämma lapsi hoidma ja läksime hotelli. Kujunes aga nii, et magasime terve öö nagu notid. Nüüd jälle argipäev toiduvalmistamine, koristamine, pesu jne. Ma ei tea mis ime inimesed kõik ümberringi jaksavad lapsed trennitada, kokata ja koristada. Mismoodi rutiinist välja murda? Kas tõesti palgata võõras inimene kõiki neid toimetusi tegema ja ise kaduda nädalaks ära?
Esileht › Pereelu ja suhted › Kuidas laste kõrvalt käib aja võtmine käib?
Teema: Kuidas laste kõrvalt käib aja võtmine käib?
Aga nii käibki ju, nagu teie just tegite. Jätsite ju lapsed ämmaga ja läksite hotelli, see ongi laste kõrvalt aja võtmine! Ma unistan küll sellest, et saaks kogu öö magada nagu nott. Mul kahene ärkab veel iga öö karjudes ja see, kui saaks mehega koos hotellis välja magda, olekski unistus!
Jätsime eelmine nädal ämma lapsi hoidma ja läksime hotelli. Kujunes aga nii, et magasime terve öö nagu notid.
Jah, see ongi see reaalsus, et (väikeste) lastega inimese jaoks on suurim unistus mitte romantika, vaid … uni!
(Kuna postistuses oli mitmuses “magasiME”, siis see näitab, et teemaalgatajal on ikkagi hästi läinud ehk selles peres mees ka teeb midagi laste/koduga. Paljudel on kahjuks nii, et ainult naine, kes hoolitseb nii laste kui mehe eest, on väsinud ning mees ei saa kuidagi aru, millest ometi naine väsinud on – sest tema on ju küll ei tunne ennast kuidagi väsinumana kui suhte alguses kahekesi elades…)
Kas tõesti palgata võõras inimene kõiki neid toimetusi tegema ja ise kaduda nädalaks ära?
Kui on usaldusväärne inimene ning rahaliselt võimalik – miks mitte.
Just nii käibki, et lapsed jäävad vanavanematele. Kuna saan aru, et enamik vanavanemaid ei ole lapselastest huvitatud, siis tuleb kas mõne muu lähedasega kokku leppida (sõbranna, õde-vend vms) või tõesti tasuline hoidja leida. See viimane ei pea ilmtingimata olema võõras – võib olla ka mõni usaldusväärne inimene, kes tahaks natuke lisaraha teenida (mõni tuttav tudeng, üksik töökaaslane vmt).
Põhiliselt aga ilmselt kasutatakse siiski vanavanemate abi ja tõepoolest – ikka pikemaks kui üks öö. Meie vanavanemad hoiavad õnneks vajadusel ka paar nädalat.
Kogu aeg kirjutatakse, et minge abikaasaga kahekesi õhtusöögile, teatrisse, hotelli, sõitke nädalavahetuseks ära. Jätsime eelmine nädal ämma lapsi hoidma ja läksime hotelli. Kujunes aga nii, et magasime terve öö nagu notid. Nüüd jälle argipäev toiduvalmistamine, koristamine, pesu jne. Ma ei tea mis ime inimesed kõik ümberringi jaksavad lapsed trennitada, kokata ja koristada. Mismoodi rutiinist välja murda? Kas tõesti palgata võõras inimene kõiki neid toimetusi tegema ja ise kaduda nädalaks ära?
Rutiini aitab muuta ka see, kui teed asju veidi teistmoodi. Koristades räpid või jätad vahelduseks koristamata, toitu valmistad koos lastega ja vahel ei valmistagi vaid sööd võileibu, pesu peseb ju ka pesumasin…
Ise ikka ka trenni jõuad? See annab ka jaksu.
Aga ma tegelikult ei saa aru, miks elada üldse sellist elu, kust tahad ise ära põgeneda. Siin tunduvad suuremad probleemid, kui lihtsalt rutiin. Järsku lapsed tahavad ka vahelduseks ära põgeneda…
Kõik vanavanemad ei ole ju kodused inimesed, kellel pole kohustusi, et nad saaksid nädal aega jutti lapsi hoida. Seega küsin, et millise elustiiliga vanavanemaid sa mõtlesid, kas koduseid pensionäre, kellel enam rahalisi kohustusi jms pole või töölkäivaid?
Kuna saan aru, et enamik vanavanemaid ei ole lapselastest huvitatud,
Kõik vanavanemad ei ole ju kodused inimesed, kellel pole kohustusi, et nad saaksid nädal aega jutti lapsi hoida. Seega küsin, et millise elustiiliga vanavanemaid sa mõtlesid, kas koduseid pensionäre, kellel enam rahalisi kohustusi jms pole või töölkäivaid?
Kuna saan aru, et enamik vanavanemaid ei ole lapselastest huvitatud,
Saab ju mõlemat pidi. Meil üks vanaema pensionär, teine viib vajadusel väiksemad lapsed ise lasteaeda ja võtab õhtul ära. Suuremad lapsed lähevad ise pärast kooli vanaema poole. See muidugi eeldab seda, et vanaema asub samas linnas ja töögraafik sobib. No ja et ta ikka on nõus ka selle koormusega.
Kui ei ole või, ei saa, siis ega peale palgalise hoidja muud üle jää.
Kuna aga vaesem rahvas ilmselt nädalaks hoidjat ei jõua palgata, siis ei saagi mehega kahekesi olla. Käiakse ehk näiteks üksi lõõgastuma.
Meil kahjuks pole vanavanemaid. Praegu on beebi veel nii väike, et ei mõtlegi kuhugi mineku peale, aga see saab meie jaoks murekoht olema küll – kuidaa leida paarina aega
Meil oli peaaegu igal nädalavahetusel laps vanavanemate juures. Nad ise nii väga tahtsid ja tegid graafikuid, kumb saab(mehe ema vs minu isa). Ülikoolis/autokoolis käimise jaoks oli tasuline lapsehoidja, kui mees sel hetkel hoida ei saanud.
Kas ülejäänud päevad oli laps lasteaias ja siis nv vanavanematega? Loodan, et nii siiski polnud, siis pole mõtet ju üldse last saada.
Ega ongi raske, me ka alati mehega mõtleme, et jube raske on sellest lühipuhkusest välja saada ja tagasi elu juurde naasta. Aga samas on see õpetanud, et need lühikesed momendid on kulda väärt. Olime korra 2 ööd ja 3 päeva eemal, ja ausalt, jube igatsus tekkis ja viimane päev ei suutnud üldse nautida enam. Vahel lähen üksi ööseks eemale, vahel saadan mehe, ehk nii 2x aastas, kuna vanavanemad kõige aktiivsemad hoidjad pole. Kuid siiski.
Samas on uskumatu see, kui väsitav on planeerida kasvõi minipuhkust, vali kuupäevi, räägi 100x üle, paki asju, vanavanemad muudavad midagi viimasel minutil jne.
Usun, et kui lapsed on suuremad(hetkel mõlemad alla 3) on juba kergem. Mina samuti teen magistrit ja käin tööl, kuigi lapsed lasteaias käivad väga vaevaliselt. Aga elu ilma lasteta, hariduse ja tööta kah ei tahaks, see mōte lohutab.
Me tegime nii et võtsime mehega mõlemad vaba päeva. Hommikul tulime üles tavalisel ajal, panime riidesse, viisime lapsed aeda, ja siis tulime koju tagasi. Magasime paar tundi, vahel läksime kuhugi, vahel lebotasime diivanil või voodis terve päeva.
Ja siis tõime lapsed õigel ajal aiast koju ja õhtu oli nagu iga teine õhtu.
Minu jaoks aitas häda pärast seegi. Panin juba aastase tasulisse sõime alguses päevaks siis paariks päevaks nädalas et tööd teha. Aga enne seda ei olnudki oma aega.
Vanaemad mõlemad käivad tööl ja elavad teistes linnades.
Kui lapsed enne 35-40 on saadud, siis ei saa ju olla kodust vanaema, meie vanemate põlvkond sai lapsed päris noorelt, 30ne sünnitaja oli juba vana.
umbes nii jah. Kord aastas 1-2 ööd eemal. Ja veel mõned korrad hilisõhtuni väljas.
Lisaks sätime suvepuhkuse nii, et 1 nädala puhkame koos ajal, mil lasteaed avatu – siis 2 või 3 päeva on lapsed aias ja meil nö vaba ühine aeg.
Kui lapsed suuremad, saab juba rohkem.
Palju seisab ka selle taga, et ei julge võõrast hoidjat palgata.
Ei tea aga tahaks ka teada. Mul kaks väikest last, ja vanavanemad hoiavad küll 2-3 h, aga see, et terveks ööks ( rääkimata kauemaks) saaks eemal olla. No sellest võib ainult unistada. Eks siis tulebki oodata kui suuremaks kasvavad ja rääkida oskavad, siis äkki julgetakse neid hoida kauem ka. Ja ise ei tahaksi nädalaid eemal olla aga kui saaks paar ööd magada ja paar päeva kõndida ilma, et keegi jala küljes ripuks….
Kas ülejäänud päevad oli laps lasteaias ja siis nv vanavanematega? Loodan, et nii siiski polnud, siis pole mõtet ju üldse last saada.
Misasja sa räägid nüüd:O Et pole mõtet last saada. Haige jutt!
kui vanavanemad ei ela kaugel ja ise lapselapsi tahavad hoida, siis oleks hea leppidagi kokku üks kindel nädalapäev, millal laps nende hoole all.
Rutiini murrab väga kenasti, kui saad juba ette plaane teha, et sel reedel tahan minna kinno/külla/kodus koristada.
Ütlen kohe ette, et muidugi ei sobi see kõigile peredele, sest lapsed ongi erineva närvikava ja iseloomuga, aga lihtsalt meil on nii.
Minu jaoks on märksõna rutiin! Mul on 3 last: 4-aastane ja 2-aastased kaksikud. Ja ometi oleme täiesti terve mõistuse juures. Laste sünnist alates oleme väga kinni pidanud oma rutiinist. Jah, see on vahel tüütu, et pead minema ära sünnipäevalt kui just lõbusaks läks, aga lapsed peavad olema punkt kl 21.00 oma voodites ja nii lihtsalt on. See tagab parema ööune ja on kõik paremini puhanud. Lapsed lihtsalt ei saa peale kl 15 ühtki suhkruga toitu ja nii ongi. See tagab, et nad on õhtul rahulikumad jms tavalised kasvatusnipid. Sest kokkuvõttes on su oma elu siis ka sujuvam.
See, et kl 21 on lapsed oma voodites ja magavad, annab meile mehega igal õhtul oma vaba aja 2-3 tundi. Siis juba otsustame ise, mida selle ajaga teeme. Vahel koos, vahel istume eraldi.
Oleme lapsed titest peale harjutanud ka võõrastega olema, nii et soovi korral saame vabalt endale 1-2 päeva eemalolekuks aega. Vanaema tuleb alati hea meelega, samuti minu sõbrannad.
Vahel käime õhtul laste uneajal ära (hilisel kinoseansil, jalutamas või lihtsalt kuskil pubis istumas). Siis tuleb 14-aastane naabritüdruk lapsi valvama.
Ütlen kohe ette, et muidugi ei sobi see kõigile peredele, sest lapsed ongi erineva närvikava ja iseloomuga, aga lihtsalt meil on nii.
Minu jaoks on märksõna rutiin! Mul on 3 last: 4-aastane ja 2-aastased kaksikud. Ja ometi oleme täiesti terve mõistuse juures. Laste sünnist alates oleme väga kinni pidanud oma rutiinist. Jah, see on vahel tüütu, et pead minema ära sünnipäevalt kui just lõbusaks läks, aga lapsed peavad olema punkt kl 21.00 oma voodites ja nii lihtsalt on. See tagab parema ööune ja on kõik paremini puhanud. Lapsed lihtsalt ei saa peale kl 15 ühtki suhkruga toitu ja nii ongi. See tagab, et nad on õhtul rahulikumad jms tavalised kasvatusnipid. Sest kokkuvõttes on su oma elu siis ka sujuvam.
See, et kl 21 on lapsed oma voodites ja magavad, annab meile mehega igal õhtul oma vaba aja 2-3 tundi. Siis juba otsustame ise, mida selle ajaga teeme. Vahel koos, vahel istume eraldi.
Oleme lapsed titest peale harjutanud ka võõrastega olema, nii et soovi korral saame vabalt endale 1-2 päeva eemalolekuks aega. Vanaema tuleb alati hea meelega, samuti minu sõbrannad.
Vahel käime õhtul laste uneajal ära (hilisel kinoseansil, jalutamas või lihtsalt kuskil pubis istumas). Siis tuleb 14-aastane naabritüdruk lapsi valvama.
üldiselt kiidan teid meelekindluse eest, aga minu psüühikaga rutiin ei sobi. ma lähen lihtsalt kohe hulluks. ja elul pole enam mingit värvi.
üldiselt kiidan teid meelekindluse eest, aga minu psüühikaga rutiin ei sobi. ma lähen lihtsalt kohe hulluks. ja elul pole enam mingit värvi.
Rate this item:
0
0
Nojah, mis kellelgi. Mul on nt lähisugulane selline vaba ja tšill. Tavaline olukord: kohtume nädalavahetusel esivanemate suvilas. Meie lapsed teavad, et süüakse kindlatel söögiaegadel, tema lapsed sõeluvad hommik otsa kapi ja külmkapi vahet. Küll kommi, küll kohukest, lonks jogurtit. Kl 12 istub kõik rahvas söögilauda ja siis hakkab üks trall ja nutt tema lastega pihta, ei taha seda ega teist, joostakse laust minema ja tagasi, ema-isa ei saa ise üldse rahulikult süüa.
Õhtul läheme kambakesi sauna. Kl 21 on minu lastel uneaeg, mis tähendab, et üks abikaasadest “ohverdab” mõnusa õhtu ja läheb lapsi tuppa magama panema. Sugulasel on liiga lõbus, tema lapsed on üleval 23-24ni. Loomulikult on lapsed üleväsinud, karjuvad ja nutavad, magamapanek võtab tunde ja öösel on pidevalt toast laste nuttu kuulda.
Ja emal-isal sama jutt: meie läheks hulluks, kui peaks kella järgi elama.
No ma ei tea, kummal perel on tšillim elu?
Jätsime eelmine nädal ämma lapsi hoidma ja läksime hotelli. Kujunes aga nii, et magasime terve öö nagu notid.
Kõlab päris hästi. Ma loodan, et puhkasite kenasti välja?
Sugulasel on liiga lõbus, tema lapsed on üleval 23-24ni. Loomulikult on lapsed üleväsinud, karjuvad ja nutavad, magamapanek võtab tunde ja öösel on pidevalt toast laste nuttu kuulda.
Ma läheks hulluks, kui ma peaks sellises hullumajas elama.
Minu jaoks on märksõna rutiin! Mul on 3 last: 4-aastane ja 2-aastased kaksikud. Ja ometi oleme täiesti terve mõistuse juures. Laste sünnist alates oleme väga kinni pidanud oma rutiinist.
Rutiin on hea asi, rutiin on iga lapsekasvatuse selgroog, aga paraku ainult selgroog ja kui lapsi on mitu, siis võib tulla korraga mitmelt poolt ootamatusi, mis selle rutiini segi paiskavad ja siis tuleb hakata kurnavat tööd tegema laste rutiini tagasi suunamise nimel. See töö tasub ennast ära, ilma selleta oleks täielik jama ja kaos, aga see ei tähenda, et rutiin tagaks igikestvalt muretu elu. Teil on lihtsalt lastega vedanud.
Usun, et kui lapsed on suuremad(hetkel mõlemad alla 3) on juba kergem.
Jah, kõige raskem on perel, kus on alla viieaastaseid lapsi, kui noorimgi on viieseks saanud, hakkab kergemaks minema.
Üks öö on väga vähe, selle magategi maha. 3-4 on mõistlik. Saab ühe öö maha magada, siis ühe hilistõhtuni pidutseda, siis ühe laiselda teineteist nautida ja siis omakorda välja magada.
Lapsed jäävad kas usaldusväärse hoidjaga või võimalusel vanavanematega. Alla kahe aastase jätaksin ainult sugulastega, mitte võõra hoidjaga, ükskõik kui soovitatud.
ätsime eelmine nädal ämma lapsi hoidma ja läksime hotelli. Kujunes aga nii, et magasime terve öö nagu notid.
Aga hommikul ju ikka… pöörasite teineteisele tähelepanu? 🙂
Muidu toimus kirjeldus tõesti üsna tüüpiline.
Meie võtame aeg-ajalt töö lõunaajast aega kodus kohtumiseks kui lapsed lasteaias.
Tasapisi läheb kergemaks, lastel uni stabiilsem, endal jaksu rohkem… Päeva, kuu, aasta kaupa endise (või uue) normaalsuse suunas 😉
Lihtsalt veab nendel kellel on tugivõrgustik. Sain oma lapsed vanuses kui minu ja laste isa vanemad olid värsked pensionärid. Maakodudega. Seega me mitte ei kutsu vanavanemaid enda juurde lapsi hoidma vaid lapsed veedavad palju aega maal vanavanemate juures. Vabast tahtest, seal teised sõbrad jne.. Maavärk ja vanaisa vanaema on ju lahkemad ka ja mitte nii ranged.
Aga see kõlab nagu heietamine ja teemaalgatajat ei aita. Elud ongi erinevad.
üldiselt kiidan teid meelekindluse eest, aga minu psüühikaga rutiin ei sobi. ma lähen lihtsalt kohe hulluks. ja elul pole enam mingit värvi.
Rate this item:
0
0
Nojah, mis kellelgi. Mul on nt lähisugulane selline vaba ja tšill. Tavaline olukord: kohtume nädalavahetusel esivanemate suvilas. Meie lapsed teavad, et süüakse kindlatel söögiaegadel, tema lapsed sõeluvad hommik otsa kapi ja külmkapi vahet. Küll kommi, küll kohukest, lonks jogurtit. Kl 12 istub kõik rahvas söögilauda ja siis hakkab üks trall ja nutt tema lastega pihta, ei taha seda ega teist, joostakse laust minema ja tagasi, ema-isa ei saa ise üldse rahulikult süüa.
Õhtul läheme kambakesi sauna. Kl 21 on minu lastel uneaeg, mis tähendab, et üks abikaasadest “ohverdab” mõnusa õhtu ja läheb lapsi tuppa magama panema. Sugulasel on liiga lõbus, tema lapsed on üleval 23-24ni. Loomulikult on lapsed üleväsinud, karjuvad ja nutavad, magamapanek võtab tunde ja öösel on pidevalt toast laste nuttu kuulda.
Ja emal-isal sama jutt: meie läheks hulluks, kui peaks kella järgi elama.
No ma ei tea, kummal perel on tšillim elu?
Ma ei saa aru, miks mõne inimese arvates ainult äärmused võimalikud on. Meie peres on ka tavaelus kindel rutiin ja kõik lapsed (vanuses 2-11) on hiljemalt 21 voodis. Nädalavahetusel samuti. Samas kui kuskil külas käime vms, siis võivad olla nii kaua, kui on näha, et hakkavad väsima. Ennetavalt laseme väiksemal näiteks päeval magada nii kaua kui soovib (muidu ajame üles) või paneme ta hiljem lõunaunne. Suuremad on väga vabalt südaööni üleval, kui on tore olemine. Pole veel kunagi keegi jaurama hakanud.
Muidu aga oma aja võtmine on meil ka teadlik tegevus. Vähemalt korra kuus võtame omale päeva ning korra kvartalis terve nädalavahetuse. Kui terve nädalavahetuse võtame, siis hoiavad vanavanemad lapsi. Kui päeva, siis vastavalt olukorrale, kas hoidja või vanavanemad. Koos olemise aega magamisele küll ei raiska. Magame kodus korda mööda nt laup hommikul ärkab mees lastega ja pühap mina. Teine saab rahus magada.
Ma ei saa aru, miks mõne inimese arvates ainult äärmused võimalikud on. Meie peres on ka tavaelus kindel rutiin ja kõik lapsed (vanuses 2-11) on hiljemalt 21 voodis. Nädalavahetusel samuti. Samas kui kuskil külas käime vms, siis võivad olla nii kaua, kui on näha, et hakkavad väsima. Ennetavalt laseme väiksemal näiteks päeval magada nii kaua kui soovib (muidu ajame üles) või paneme ta hiljem lõunaunne. Suuremad on väga vabalt südaööni üleval, kui on tore olemine. Pole veel kunagi keegi jaurama hakanud.
Noh, nagu ma ütlesin, siis minu praktikad kõigile ei peagi sobima. Ja kui märkasid, siis minu jutt käib väiksematest lastest kui 11-aastased.
Ma panustaks, et mingi nipiga tuleb tekitada tavalisse päeva hetki, kui on põhjust rõõmustada. Meenub teravalt, kui lapsed olid veel väga väikesed, siis ühel hommikul ärkasin enne neid. Käisin duši all, jõin kohvi ära ja sain aru, et ma polnud juba aastaid seda sedaviisi rahulikult saanud olla. Ikka keegi rippus küljes või tagus vannitoa ukse taga. Seda rahulikku aega oli max pool tundi, aga ma olin sellestki õhtuni elevil. Ehk siis õnneks oli vähe vaja ja ma hakkasin teadlikult mingeid lihtsaid hetki otsima või tekitama, või nagu moodne on öelda “hetkes elama”, et teadlikult naudid mingeid tavalisi asju.
Mind isiklikult need rutiinist välja murdmised suurt ei kosuta, sageli eeldab see rohkelt sekeldamist, ikka teatud muretsemist, või hakkab rahast kahju. Tahaks, et tavaline argipäev oleks veidike ladusam ja helgem.
Sugulasel on liiga lõbus, tema lapsed on üleval 23-24ni. Loomulikult on lapsed üleväsinud, karjuvad ja nutavad, magamapanek võtab tunde ja öösel on pidevalt toast laste nuttu kuulda.
Eks igaühele oma. Ma pean ütlema, et küllap oleks mul ikka mingi kord olnud, kui minu laps oleks karjunud ja nutnud, aga ta pole seda kunagi üleväsimusest teinud. Vaatan alati hämmastusega nutvaid lapsi õhtul. Minu laps on vaikselt ja lihtsalt tuleb mingi hetk mulle sülle.
Ja endiselt kiidan teid teie meelekindluse eest. Lihtalt mulle see ei sobi. Ja kindlasti kohendaks ma oma elustiili, kui lapsi rohkem oleks. Rohkemate lastega on mingi struktuur hädavajalik.
üldiselt kiidan teid meelekindluse eest, aga minu psüühikaga rutiin ei sobi. ma lähen lihtsalt kohe hulluks. ja elul pole enam mingit värvi.
Rate this item:
0
0
Nojah, mis kellelgi. Mul on nt lähisugulane selline vaba ja tšill. Tavaline olukord: kohtume nädalavahetusel esivanemate suvilas. Meie lapsed teavad, et süüakse kindlatel söögiaegadel, tema lapsed sõeluvad hommik otsa kapi ja külmkapi vahet. Küll kommi, küll kohukest, lonks jogurtit. Kl 12 istub kõik rahvas söögilauda ja siis hakkab üks trall ja nutt tema lastega pihta, ei taha seda ega teist, joostakse laust minema ja tagasi, ema-isa ei saa ise üldse rahulikult süüa.
Õhtul läheme kambakesi sauna. Kl 21 on minu lastel uneaeg, mis tähendab, et üks abikaasadest “ohverdab” mõnusa õhtu ja läheb lapsi tuppa magama panema. Sugulasel on liiga lõbus, tema lapsed on üleval 23-24ni. Loomulikult on lapsed üleväsinud, karjuvad ja nutavad, magamapanek võtab tunde ja öösel on pidevalt toast laste nuttu kuulda.
Ja emal-isal sama jutt: meie läheks hulluks, kui peaks kella järgi elama.
No ma ei tea, kummal perel on tšillim elu?
Noh, meie oleme suvel need vabad vanemad, mis puudutab seda magamaminekut, aga meil lapsed miskipärast ei nuta öösiti, suvel hilja magama, hommikul hilja üles. Kogu pere on suvel sellises lõdvas graafikus – eriti suvilas, kui suveõhtud on nii ilusad ja mõnusad ja kõik on veel väljas lõkke või grilli ümber või lausa saunatavad ja jooksevad järve. Kui lapsed on viletsad magajad, siis on äkki mingi muu põhjus, mitte see, mis kell magama minnakse. Teie puhul jälle see mure, et kui teised siis hommikul kaua und tõmbavad, kondate teie lastega üksi ringi. 🙂 Meil on vahel ka suvilas olnud nii, et beebiealised ärkavad kella kuue-seitsme ajal ja siis vanemad tiksuvad nendega õues, kuni teised kell 10-11 ärkavad. Toas ei saa olla, sest katsu sa väikelastele öelda, et ole tasa, teised magavad. Ei saa toas kohvimasinatki müdisema panna, kuna rahvarohketel üritustel on igas toas magajaid. Nende jaoks paningi eelmisel suvel nn garaazhi lisakohvimasina külmikuga:) Lõunaks on siis sellel pereisal uuesti kett maas ja tahaks lõunauinaku teha, teised hakkavad vaikselt aga jälle ujumist ja grillimist käima tõmbama:) Ei tea, kumb parem variant on. 🙂
Esileht › Pereelu ja suhted › Kuidas laste kõrvalt käib aja võtmine käib?