Olen viimased 6 aastat kohalikus poes tööl olnud ja ahastus tuleb peale. Ussitamine, palk millega ei ela ega sure, graafik jube, st oma elu suurt pole. Tahaks E-R tööd mis ei oleks klienditeenindus ega tööstuses liinitöö, aga seda siin aastate jooksul veel leidnud pole. Vaatan vahel üht töökaaslast, alustas ketis kui oli 18, nüüd 34, ütleb ka et NII siiber on ja vahel ikka soovitab et mingu ma õppima kuni lapsi pole. No peale gümnaasiumit proovisin pagariks, ei olnud see, tulin ära. Paar aastat hiljem raamatupidamist, et noh asjalik amet ja kohati head palgad, aga oli jube keeruline, kõik need seadused ja terminid, jälle jäi pooleli. Kuhu veel proovida mis oleks asjalik eriala aga samas mitte liiga keeruline? Või kust leida mõni normaalne töökoht kui ei taha Tallinnasse ega Tartusse kolida?
Teema: Kuidas leida normaalne töökoht?
Paar aastat hiljem raamatupidamist, et noh asjalik amet ja kohati head palgad, aga oli jube keeruline, kõik need seadused ja terminid, jälle jäi pooleli.
Raamatupidamine ja keeruline?
See poemüüja amet väga sobib sulle.
Lasteaeda assistendiks?
Puhastusteenindajad tegelt vist teenivad ka, vähemalt suuremates linnades, täiesti korralikku palka ja ega nad suurt kellegiga suhtlema pea.
kui firmaosanikulaadset soovitajat ei ole, siis on nö kontoritööle pea võimatu puhtalt põhihariduse baasil saada.
elu käib suuremates linnades ja sõltub valdavalt hariduse järgi. sa ei viitsi õppimist lõpuni viia, ei viitsi muuta elukohta.
kerge ja ilus elu väikeses kohas on viking loto võit. paraku mitte sinu jaoks.
elumuutuse oleks sa ammu teinud, tegelt oled müüja ametiga rahul, lihtsalt vahepeal vajad auru välja puhumist virisemise näol.
Kontoriassistent või midagi taolist. Mingeid väga erilisi oskusi ei ole üldiselt vaja ja normaalne tööaeg.
Kas graafik on lühike ja pikk nädal? Pikad päevad? St u 15 tööpäeva kuus.
Minu meelest on kuskil 5 p nädalas kohal käimine ajaraiskamine. Ma pole küll poetöötaja, aga graafiku alusel küll. Ei sooviks enam viiel päeval töötada.
Sulle soovitan siiski mingi uue eriala õpet, ega muidu muutust tule. Mingiks iluteenindajaks, maniküür pediküür, aiandust?
Mul tuttav läks hoopis teise ala pealt lasteaia abiõpetajaks.
Lasteaeda assistendiks?
Puhastusteenindajad tegelt vist teenivad ka, vähemalt suuremates linnades, täiesti korralikku palka ja ega nad suurt kellegiga suhtlema pea.
Kodupuhastusega teenib päris hästi jah, eriti kui ise asja ajama hakata ja korralik koduleht, reklaam jne.
Kõige viimasem asi oleks kellegi kodu koristama minna minu silmis, öäk. Poes ka ei oleks, kus igasuguste inimestega ka kokku puutuma peab. Liinitöö oleks neist kõige mõeldavam. Ps! Ma ei ole teemaalgataja.
normaalses töökohas on vajalik vaimne võimekus aga mida pole, seda pole.
No aga õpi midagi kätega tegema: juuksur, küünetehnik, plaatija, toruluksepp, maaler. Otsi oma kodule lähim kutsekas või tehnikum ja piilu, mida seal õpetataksd. Maaler on päris tasuv amet ja tööd vast on ka alati.
normaalses töökohas on vajalik vaimne võimekus aga mida pole, seda pole.
Eelnev töökogemus ikka või tutvused. Vaimsest võimekusest ei ole teistel aimugi.
Meditsiin? Õde leiab igas vanuses ja igas Eesti nurgas tööd.
Või juuksuriks?
Meditsiin? Õde leiab igas vanuses ja igas Eesti nurgas tööd.
Või juuksuriks?
Oled kursis õdede õppekavaga (min 3,5-aastat õpet ning mitte lihtne – anatoomia, farmakoloogia jne) ja tööajaga (12h ja 24h vahetused?) ? Tööd leiab küll, kuid õe tööks peavad olemas olema eeldused – kui müüja töö on vaimselt kurnav, siis õendusesse asja pole.
Meditsiin? Õde leiab igas vanuses ja igas Eesti nurgas tööd
No kui raamatupidamine liiga keeruline oli, siis meditsiin on veel keerulisem.
Eelnev töökogemus ikka või tutvused.
Ma tööandjana ei võta tööle lolle. Olgu nad tuttavad või mitte. Kõigepealt on oluline ametisse sobivus ning kui mul on mitu võrdset kandidaati, siis võin eelistada tuttavat küll, sest ma tunnen teda rohkem ja tean, mida võib tal oodata ja mida mitte. Näiteks, kui tean, et tuttav on korrektne ning tema peale saab kindel olla, siis on see kindlasti suur pluss. Teiste kandidaatidega peaksin alles seda välja selgitama hakkama.
Teemaalgataja – sa mõtled täitsa valesti. Ei ole olemas normaalset töökohta ja normaalset palka, et lähen, leian ja võtan. On töötasu ja see tuleb välja teenida. See vajab pingutust, aga seda sa (vist) ei viitsi. Ma tean mitut raamatupidajat, kes on selle selgeks õppinud muu eriala kõrvalt.
Teemaalgataja – mis sind tegelikult huvitab ? Mina oleksin ka väga kehv raamatupidaja ja müüja, aga leidsin ala, mis mulle sobib ja siis enam polegi viitsimise või võimete küsimust: lihtsalt tegeled sellega, mida naudid ja arened läbi selle.
Eelnev töökogemus ikka või tutvused.
Ma tööandjana ei võta tööle lolle. Olgu nad tuttavad või mitte. Kõigepealt on oluline ametisse sobivus ning kui mul on mitu võrdset kandidaati, siis võin eelistada tuttavat küll, sest ma tunnen teda rohkem ja tean, mida võib tal oodata ja mida mitte. Näiteks, kui tean, et tuttav on korrektne ning tema peale saab kindel olla, siis on see kindlasti suur pluss. Teiste kandidaatidega peaksin alles seda välja selgitama hakkama.
Teemaalgataja – sa mõtled täitsa valesti. Ei ole olemas normaalset töökohta ja normaalset palka, et lähen, leian ja võtan. On töötasu ja see tuleb välja teenida. See vajab pingutust, aga seda sa (vist) ei viitsi. Ma tean mitut raamatupidajat, kes on selle selgeks õppinud muu eriala kõrvalt.
Milline inimene on sinu silmis loll?
Miks te kõik suhtute teemaalgatajasse nagu rumalasse, kellel pole mingeid võimeid? Olen samuti olnud kunagi poes tööl, küll lühikest aega. Olen olnud koristaja. Olen töötuse perioodil ka pagariks õppinud, töötanud küll sellel alal ei ole. Kord üritasin ka raamatupidamist õppida, paari tunniga sain aru, et minu arust selleks ei piisa. Täna on mul kõrgem haridus hoopis muul alal, mis mulle sobis. Saan keskmist palka ja olen eluga enam-vähem rahul. Ehk siis poes töötamine ja raamatupidamise mitte sobimine ei tee inimesest automaatselt lolli, kes nagunii eluga hakkama ei saa. Tuleb lihtsalt õige ala leida. Ausalt öelda ennem selle teema lugemist ma poleks küll selle peale tulnud, et meil kauplustes müüjana töötavad inimesed on rumalad või väheste võimetega, või et üldse keegi nii arvaks..
Konkreetset inimest ei tunne, aga olen ise cirka 10 aastat kaubanduses töötanud. Alustasin leti taga, 5 kuu pärast olin vahetuse vanem ja aasta pärast kaupluse juhataja jne. Minu meelest enamus meie kettides märgatakse, kui sa oled ise asjalik-ärgas ja tööpakkumised firma seest hakkavad tulema. Kui 6 aastaga seis sama, siis võibolla on ikka natuke inimeses ja tema pealehakkamises ka asi. Nähtavasti ei ole ka amet südamelähedane ja tuleks muud proovida, vahel võib hoopis muu, ennem igavana tunduv eriala, kõnetada või siis töökaaslastega super hästi sobida.
Konkreetset inimest ei tunne, aga olen ise cirka 10 aastat kaubanduses töötanud. Alustasin leti taga, 5 kuu pärast olin vahetuse vanem ja aasta pärast kaupluse juhataja jne. Minu meelest enamus meie kettides märgatakse, kui sa oled ise asjalik-ärgas ja tööpakkumised firma seest hakkavad tulema. Kui 6 aastaga seis sama, siis võibolla on ikka natuke inimeses ja tema pealehakkamises ka asi. Nähtavasti ei ole ka amet südamelähedane ja tuleks muud proovida, vahel võib hoopis muu, ennem igavana tunduv eriala, kõnetada või siis töökaaslastega super hästi sobida.
Siit tekkis mul üks küsimus. Näiteks kui otsitakse poodi väljastpoolt vahetuse vanemat, et siis mida arvestatakse kõige enam. Kas seda, et üks inimene on varem töötanud vahetuse vanemana, aga mitte kaubanduses või seda, et teine inimene on töötanud kaubanduses, aga mitte vahetuse vanemana? Kumb töö saab või ei saa kumbki?
Siit tekkis mul üks küsimus. Näiteks kui otsitakse poodi väljastpoolt vahetuse vanemat, et siis mida arvestatakse kõige enam. Kas seda, et üks inimene on varem töötanud vahetuse vanemana, aga mitte kaubanduses või seda, et teine inimene on töötanud kaubanduses, aga mitte vahetuse vanemana? Kumb töö saab või ei saa kumbki?
Pigem on kaubanduses töötamine eelis, kuna neid on kergem välja õpetada, kui täitsa nullist. Samas, kui ei ole kaubanduse kogemust, aga on edukas tiimi juhtimise kogemus olemas, see ka paha ei ole kindlasti. Oma suhtumine loeb kõige rohkem, kas “jah teeme” või siis “mis nüüd mina”. Seda “mis nüüd mina” suhtumist on paraku väga palju, inimesed juba ette kardavad, et nad ei saa ka täitsa lihtsate asjadega hakkama. Eriti kusjuures naisterahvad alahindavad ennast tugevalt.
Olen viimased 6 aastat kohalikus poes tööl olnud ja ahastus tuleb peale. Ussitamine, palk millega ei ela ega sure, graafik jube, st oma elu suurt pole. Tahaks E-R tööd mis ei oleks klienditeenindus ega tööstuses liinitöö, aga seda siin aastate jooksul veel leidnud pole.
Kõrgharidusegagi ei leia midagi normaalset. Ei oska sulle midagi soovitada.
kui firmaosanikulaadset soovitajat ei ole, siis on nö kontoritööle pea võimatu puhtalt põhihariduse baasil saada.
elu käib suuremates linnades ja sõltub valdavalt hariduse järgi. sa ei viitsi õppimist lõpuni viia, ei viitsi muuta elukohta.
kerge ja ilus elu väikeses kohas on viking loto võit. paraku mitte sinu jaoks.
elumuutuse oleks sa ammu teinud, tegelt oled müüja ametiga rahul, lihtsalt vahepeal vajad auru välja puhumist virisemise näol.
Teemaalgatajal pole ju põhiharidus. Keskharidusega inimesi on aga kontoritööl küll ja küll. Iga kontoritöö ei vaja kõrgharidust ega olegi mõeldud inimestele, kes on võimelised näiteks magistrikraadi omandama. Neil hakkaks seal igav.
Samuti pole teemaalgataja elu ilus ja kerge, nagu siin väita üritad. Inimene ei ole oma tööga rahul ja miks mitte edasi õppida, kui on võimalus. Tegelikult saab seda teha ka 30-40ndates ja ka lastega, lihtsalt oodata, kuni nad on natuke suuremad. Mõne aja pärast nagunii pole enam nii palju müüjaid vaja ning nad peavad ümber õppima.
Teemaalgatajale soovitaks alguses täiskasvanutele mõeldud tasuta koolitusi ja hiljem kutsekooli, kui ainult koolitustega tööd ei saa. Kindlasti vaadata ka “meeste” erialasid, sest kõik nad ei nõua suurt füüsilist jõudu, kuid sisse toovad väga hästi ja tööd on pidevalt. Poemüüja ja raamatupidaja vahele jääb palju erinevat intelligentsustaset nõudvaid ameteid ja kui inimene pole raamatupidamises hea, näitab see lihtsalt, et talle ei meeldi abstraktne matemaatika, kuid tal võivad olla anded teistes valdkondades. Minu keskkooli klassis oli väga paljudel keeleliselt andekatel, hea suhtlusoskusega või muidu leidlikel õpilastel matemaatikas raske ja see ei huvitanud neid. See ei tähenda, et nad kõik nüüd lihttöölised oleks. Isegi “tavalised” inimesed, kellel matemaatikas hästi ei läinud, kuid konkreetseid andeid ka polnud, on nad need praeguseks leidnud.
Olen viimased 6 aastat kohalikus poes tööl olnud ja ahastus tuleb peale. Ussitamine, palk millega ei ela ega sure, graafik jube, st oma elu suurt pole. Tahaks E-R tööd mis ei oleks klienditeenindus ega tööstuses liinitöö, aga seda siin aastate jooksul veel leidnud pole. Vaatan vahel üht töökaaslast, alustas ketis kui oli 18, nüüd 34, ütleb ka et NII siiber on ja vahel ikka soovitab et mingu ma õppima kuni lapsi pole. No peale gümnaasiumit proovisin pagariks, ei olnud see, tulin ära. Paar aastat hiljem raamatupidamist, et noh asjalik amet ja kohati head palgad, aga oli jube keeruline, kõik need seadused ja terminid, jälle jäi pooleli. Kuhu veel proovida mis oleks asjalik eriala aga samas mitte liiga keeruline? Või kust leida mõni normaalne töökoht kui ei taha Tallinnasse ega Tartusse kolida?
Ketis? Orja hoiti vanasti ketis…
Alustasin leti taga, 5 kuu pärast olin vahetuse vanem ja aasta pärast kaupluse juhataja jne
Mille poolest on vahetuse vanema või juhataja töö mõnusam? Mitte millegi poolest, arvan mina.
Kontoriassistent või midagi taolist. Mingeid väga erilisi oskusi ei ole üldiselt vaja ja normaalne tööaeg.
Tänapäeval ei ole enam selliseid kontoriassistente kes “midagi erilist oskama ei pea”.
Väikses firmas on kontoriassistent/raamatupidaja/personali-inimene sageli ühes isikus.
Või on assistent see, kes teeb ka telefonimüüki vms.
Ainult väga suurtes firmades on ehk veel kontoriassistente, kes teevad kitsalt oma asja.
Kontoriassistent või midagi taolist. Mingeid väga erilisi oskusi ei ole üldiselt vaja ja normaalne tööaeg.
Kontoriassistent peab olema kursis kõikide asutuse tegevusaladega ja vajadusel peab ta olema kontoris ka siis, kui kõik teised puhkavad. Arvutioskus peab olema üle keskmise, enamasti on vajalik ka vähemalt kesktasemel inglise keele oskus ja peab olema kursis nii asutuse kui teabehalduse valdkonna seadustega. Arvata võib, et 6 aastat kohalikus kaupluses töötanud inimest sellisele kohale ei valita.
Ma soovitaksin ka teemaalgatajal midagi juurde õppida. Isegi kui koheselt uut tööd leida ei õnnestu, on eelis siiski pigem rohkem kui vähem õppinud kandideerijatel.
Olen viimased 6 aastat kohalikus poes tööl olnud ja ahastus tuleb peale. Ussitamine, palk millega ei ela ega sure, graafik jube, st oma elu suurt pole. Tahaks E-R tööd mis ei oleks klienditeenindus ega tööstuses liinitöö, aga seda siin aastate jooksul veel leidnud pole. Vaatan vahel üht töökaaslast, alustas ketis kui oli 18, nüüd 34, ütleb ka et NII siiber on ja vahel ikka soovitab et mingu ma õppima kuni lapsi pole. No peale gümnaasiumit proovisin pagariks, ei olnud see, tulin ära. Paar aastat hiljem raamatupidamist, et noh asjalik amet ja kohati head palgad, aga oli jube keeruline, kõik need seadused ja terminid, jälle jäi pooleli. Kuhu veel proovida mis oleks asjalik eriala aga samas mitte liiga keeruline? Või kust leida mõni normaalne töökoht kui ei taha Tallinnasse ega Tartusse kolida?
Hea töökoha tagab siiski kvaliteetne haridus, kui seda pole, siis tuleb leppida taoliste töökohtadega, nagu kirjeldasid
Olen viimased 6 aastat kohalikus poes tööl olnud ja ahastus tuleb peale. Ussitamine, palk millega ei ela ega sure, graafik jube, st oma elu suurt pole. Tahaks E-R tööd mis ei oleks klienditeenindus ega tööstuses liinitöö, aga seda siin aastate jooksul veel leidnud pole. Vaatan vahel üht töökaaslast, alustas ketis kui oli 18, nüüd 34, ütleb ka et NII siiber on ja vahel ikka soovitab et mingu ma õppima kuni lapsi pole. No peale gümnaasiumit proovisin pagariks, ei olnud see, tulin ära. Paar aastat hiljem raamatupidamist, et noh asjalik amet ja kohati head palgad, aga oli jube keeruline, kõik need seadused ja terminid, jälle jäi pooleli. Kuhu veel proovida mis oleks asjalik eriala aga samas mitte liiga keeruline? Või kust leida mõni normaalne töökoht kui ei taha Tallinnasse ega Tartusse kolida?
Te endale ise normaalne töökoht. Tee sellest, mis sulle väga meeldib teha, endale raha teenimise allikas. Toiduainetega seotud amet on tegelikult väga hea amet. Seda on vaja ka siis kui kogu maailm seisab ja majanduskriis on kõigis valdkondades. Pagar ei ole üldse kehva amet. Äkki lähed ja jätkad õpinguid. Intriigid muide on igas kohas, kus on vähemal 3 töötajat, neist ei pääse. Alati on keegi, kes elab töökaaslaste peal oma rahulolematust välja. Kui töö meeldib ja töökaaslased ei meeldi, keskendu siis tööle. Aga normaalne töökoht loo endale ise, siis mõistad millises mõnusas olukorras sa hetkel oled. Töö on ette organiseeritud, lähed ja teed ära. Punkt.
Kõige viimasem asi oleks kellegi kodu koristama minna minu silmis, öäk. Poes ka ei oleks, kus igasuguste inimestega ka kokku puutuma peab. Liinitöö oleks neist kõige mõeldavam. Ps! Ma ei ole teemaalgataja.
Jee sa tahaks kuskile liinitööle. Mõtle natuke peaga, millised inimesed sinna enamasti tööle satuvad.
Enamasti tavalised inimesed. Olen töötanud ja aastaid. Meeldib, et on vahetustega töö. Mõtlen selliseid vahetusi, mil on nädalasees vabu päevi ka.
Palka ja palju vaba aega tahaks, aga ise panustada ei soovi midagi? Hea töö saamiseks peab sul olema, mida müüa, mida tööandjad tahavad osta ja mille eest ollakse nõus maksma. Mõtle, kas sul on mingi selline oskus.
Kui praegu pole, siis arvesta, et selliste oskuste omandamine võib võtta aastaid, vbla aastakümneid.
Mina alustasin oma erialaste oskuste omandamist lasteaias, tegelesin sellega kogu kooliaja, õppisin ülikoolis ja jätkan praegu pidevalt edasi õppimist samal erialal. Olen oma erialal hinnatud spetsialist ja saan juba korralikku tunnitasu küsida, aga õppimine ei lõppe kunagi.
