Teema: kuidas majandada pakendiprügiga (mahlapakid)?

Katsu ikka normaalsuse piiridesse jääda, ei pea neid mahlapakke pesema ja nõrutama jms, kallad lihtsalt kuivaks ja paned oma pakendi(kotti), kus see tilk põhjast ära kuivab. Kui nii kangesti tahad, lõika tetrapakil nurk ära ja kalla tilgatumaks, seda pesema eraldi küll ei pea. On mõeldud seda, et keegi ei paneks poolikut mahlapakki sinna, vaid tühjaks kallatult. Jogurti jms võiks loputada, sest jogurtit jääb pakiseintele päris palju.

#3338067:

Ei, pakendit ei pea pesema. Ja pakend ei saagi seest kuiv olla ega pea olema. Keerad kokku surutule lihtsalt korgi peale.

Pakendisse ei tohi jääda oluliselt toitu st keerulisem on näiteks paksema jogurtiga, mille puhul panen n ö viimase tilga kättesaamiseks paki tassi kohale nõrguma, siis vajutan tetrapaki kokku, pressides viimase jäägi välja ja keeran korgi peale.Kindlasti ei ole vaja pesta piima- ja mahlapakke. Isegi kui jogurti või keefiripakendisse tilga vett valan, kork peale, loksutan ja siis vesi välja ja kork peale, siis eraldi ei kuivata.

sedasama olen min aoma emala üritanud seletada. Ikka teeb ta poolikut sorteerimist. Nt selsamal põhjusel hapukoorepakke ei pane pakendisse, sest ei saa loputada. Mingil veidral põhjusel ei pea kommi- ja jäätisepabereid pakendiks. Ka kassitoidupakid avastasin, et tal kõik olmeprügis…sisuliselt lähevadki pakendisse ainult a la klaaspurgid ja siis mingid viineri-pakendid 😀

mul läheb hapukoorepakend hoopis kõigepealt koerale, kes selle lahti harutab ja täiesti puhtaks ja läikivaks seest noolib.

paksude jogurtite pakkide lõppudele lisavad meil aga lapsed piima, panevad korgi peale ja loksutavad – väidavad et see olevat maailma parim jogurtikokteil. pakk jääb pärast seda kokteilitegu hulga puhtam. 2.ring siis koerale, kes paki läikivaks nühib.

#3338067:

Ei, pakendit ei pea pesema. Ja pakend ei saagi seest kuiv olla ega pea olema. Keerad kokku surutule lihtsalt korgi peale.

See on nüüd LAUSVALE!

Kui mul on tühi mahlapakk ja ma jätan selle loputamata, aga keeran korgi tagasi peale, siis kas keegi tõesti hakkab uurima jäätmejaamas, et kas sees on tilk mahla või mitte? Mitte keegi ei hakka, lähevad ümbertöötlemisele. Neid pakendeid, mis ka ümberkaudseid pakendeid hakkavad määrima (näiteks hapukoorekiled), peab tõesti pesema või olmeprügisse viskama.

miks te vaevute selle lollusega tegelema?

üldprügi läheb sorteerimisele ja kõik mis võimalik taaskasutada, kõik väärtuslik ja edasimüüdav võetakse välja – ülejäänu põletatakse soojuseks ja elektriks. ÜLDPRÜGIKASTIDE SISU KOOSNEBKI PEAMISELT PAKENDITEST.

mitte miski vägi ei pane mind sorteerima rohkem kui taara, bio, paber ja üld ehk siis konteinerid, mis on meie kortermaja juures.

korjata veel mingi kott pakendeid ja sellega poe juurde jalutada, et neid ükshaaval väikesest avast sisse laduma hakata? ja siis tekib mul ka küsimus MIDA peale kasutatud hügieenisidemete või vana huulepulga peaksin panema üldprügisse?

PS! kuidas kujutate ette tetrapaki taaskasutust, kus on kokku pandud papp, alumiinium ja kile? seda sitta EI ANNA taaskasutada, selle kohta saab öelda vaid downcycling. papp lahustatakse küljest ning läheb peldikupaberiks, plast+alumiinium suratakse betoonitootmisse. enamjaolt läheb see väheväärtuslik sodi põletamisele.

#3342176:

Kui mul on tühi mahlapakk ja ma jätan selle loputamata, aga keeran korgi tagasi peale, siis kas keegi tõesti hakkab uurima jäätmejaamas, et kas sees on tilk mahla või mitte? Mitte keegi ei hakka, lähevad ümbertöötlemisele. Neid pakendeid, mis ka ümberkaudseid pakendeid hakkavad määrima (näiteks hapukoorekiled), peab tõesti pesema või olmeprügisse viskama.

juhul, kui su konteinerit tühjendab see prügifirma, millel on leping iru soojuselektrijaamaga, siis läheb see autotäis otse, ilma mingit sorteerimisetappi läbimata Irusse, kallutab selle täie suure luugi juures mööda kaldteed alla ning see prügi kukub ühte hiigelsuurde, läbi mitme korruse ulatuvasse hoidlasse, mille “lae” kohal liigub üks tohutu suur robotkäpp, mis seda prügi suurte kopatäitega haarab ning siis põletusahju tõstab.

see pole ulmejutt, vaid ma olen ise oma ameti tõttu käinud seal elektrijaamas ekskursioonil ja meile näidati ning seletati neid iru jaama tööprotsesse. selle prügihoidla ühel ülemisel “korrusel” on on klaasist akende rida, kus hoidlas toimuvat jälgitakse ning ka ekskursioonidele näidatakse läbi nende akende seal toimuvat.

enamgi veel, iru ostab ka välismaalt prügi juurde, et tallinna linnale piisavalt sooja – kütteks ja vee soojendamiseks – jätkuks.

kes mind ei usu, tehke oma lapse klassijuhatajale või mõnele aineõpetajale ettepanek iru elektrijaama ekskursioonile minna ning minge ise kaasa, näete samuti oma silmaga mis toimub.

https://www.ragnsells.ee/wp-content/uploads/2015/03/sorteerimine_pakendikott.pdf

#3344173:

Ma loputan ainult loomatoidukonservid – pakendikott vahetub iga 4 nädala tagant ja selle ajaga hakkavad nad muidu haisema. Mul tetrapakkidest tuleb ainult mahlapakke – need pigistab mees tühjaks ja vajutab laiaks.

meil lähevad koerakonservide plekkpurgid kõigepealt nõudepesumasinasse, siis keldrisse ja korra kvartalis edasi metalli kokkuostu.

Rõve lugedagi. Kahju on veidi rohkem maksta ja kõik ühte prügikasti visata? Nagu näha, ei ole prügiautos mingeid sektsioone-kõik läheb kokku.

Oh seda naiivset optimismi! Taaskasutuse idee on ju tore – aga sellega ei kaasne erilist säästu, sest kogutud materjale ei osata veel ära kasutada ning see kogumise protsess muudab materjali hinna ümbertöötlejate jaoks kalliks. Enamus teie hoolega kogutud pakendeist põletatakse niikuinii. Eriti usinasti lähevad seda teed erinevatest materjalidest tehtud pakendid, mille algosadeks tegemine on 1. kallis 2. võimatu.

PS! Keskkonna hoiab puhtana organiseeritud prügivedu. Kiidetud olgu kõik prügivedajad!
PPS! Eelnevale – et kas olen guugeldanud, mida nende materjalidega tehakse – jah olen küll. Väga suur osa läheb ahju. Ja pole kah hullu – mulle meeldib elada soojas korteris.

#3338489:

#3338067:
Ei, pakendit ei pea pesema. Ja pakend ei saagi seest kuiv olla ega pea olema. Keerad kokku surutule lihtsalt korgi peale.

See on nüüd LAUSVALE!

Küsisin üle, otse prügifirmast. Vastati must-valgel, et pakendit EI PEA PESEMA vaid pakend peab olema lihtsalt võimalikult toiduvaba (toidujääkideta) st toodi näide, et tühjaks söödud pasteedikarp, sulajuustukarp või kohupiimatops kõlbab kohe pakendikonteinerisse panna, küll aga soovitati keefiri tetrapakk kergelt loputada.
c-p:

Kas ja kuidas on vaja pakendeid pesta?

Toome pakendi pesemise kohta ühe lihtsa näite. Kohupiim on poes müügil kahte sorti pakendis: kiletuutus ja plasttopsis. Kiletuutu pesemine on keeruline ja seda ei saa ilmselt täiesti puhtaks, mistõttu on mõistlik panna see olmejäätmetesse. Plasttopsi on võimalik tootest täiesti puhtaks süüa – sellisel juhul ei vaja tops ka loputamist. Kui aga topsi seintele jääb palju kohupiima, tasub tops paar korda üle loputada ja puhas see ongi. Topsi ei pea pärast loputamist kuivatama. Piisab, kui liigne vesi sealt välja raputada.

#3342221:

Mul on tellitud Ragn Sellsi pakendikoti teenus ja selle juhendis on kirjas, et kommi- ja jäätisepaberid ning fooliumit sisaldav paber pakendikotti ei sobi.

Meie prügifirma (mitte koti vaid konteineri leping) kinnitas mulle taas, et jäätise paber, kommipaber jne ON PAKEND, küll aga pole seda n ö köögifoolium, mida ei saa ümber töödelda.

c-p:
Kuhu panna kõik fooliumit sisaldavad pakendid, olgu need siis kommi-, krõpsu-, sooja toidu- või kohvipakendid?

Pakendiseadusest tulenevalt on ka fooliumit sisaldav tooteümbris pakend. See tähendab, et puhtad kommi-, jäätise-, krõpsu- jm fooliumiga pakendeid võib panna pakendikonteinerisse. Foolium iseseisvana pakend ei ole, kuna fooliumit ei saa taaskasutada!

c-p:

#3338193:

Aga ma olen kuulnud, küll vist paar aastat tagasi, et maja pakendikonteineri tühjendajad ei olnud nõus vastu võtma neid pehmest plastist (köögiviljade, kana jmt) aluseid – et neid ei tohi pakendikonteinerisse panna. Kuigi neil on isegi jäätmeringluse märk peal.

Kas erinevat värvi vahtplastist karbid ja alusplaadid, millesse pakendatakse toitu, sobivad pakendikonteinerisse?

Jah, toidu pakendamiseks kasutatavad vahtplastist karbid ja alusplaadid sobivad pakendikonteinerisse, kui need on tootest tühjad. Erinevate elektroonikaseadmete pakendamiseks kasutatav vahtplast on samuti pakend. Kuna seda on aga tavaliselt väga suures koguses ja mahus, ei ole mõistlik kogu pakendikonteinerit vahtplastiga täita ning soovituslik on see jäätmejaama viia.

#3345919:

#3342125:

Mis siis teemast selgub, et ka korralikult prügi sorteerivad inimesed tegelikult ei tea, milline see pakend peab olema?

Täpselt nii ongi. Lisaks veel probleem, et KUHU see pakend täpselt panna.

Elan kortermajas. Meil on maja ees üldprügi- ja biojäätme konteiner.

Siis on üks konteiner, mille peal on kiri “Piima- ja mahlakartong. Metall-, plast- ja klaaspakend”. Täpselt selline nagu selle artikli avapilt

Lisaks on eraldi roheline ümariku auguga kast kirjaga “Klaaspakend“.

Kumba neist kastidest peaksin asetama pestud Salvesti hapukapsapurgi, Uncle Bens kastmepurgi või veinipudeli?

Võib mõlemasse? Aga miks neid konteinereid sel juhul 2 on?

Purkidel kaas metalli konteinerisse ja purk klaaspakendisse. Veinipudel läheb klaasi.