Teema: Kuidas me tulevikus ei oma midagi ja peame õnnelikud olema

Kui renoveerimiseks raha ei ole ja maha müüa ka ei saa, siis mina ei näe küll muud võimalust trahvist vabanemiseks kui tuli otsa panna ja kindlustuselt raha vastu võtta.

#4151746:

#4151691:

#4151684:

#4151677:

Kui EL soovib mu maja ära renoveerida, siis ta võib seda vabalt teha, mina ei keela. Kui EL tuleb ütlema, et mina pean hakkama maksma asja eest, mida ma ei soovi, siis võib ta vabalt peppu minna. Paneme pool Eestit selle trahvi maksmata jätmise eest võlavanglasse? Kes neid vange üleval peab, kui maksumaksjad kõik kinni panna?

Eile ju räägiti sellest probleemist. Keegi ei käsi sul midagi teha, keegi ei maksa sulle seda ka kinni. Niikaua polegi probleeme kui sa oma kinnisvara müüma ei soovi hakata. Mis probleemid siis tekivad, ma ei kuulanud, seega ka ei tea.

Mina olen nõus ka vangi minema selle jama peale, kui nii peaks minema. Vaadates seda elektri-gaasijama, ma ei imesta, kuidas leiutatakse mooduseid meid lüpsta. Sellised pervod võivad mida tahes välja mõelda, et rahvast ikkes hoida. Enne teen püstkoja hoovi. Ja maakeldri.

pervod on nad ikkagi

Okei, ei ole, ikka nummid on.

Ma olen mõelnud, et kas nende nõukaaegsete paneelikate renoveerimise asemel ei oleks mõistlikum uut maja ehitada? Need vastaks täielikult tänapäevasele nõuetele, ei tekiks tänu oskamatule renoveerimisele hallitusega probleeme ja vanurid ning invaliidid ei oleks liftita 5-ndal korrusel lõksus, laheneksid parkimiskohtade probleemid magalates, kuna neid saab teha maja alla. Pluss uues majas on kinnisvara väärtus suurem, kui vanas paneelikas. Samuti tuleks seda teha EL/riigi/omavalitsuse abiga muidugi. Majale uus krunt ja järjest hakkaks maha võtma neid, et uutele ruumi teha.
Jah, ma pole kursis, kui palju uue kortermaja ehitamine maksaks, kuid olen renoveerinud vana eramaja ning tagantjärgi vaadates ütlen küll, et lihtsam ja odavam oleks olnud uus teha.

#4151784:

Ma olen mõelnud, et kas nende nõukaaegsete paneelikate renoveerimise asemel ei oleks mõistlikum uut maja ehitada? Need vastaks täielikult tänapäevasele nõuetele, ei tekiks tänu oskamatule renoveerimisele hallitusega probleeme ja vanurid ning invaliidid ei oleks liftita 5-ndal korrusel lõksus, laheneksid parkimiskohtade probleemid magalates, kuna neid saab teha maja alla. Pluss uues majas on kinnisvara väärtus suurem, kui vanas paneelikas. Samuti tuleks seda teha EL/riigi/omavalitsuse abiga muidugi. Majale uus krunt ja järjest hakkaks maha võtma neid, et uutele ruumi teha.

Jah, ma pole kursis, kui palju uue kortermaja ehitamine maksaks, kuid olen renoveerinud vana eramaja ning tagantjärgi vaadates ütlen küll, et lihtsam ja odavam oleks olnud uus teha.

Kes selle kinni ka maksab? Sa vôid ju kôiki lubada ja jagada, aga mis rahaga.

#4151784:

Ma olen mõelnud, et kas nende nõukaaegsete paneelikate renoveerimise asemel ei oleks mõistlikum uut maja ehitada? Need vastaks täielikult tänapäevasele nõuetele, ei tekiks tänu oskamatule renoveerimisele hallitusega probleeme ja vanurid ning invaliidid ei oleks liftita 5-ndal korrusel lõksus, laheneksid parkimiskohtade probleemid magalates, kuna neid saab teha maja alla. Pluss uues majas on kinnisvara väärtus suurem, kui vanas paneelikas. Samuti tuleks seda teha EL/riigi/omavalitsuse abiga muidugi. Majale uus krunt ja järjest hakkaks maha võtma neid, et uutele ruumi teha.

Jah, ma pole kursis, kui palju uue kortermaja ehitamine maksaks, kuid olen renoveerinud vana eramaja ning tagantjärgi vaadates ütlen küll, et lihtsam ja odavam oleks olnud uus teha.

Ka hinda ei tea, aga öelda võiks, et väga kallis. Enamusele inimestest on ka oma maja saamine kas ostmise või ehitamise teel väga kallis, mida kunagi ei saada. Ja kes need uued kortermajad peaks siis ehitama? Riik? Inimesed, kes seal elavad seda igatahes ei suuda. Kui nad suudaks, kõik sealsed elanikud, siis paljud omaksid juba oma maja. Korralikud paneelikad on sellised, et kestavad niigi, need pole barakid või täidismajad, ikkagi soojustatud paneelidega tehtud. Enamus on siiski mingil tasemele praeguseks ajaks renoveeritud ja inimestel seal sellega seoses ju laenud peal, mida ka nemad maksavad aastaid või aastakümneid. Kui nüüd nad ise peavad omal kulul laskma ehitada uue elamu kõüigi jaoks, siis see pole võimalik.
Inimesed, kes reoveerivad ise oma eramaja, on nii kaugel, et nad on selle mingil kujul siiski juba omale ostnud. Vastutavad ise, kortermajas on erinevas eas ja erineva sissetulekuga rahvast. Igal oma arusaam. Oma majas renoveerite nii, kuidas võimalik. Kas laenuga, kas on omal reaalne raha olemas ja teete järjest või kogute ja teete aastaid või eluaeg. Tagasivaates võivad mõnedki asjad tunduda teistmoodi, et oleks uue ehitanud vms. Me oleme ka ise aastaid renoveerinud oma maja, mille saime keskeas alles. 8 aastat remontinuna teame endiselt, et meie ei oleks suutnud uut siis ehitada. Meie maja tasus renoveerida, kuna meil on tugev kivihoone, valatud betoonist ja plokkidest.

Ja siis kui kõigile elanikele on renoveerimislaen kaela surutud, tehakse energiaklassidele reform nagu kodumasinatele tehti, kus minu A klassi pesumasinast sai üleöö G klassi masin. Ja läheb kogu tiir otsast peale. Maksad kuni nõrked.

#4151798:

#4151784:

Ma olen mõelnud, et kas nende nõukaaegsete paneelikate renoveerimise asemel ei oleks mõistlikum uut maja ehitada?

Mõistlikum ilmselt oleks, aga mismoodi sa seda reaalselt ette kujutad? Kõigepealt arvesta, et detailplaneeringu tegemine võtab Tallinnas aega aastaid (kui mitte kümneid aastaid) lisaks hoone projekteerimine ja ehitusloa saamine vähemalt aasta. Lisaks on uued nõudmised, mida olemasolevale paneelika kinnistule ära ei mahuta – igale korterile vähemalt 1 parkimiskoht näiteks, ja pooled parkimiskohad peavad olema hoone mahus.

Lisaks mismoodi seda uut hoonet projekteerida, kuidas kulusid jaotada, kas teha sama suured korterid või suuremad-väiksemad, millised oleks korterite planeeringud, siis keegi leiab, et nii suure raha kulu puhul tahaks tema vähemalt seda-teist-kolmandat lisaks.

KÜ-l peaks olema väga pädev ja hästi tasustatud juhatus, et kogu seda protsessi hallata.

Kui need on kõik olemas, mis siis edasi – majatäis rahvast kolib välja ja elab paar aastat vabaturu üürikates ning maksab juba samal ajal hiiglaslikku laenu uue maja eest tagasi? Vanas majas olnud korter muutub ju sisuliselt üleöö väärtusetuks, isegi miinusmärgiga, sest vana paneelika lammutuse ja ehitusjäätmete äeaveo eest pead veel lisaks maksma.

Kust tuleb tavalisel paneelikas elaval inimesel (kes on ilmselt pensionär või keskmist-madalamat palka teeniv) võimakus seda kõike kinni maksta???

Minu mõte oli see, et asi võtta ette suuremahuliselt ja etappide kaupa. Alustada algul tühjast kohast, elanikud elavad valmimiseni oma vanas korteris edasi, siis need majad lammutada, et tekitada järgmistele ruumi. Ei mõelnudki, et iga maja peaks eradi ise asja ajama hakkama, see peaks käima ühise planeeringuga ning sellevõrra ka kiirem protsess.

Raha tuleks sealtsamast, kust täna renoveerimiseks. Tänagi võtavad ühistud suured laenud peale, lisaks on olemas erinevad toetused.

Mida lõunaeurooplased tegema hakkavad? Viimastel aastatel on Euroopa suvine energiatarbimine isegi suurem kui talvine – sest suvel pannakse kõik konditsioneerid ja jahutid täisvõimsusel tööle (ja seda eriti lõunapoolsetes riikides).

Ehitagu siis uued. Andku inimestele tasuta üüripinnad, riik ehitagu uued paneelikad või valatud korrusmajad(mitte tänapäeva kuudikud) ja ongi tehtud, nagu naktsigi.

#4151847:

Eestlasi on välismaal umbes 185 410. Pärandus jagatakse selle riigi asukoha järgi, kus inimene surmahetkel registreeritud on.  Öelge mitu neist 185 410 tuhandest eestlasest on teinud juriidilised paberid? juhuks kui neid enam ei ole.

‘58390583958u

Kas kuurides, telkides, urgudes ja koobastes elamine keelatakse ära? Kes seda ikka kontrollida jõuab, kas inimene läheb öösel magama telki või puuõõnsusesse või karule kaissu?

Nii võib juhtuda, et aastaks 2050 on küll elumajad hoolega A-kategooriasse renoveeritud, aga suur hulk inimesi elab mitte-eluruumides, näites kuurides, haagissuvilates või kes teab, kus veel.

Tean juhtumit, kus inimestel varises vanal elumajal katus sisse, remondiks polnud võimalusi ja nad kolisid kuuri. Panid kuurile plastaknad ette, natuke peno seina, õhksoojuspump kütteks ja elasid mitu aastat.

Kuidas te oma pideva hädakraaksumisega üldse eksisteerida suudate?

Asi pole ju kuskilt otsast lõplikult ära otsustatud ja võib-olla ei tulegi sellist direktiivi.

#4152233:

Kuidas te oma pideva hädakraaksumisega üldse eksisteerida suudate?

Asi pole ju kuskilt otsast lõplikult ära otsustatud ja võib-olla ei tulegi sellist direktiivi.

Otsustati küll, aga ega see kohe seadus(t)eks saa. Ja enne jõuab võibolla veel igasugu asju juhtuda, kui seda direktiivi rakendama hakatakse.

#4151847:

Aeg näitab kas omame või ei oma ja juriidilsed paberid näitavad kas omame või ei oma. Eesti 200 valmisreklaamis oli kirjas,  Eesti investoritele! Hiljem rendid investoritelt. Samas: Rügad tööd teha. Su kõrval olev abikaasa võib ükskõik millal hakata möllama  ja sa jagadki oma elutööd võõrastega, juhul kui sa ei ole sõlminud lahusvaralepinguid. Pärimine: Lõpuks võib su terve elutöö, raha ja maine vara kuuluda võõrastele inimestele. Ja kui pärijad kaovad, võib pärijaks olla hoopis riik. Eestlasi on välismaal umbes 185 410. Pärandus jagatakse selle riigi asukoha järgi, kus inimene surmahetkel registreeritud on.  Öelge mitu neist 185 410 tuhandest eestlasest on teinud juriidilised paberid? juhuks kui neid enam ei ole.

Jälle juriidiline võhik nõu andmas.