Teema: Kuidas meelitada last sööma?

No esmalt tuleb veenduda, kas tegemist ongi vähese söögiisuga või lihtsalt pirtsakusega + muidugi on olemas ka mõned toitumishäired, aga valdavas osa valivatest lastest siiski lihtsalt pirtsakad.

Kui laps sööb kõike, aga lihtsalt väikestes kogustes ja need kogused tunduvad liiga väikesed (laps pigem alakaalus nt), siis lihtsalt sagedamini pakkuda midagi. Nö põhitoidukordade vahele ooted, ka lõunaoode ja vajadusel ööoode.

Kui aga laps on pirtsakas, st sööks küll, aga ainult a la makarone ja viinereid, noo siin ei oska mina ka väga palju aidata. Meil on lihtsalt reegel, et peab sööma vanusele vastava arvu ampse, enne lauast ei lahku.  Aga midagi paremini maitsema hakanud pole 🙁 Ja muidugi pööran tähelepanu, kui kuskil toimub mingi läbimurre vmt, nt suppidega on meil asi paremaks läinud, üritan siis natuke sagedamini pakkuda kui ma ise armastaks (ma ise pole supiinimene üldse tegelikult). Arvestan, et paar korda nädalas oleks selline toit, mida laps normaalselt sööb (st korra nädalas ongi lapse pärast makaronid, korra nädalas mingi muu toit, mida ta sööb enam-vähem (nt lage riis ilma lisanditeta) jne

Ma soovitan osta see raamat: https://www.rahvaraamat.ee/p/maitsev-algus-toidud-k%C3%B5ige-v%C3%A4iksematele/1310623/et?isbn=9789949673667

ja siis võid selle järgi koos lapsega süüa teha, pilte vaadata. Toidud on sellised, et sobivad kogu perele.

Mu halva isuga laps on nüüd juba kuuene, aga probleeme söömisega on tal olnud algusest peale – isegi imes korraga vähe, küll aga sageli. Sööb siiamaani korraga väikseid koguseid, ja siis varsti jälle kõht tühi. Minu meelest on valik mitmekesine, aga mittelemmikutest asjadest sööb väga vähe, lemmikutest isegi mõnikord tema jaoks liiga palju. Kaal ja pikkus on alati olnud normi alumises servas, nii et soovitati lähemalt uurida. Ei leitud ei tsöliaakiat, ei laktoositalumatust, ei vitamiinipuudust, ega muud iseärasust. Üks lastearst kahtlustas küll refluks-haigust, mille puhul laps võib ise hakata koguseid piirama, et ebamugavustunnet vältida. Kinnitada seda aga ei saanud, kuna see protseduur oleks olnud üsna invasiivne, siis proovis lihtsalt vastava ravimiga kinnitamise/välistamise teel “ravida justkui oleks” refluks. Tulemust see ei andnud, nii et elasime samamoodi edasi.

Nüüd nõuannete juurde, kuigi need on mõistagi iga lapse jaoks erinevad…Mina proovisin iga asja erinevalt serveerida või maitsestada, et leida, millisel viisil see talle vastuvõetavam ja maitsvam on, et sööks rohkem. Meil näiteks tekitas isu köögiviljadele pigistatud sidrun, hautamisel kasutatud küüslauk, pealeriputatud küüslaugupipar ja/või sool. Mõnikord võib ka söömise viis isu tekitada, näiteks kana otse kondi küljest süües söövad minu lapsed koguselt rohkem kui näiteks taldrikult tükkidena, ja “brokkolipuid” näppudega. Ma ise arvan, et pole tähtis, et laps sööks kogu aeg kõike sama isukalt, aga võiks süüa igast kategooriast, ja regulaarselt maitsta vähemlemmikuid asju. Peaasi, et söögilaud ei muutuks ebamugavaks kohaks, kus on pettumus, süüdistused, või isegi kurjustamine. Söömine peab olema nauding, loomulik ning iseenesestmõistetav.

Mänguline serveerimine võib aidata.
Samuti ise koos söögitegemine.

Kas see kehva isu on mõjutanud kaalukõverat ka?

Mu poiss oli ka vilets sööja. Oli alati kasvukõvera alampiiril kuni 4aastaseni. Minimaalne kaalutõus. Arst küll tegi märkusi aga kuna muidu oli kõik korras, siis otsest muret ei olnud.
Aga ega ta praegu 6a ka väga hea sööja pole. Ta pigem on selline korraga vähe aga tihti näksija(nagu ma isegi). Isegi rpa tahtis ta tihti aga korraga vähe.
Ja muideks lehmapiim oli väikelapsena mul lapsel täielik söögiisu tapja. Õpetasin vett jooma ja ka isu paranes.

Ja tähtis on ka see, et me täiskasvanud tegelikult ei mõtle sellele, et lapse magu on üsna pisikene ja ega sinna väga mahugi korraga palju. Me täiskasvanud vb oleme harjunud nö üle sööma ja magu “venitama” ise pärast ägisedes. Lapsed söövad aeglasemalt ja täiskõhutunne saabub õigeaegselt.
Täiskasvanud (üldjuhul) lahmivad taldrikutäie korraga sisse ja siis pärast mingi hetk tunnebgi, et sai vist liiga palju.