Härra võib ise maksta remondi eest. Pere ju. Koristamine ja söögitegemine tuleb perekonnas ära jagada. Mõni asi on mõttekas ja mõni mitte. Ei teegi sellisele mehele süüa. Nagu tema ei tee remonti. Pole ju kohustust. Ei ole mõtet sellise inimese lubadustega ehk arvestada?
Probleemid peredes tekivad tihti ka majapidamistööde jaotamise ja ebavõrdsuse pärast, kui üks tunneb, et enamus kohustusi on tema õlgadel. Palju on Eestis mehi, kes ütlevad naisele, kui sulle ei meeldi süüa teha, koristada, pesu pesta, siis ära muretse, palkame abilise või kui vaja on vahetada kuuri katusel mõni plaat, värvida seinu, niita muru, lükata lund, kaevata maad ja teha teisi sarnaseid töid, siis pole probleemi, võtame töömehe, maksan kinni, sest mul endal pole aega või tahtmist teha? Ollakse harjunud, et naine teeb teatud majapidamistöid ja meestel käib lubaduste andmine ja ümmargune jutt, lükkame praegu edasi, varsti saab tehtud, pole mõtet raha raisata teenuse peale jne. Ükski naine ei viriseks mehe ja majapidamistööde kallal, kui need saavad mehe või töölise abil tehtud. Probleem tekib siis, kui tööd venivad ja venivad ja mees ei tee väljagi ja lükkab edasi, annab lubadusi või keeldub töömehele maksmast. Kui naine täidab oma kohustusi, ülesandeid ja peab üksi hakkama otsima abilist ja maksma ka töölisele, siis mis on üldse mehe roll peres?
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 27.07 10:15; 27.07 11:45;