Esileht Erivajadustega laps kuidas mõjub väiksele peast haige suur vend

Näitan 25 postitust - vahemik 1 kuni 25 (kokku 25 )

Teema: kuidas mõjub väiksele peast haige suur vend

Postitas:

ei osanud seda küsimust kuskile mujale foorumisse panna. mul on kaks tervet last ja üks haige. üks terve laps on suur, gümnaasiumi just lõpetanud ja nüüd teises linnas koolis. siis on vanuselt keskmine laps, kes saab kahe kuu pärast 14 ja väike poiss, kes on 1.klassis.
keskmine laps on äärmiselt ebaadekvaatne, eriti praeguses vanuses ja teeb meie koduse elu põrguks. mul on hea meel, et suurem laps on enamuse ajast kodust ära. väike on aga kodus ja peab seda õudust pealt nägema, mida tähendab vaimuhaige noorega koos elamine (õnneks pole ta üldse vägivaldne, küll on ta aga väga vägivaldne enda suhtes, intellekt on normis).
ma mõtlen kogu aeg sellele, et keskmise vennaga koos elamine rikub väikse venna lapsepõlve ära. väike praegu suurt venda ei karda, veidi hoiab temast eemale, aga samas trügib ka venna tuppa, et venna huvitavaid asju näha. siiski ei saa väiksem kasvada piisavalt turvaliselt, kuna meil tuleb kogu aeg venna tegude tagajärgi kõrvaldada – keelata tal ennast vigastamast, jälgida, et ta ei teeks süüa nii, et kõik pliidirauad huugavad ja pärast kinni ei keerata, jälgida, et ta ei tassiks kõiki asju kodust minema müügiks ja niisama teistele jagamiseks. see pole ju väiksele päris terve elukeskkond
ma mõtlen, et mida see väike kunagi täiskasvanuna meenutab. kas ta meenutab, et kartis venda terve oma lapsepõlve või meenutab, et mõned pereliikmed ongi haiged ja neid tuleb taluda.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 6 korda. Täpsemalt 27.11 21:26; 27.11 22:22; 27.11 23:08; 28.11 00:23; 28.11 15:50; 28.11 15:54;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Aga mis diagnoos tal on siis? Intellekt on normis nagu sa väidad, füüsiliselt on ka kõik korras. Mulle jäi arusaamatuks. Sinu jutu põhjsl tundub lihtalt keerulisem puberteet. Mulle tundub, et ta on su elukaaslase poeg, sest “peast haige” on ikka veidi inetult öeldud oma lapse kohta, võõra kohta ehk tõesti mõni suudab, kui ei taha teda enda ellu.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 27.11 22:02; 27.11 22:39;
To report this post you need to login first.
Postitas:

vabandust, ma palun selle teema kustutada, te ei saa sellest aru. aga pole ka üldse ime, kellel pole sellist last, ei saagi aru. ei ole elukaaslase laps. oma laps, raske psüühikahäirega ja normintellektiga. te vist tõesti ei teadnud, et selliseid lapsi on ka olemas.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 6 korda. Täpsemalt 27.11 21:26; 27.11 22:22; 27.11 23:08; 28.11 00:23; 28.11 15:50; 28.11 15:54;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Tal võib olla depressioon, masendus aga seda ravivad arstid ja pere toetus ning armastus on väga oluline. See kui sa teda peast haigeks sõimad ei aita teda küll kuidagi.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 27.11 22:02; 27.11 22:39;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Sellised teemad on parem panna erivajadustega laste rubriiki. Keskmine inimene ei saagi kuidagi mõista, kui suuri probleeme tekitab kogu pere jaoks üks käitumishäiretega laps. Ammugi ei mõisteta seda, et selliste laste vanemad on samuti lihtsalt inimesed, kelle esmane prioriteet elus on tagada kõigi pereliikmete ellujäämine (mis võtab tohutult energiat!), mitte poliitkorrektne sõnakasutus anonüümses foorumis. Küll aga ei jäeta kasutamata võimalust midagi halvasti öelda.

Mul endal isiklikku kogemust selle teemaga ei ole, kuid olen mõnda aega töötanud vaimupuudega inimestega. Kõrvalt vaadates tundub, et on väga palju neid, kes oma õe-venna kõrval kasvavad tohutult empaatilisteks inimesteks ning seovad end hea meelega ka täiskasvanuna puudega inimeste aitamisega. Kuid on ka neid, kes mäletavad põhiliselt negatiivset, süüdistavad oma vanemaid ja pere puudega last kõigis oma hädades, sest on veendunud, et just lapsepõlves kogetu ongi kogu nende elu ära rikkunud.

Kui Su väiksem on siiani mõistlik ja rahulik oma suure venna kõrval, siis ma usun ja loodan, et tema isiksusetüüp võimaldab tal saada pigem selleks esimest sorti inimeseks. 🙂

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Sellised teemad on parem panna erivajadustega laste rubriiki. Keskmine inimene ei saagi kuidagi mõista, kui suuri probleeme tekitab kogu pere jaoks üks käitumishäiretega laps. Ammugi ei mõisteta seda, et selliste laste vanemad on samuti lihtsalt inimesed, kelle esmane prioriteet elus on tagada kõigi pereliikmete ellujäämine (mis võtab tohutult energiat!), mitte poliitkorrektne sõnakasutus anonüümses foorumis. Küll aga ei jäeta kasutamata võimalust midagi halvasti öelda.

Mul endal isiklikku kogemust selle teemaga ei ole, kuid olen mõnda aega töötanud vaimupuudega inimestega. Kõrvalt vaadates tundub, et on väga palju neid, kes oma õe-venna kõrval kasvavad tohutult empaatilisteks inimesteks ning seovad end hea meelega ka täiskasvanuna puudega inimeste aitamisega. Kuid on ka neid, kes mäletavad põhiliselt negatiivset, süüdistavad oma vanemaid ja pere puudega last kõigis oma hädades, sest on veendunud, et just lapsepõlves kogetu ongi kogu nende elu ära rikkunud.

Kui Su väiksem on siiani mõistlik ja rahulik oma suure venna kõrval, siis ma usun ja loodan, et tema isiksusetüüp võimaldab tal saada pigem selleks esimest sorti inimeseks. ????

väga suur tänu 🙂 🙂 🙂

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 6 korda. Täpsemalt 27.11 21:26; 27.11 22:22; 27.11 23:08; 28.11 00:23; 28.11 15:50; 28.11 15:54;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Päriselt aru kindlasti ei saa, sest endal sellist last pole, aga tean mõndagi dementse vanainimesega kooselust lapsena. Olin päris väike (3a), kui meie pisikesse korterisse kolis hooldada voodihaige ja dementne vanaisa. Ta oli tüütu vahel (kordas ühte juttu ja pidas mind erinevateks inimesteks) ja mõnikord ka hirmutav või suisa ohtluk (karjus ja loopis asju, ka öösiti), aga pisut ka huvitav (vahel rääkis, tegi või näitas huvitavaid asju). Mulle seletati igapäevaselt, et vanaisa on väga vana ja haige ja ei saa aru mida teeb. Hoolimata 3 aastast, mis ta meil elas, ei ole mul halbu mälestusi.
Olin 9a, kui sisse kolis dementne vanaema. Olime kolinud suuremasse korterisse ja kõik oleks pidanud olema lihtsam. Vanaema oli liikumisvõimeline ja alati rahulik, aga temaga seoses olen ise vajanud arstiabi ja päriselt üle pole saanud ka 30 aastat hiljem. Põhjuseks pole vanaema, vaid minu vanemad. Kuna mina koolilapsena jõudsin koju esimesena ja olin juba “suur”, siis oli mul kohustusi seoses haige vanaemaga (koristamine (wc ja toas maha kukkunud asjad) ja lõunasöök (köögiuks käis lukus ja ma tegelikult poleks tohtinud vanaema sinna lubada ka koos endaga) ning õhtul trennist tulles ei tohtinud võtit kättesaadavasse kohta jätta (pahandada sain palju). Lisaks veel hirm koju minnes, et äkki ta on surnud. See oli kole 1,5 aastat ja mu suhted vanematega ei ole siiani korda saanud.
Kogu mu pika jutu mõte on selles, et seleta pisikesele vanema venna olukorda (väikelapsed mõistavad sageli rohkem kui arvatakse), aga ära tee iial mitte midagi vanema venna haigusega seotut, mitte kõige tühisemaki asja, nooremale kohustuseks (kui ta kunagi ise tahab millegagi aidata, siis ära võta seda iseenesestmõistetavalt). Ka mitte siis kui ta juba suurem on ja tõenäoliselt ta siis meenutabki lihtsalt, et üks pereliige oli haige. Seda ei arva ma ainult oma kogemuse põhjal, vaid olen sellest rääkinud ka teiste inimestega, kes lapsena väga haige inimesega koos elasid.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Päriselt aru kindlasti ei saa, sest endal sellist last pole, aga tean mõndagi dementse vanainimesega kooselust lapsena. Olin päris väike (3a), kui meie pisikesse korterisse kolis hooldada voodihaige ja dementne vanaisa. Ta oli tüütu vahel (kordas ühte juttu ja pidas mind erinevateks inimesteks) ja mõnikord ka hirmutav või suisa ohtluk (karjus ja loopis asju, ka öösiti), aga pisut ka huvitav (vahel rääkis, tegi või näitas huvitavaid asju). Mulle seletati igapäevaselt, et vanaisa on väga vana ja haige ja ei saa aru mida teeb. Hoolimata 3 aastast, mis ta meil elas, ei ole mul halbu mälestusi.
Olin 9a, kui sisse kolis dementne vanaema. Olime kolinud suuremasse korterisse ja kõik oleks pidanud olema lihtsam. Vanaema oli liikumisvõimeline ja alati rahulik, aga temaga seoses olen ise vajanud arstiabi ja päriselt üle pole saanud ka 30 aastat hiljem. Põhjuseks pole vanaema, vaid minu vanemad. Kuna mina koolilapsena jõudsin koju esimesena ja olin juba “suur”, siis oli mul kohustusi seoses haige vanaemaga (koristamine (wc ja toas maha kukkunud asjad) ja lõunasöök (köögiuks käis lukus ja ma tegelikult poleks tohtinud vanaema sinna lubada ka koos endaga) ning õhtul trennist tulles ei tohtinud võtit kättesaadavasse kohta jätta (pahandada sain palju). Lisaks veel hirm koju minnes, et äkki ta on surnud. See oli kole 1,5 aastat ja mu suhted vanematega ei ole siiani korda saanud.
Kogu mu pika jutu mõte on selles, et seleta pisikesele vanema venna olukorda (väikelapsed mõistavad sageli rohkem kui arvatakse), aga ära tee iial mitte midagi vanema venna haigusega seotut, mitte kõige tühisemaki asja, nooremale kohustuseks (kui ta kunagi ise tahab millegagi aidata, siis ära võta seda iseenesestmõistetavalt). Ka mitte siis kui ta juba suurem on ja tõenäoliselt ta siis meenutabki lihtsalt, et üks pereliige oli haige. Seda ei arva ma ainult oma kogemuse põhjal, vaid olen sellest rääkinud ka teiste inimestega, kes lapsena väga haige inimesega koos elasid.

väga suur tänu.
usun, et kirjeldatu on hästi sarnane meie olukorraga. ja ma tõesti ei ole väikest kohustanud. suurem on suure õena alati ise abi pakkunud. eks see ole teda omamooodi muserdanud, aga omamoodi andnud palju eluks kaasa. ta on eriline empaatiline päikesekiir.
kui keeruline laps on haiglas, siis oleme küll väiksema alati kaasa võtnud, et haiget venda peab vaatamas käima. suurem laps käib niikuinii iseseisvalt.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 6 korda. Täpsemalt 27.11 21:26; 27.11 22:22; 27.11 23:08; 28.11 00:23; 28.11 15:50; 28.11 15:54;
To report this post you need to login first.
Postitas:

meil sama olukord. vaid veidi keerulisem kuna 2 teimelist vanemat last on psüühikahäirega ja noorim on selle sees kasvanud.
me oleme talle seletanud, et see kui vend ennast vigastab või midagi ära lõhub, tähendab seda, et ta teeb seda oma haiguse tõttu. kui on märatsushoog, hoiab noorim laps eemale. püüan talle mitte panna vastutust, a´la et kui sina oleksid need asjad ära koristanud, poleks nii juhtunud. väga püüame, et ka temal oleks lapsepõlv aga sealhulgas saaks ta aru , et on olemas erivajadustega inimesi. laps on 9 hetkel.
lapsevanemana on raske, aga ega seda ju muuta ei saa. ka psüühikahäirega laps on minu laps.
ja neile kes hakkavad nüüd tänitama, et milleks niipalju lapsi kui on erivajadusega lapsed, kõik 3 olid juba olemas kui selgus , et suurematega on probleem.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt 28.11 09:39; 28.11 16:23; 01.12 08:07; 01.12 14:19; 02.12 14:17;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Sooviks teada, mis on selliste laste diagnoos. Olen küll palju erivajadustega inimestega töötanud, kuid mitte kunagi näidanud, et norm-intellektiga inimene ennast vigastab vms.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt 28.11 14:12; 29.11 17:11; 30.11 21:50; 01.12 12:50; 01.12 17:42;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Sooviks teada, mis on selliste laste diagnoos. Olen küll palju erivajadustega inimestega töötanud, kuid mitte kunagi näidanud, et norm-intellektiga inimene ennast vigastab vms.

minu laps näiteks asperger ja ath, millega on kaasas käinud depressioon juba väikelapseeast saadik. see on ülitavaline, et raske psüühikahäirega inimestel on normintellekt. intellektipuue on hoopis muu asi.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 6 korda. Täpsemalt 27.11 21:26; 27.11 22:22; 27.11 23:08; 28.11 00:23; 28.11 15:50; 28.11 15:54;
To report this post you need to login first.
Postitas:

meil sama olukord. vaid veidi keerulisem kuna 2 teimelist vanemat last on psüühikahäirega ja noorim on selle sees kasvanud.
me oleme talle seletanud, et see kui vend ennast vigastab või midagi ära lõhub, tähendab seda, et ta teeb seda oma haiguse tõttu. kui on märatsushoog, hoiab noorim laps eemale. püüan talle mitte panna vastutust, a´la et kui sina oleksid need asjad ära koristanud, poleks nii juhtunud. väga püüame, et ka temal oleks lapsepõlv aga sealhulgas saaks ta aru , et on olemas erivajadustega inimesi. laps on 9 hetkel.
lapsevanemana on raske, aga ega seda ju muuta ei saa. ka psüühikahäirega laps on minu laps.
ja neile kes hakkavad nüüd tänitama, et milleks niipalju lapsi kui on erivajadusega lapsed, kõik 3 olid juba olemas kui selgus , et suurematega on probleem.

väga suur tänu vastuse eest.
meil on kõik üsna samamoodi. ma isegi seda sõna “haige” olen hakkanud 7-aastasega alles nüüd kasutama. varem ütlesin, et venna on “omapärane” või “eriline”, olen rääkinud, et venna mõtlemine ei tööta päris samamoodi kui teistel.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 6 korda. Täpsemalt 27.11 21:26; 27.11 22:22; 27.11 23:08; 28.11 00:23; 28.11 15:50; 28.11 15:54;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Sooviks teada, mis on selliste laste diagnoos. Olen küll palju erivajadustega inimestega töötanud, kuid mitte kunagi näidanud, et norm-intellektiga inimene ennast vigastab vms.

ega nad väljaspool kodu nii ei teegi, ikka vaid turvalises keskkonnas, ehk kodus.
meil on ath+asperger. ja mitu korda on olnud depressioon, ennast võib vigastada kui on nö paanikahoog.või kui mõtteid liiga palju peas on ja ta ei tule nendega toime, taob näiteks pead vastu seina.on löönud käe läbi klaasi jne. väljaspool neid hoogusid on täiesti normaalne inimene, põhikooli lõpetas tavaprogrammiga.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt 28.11 09:39; 28.11 16:23; 01.12 08:07; 01.12 14:19; 02.12 14:17;
To report this post you need to login first.
Postitas:

No mina olen ikka peaga seina sisse augu löönud omal ajal. Aus eestiaegne sein oli pealegi.

Enesevigastamise vastu on mitu nippi. Parim on anda lapsele karbitäis temast tehtud fotosid (loomulikult neid, millest Sul on originaalid arvutis) & las siis retsib omaenda nägu, kuidas aga oskab. Pildi peal, loomulikult.

Minu aspiest lapsel on nii vanem kui ka noorem õde & kummalgi pole iial olnud probleemi, et see keskmine on veidi teisiti. Nad pigem naudivad tema omapärast vaatenurka. Hei, yx ta erihuvisid on anime, kes ei tahax lapsena elada koos multikahulluga, kui hull too ka polex?

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Sooviks teada, mis on selliste laste diagnoos. Olen küll palju erivajadustega inimestega töötanud, kuid mitte kunagi näidanud, et norm-intellektiga inimene ennast vigastab vms.

Kustmaalt jookseb sinu jaoks normintellekti ja intellektipuude vaheline piir?
Mina olen teismeliseeas ennast vigastanud, pean ennast täiesti normintellektiga inimeseks, ülikool lõpetatud ja erialasel tööl edukas. Ometi oli mul periood, kus ma ennast lõikusin.
Hiljem sain tuttavaks ühe naisega, samamoodi kõrgharidusega, õigupoolest töötab ta praegu pedagoogina, kes rääkis mulle, et oli noores eas ennast lõikunud (teise kehapiirkonda, kui mina). Ma ei näe mitte kusagil, et ta intellektis mingeid puudujääke oleks.
Kustkohast tuleb eelarvamus, et enesevigastamisega tegelevad ainult intellektipuudega inimesed? Ja miks sellise eelarvamusega inimene üldse erivajadusega inimestega tegeleb?

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt 29.11 15:26; 30.11 08:21; 01.12 13:06;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Sooviks teada, mis on selliste laste diagnoos. Olen küll palju erivajadustega inimestega töötanud, kuid mitte kunagi näidanud, et norm-intellektiga inimene ennast vigastab vms.

Kustmaalt jookseb sinu jaoks normintellekti ja intellektipuude vaheline piir?
Mina olen teismeliseeas ennast vigastanud, pean ennast täiesti normintellektiga inimeseks, ülikool lõpetatud ja erialasel tööl edukas. Ometi oli mul periood, kus ma ennast lõikusin.
Hiljem sain tuttavaks ühe naisega, samamoodi kõrgharidusega, õigupoolest töötab ta praegu pedagoogina, kes rääkis mulle, et oli noores eas ennast lõikunud (teise kehapiirkonda, kui mina). Ma ei näe mitte kusagil, et ta intellektis mingeid puudujääke oleks.
Kustkohast tuleb eelarvamus, et enesevigastamisega tegelevad ainult intellektipuudega inimesed? Ja miks sellise eelarvamusega inimene üldse erivajadusega inimestega tegeleb?

Teemaalgataja nimetas enda last vaimuhaigeks. Ei ole olemas vaimuhaigust, kus normintellektiga inimene end tahtlikult vigastab.

Lõikumist ehk enda tahtliku vigastamist esineb emotsionaalsete probleemide korral, mitte ei ole tegemist vaimuhaigusega!!!!!

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt 28.11 14:12; 29.11 17:11; 30.11 21:50; 01.12 12:50; 01.12 17:42;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Olen küll palju erivajadustega inimestega töötanud, kuid mitte kunagi näidanud, et norm-intellektiga inimene ennast vigastab vms.

mina olen normintellektiga, aga ikka vigastan end hoogude ajal, siis lähen seewaldisse rahunema kuuks ajaks…

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Teemaalgataja nimetas enda last vaimuhaigeks. Ei ole olemas vaimuhaigust, kus normintellektiga inimene end tahtlikult vigastab.

Lõikumist ehk enda tahtliku vigastamist esineb emotsionaalsete probleemide korral, mitte ei ole tegemist vaimuhaigusega!!!!!

Teemaalgataja ei ole ilmselt erialaspetsialist ja kasutas sõna valesti (st teisiti, kui sina oled harjunud).
Aga ükski vaimne häire tegelikult ei välista emotsionaalseid probleeme – autistlikel inimestel esineb emotsionaalseid probleeme samamoodi nagu neurotüüpilistel, ADHD häirega lastel esineb ka depressiooni ja ka vaimupuudega inimesed ei ole emotsionaalsetest probleemidest priid. Õigupoolest kahtlustan ma, et vähemalt aspergeri häirega lastel on suurem osa neid probleeme, mida ravimitega alla suruda puutakse, hoopis depressiooni tunnused ja vajaks hoopis depressiooniravi.

Ma ei saa aru, kuidas sa aru ei saa.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt 29.11 15:26; 30.11 08:21; 01.12 13:06;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Teemaalgataja nimetas enda last vaimuhaigeks. Ei ole olemas vaimuhaigust, kus normintellektiga inimene end tahtlikult vigastab.

Lõikumist ehk enda tahtliku vigastamist esineb emotsionaalsete probleemide korral, mitte ei ole tegemist vaimuhaigusega!!!!!

Teemaalgataja ei ole ilmselt erialaspetsialist ja kasutas sõna valesti (st teisiti, kui sina oled harjunud).
Aga ükski vaimne häire tegelikult ei välista emotsionaalseid probleeme – autistlikel inimestel esineb emotsionaalseid probleeme samamoodi nagu neurotüüpilistel, ADHD häirega lastel esineb ka depressiooni ja ka vaimupuudega inimesed ei ole emotsionaalsetest probleemidest priid. Õigupoolest kahtlustan ma, et vähemalt aspergeri häirega lastel on suurem osa neid probleeme, mida ravimitega alla suruda puutakse, hoopis depressiooni tunnused ja vajaks hoopis depressiooniravi.

Ma ei saa aru, kuidas sa aru ei saa.

Tõsiseid emotsionaalseid probleeme esineb ka imikutel, kui nende eest hoolitsevad inimesed on hoolimatud.

Autistidel esineb depressiooni ja ärevushäiret kordades rohkem kui tavapopulatsioonis. Ja loomulikult tuleb ravida ka autistidel depressiooni ja ärevust. Õigupoolest tuleks alustada ärevushäirest, sest see on väga paljude autistlike laste ja noore käitumisprobleemide põhjuseks. Depressioon on juba sekundaarne probleem.

Ja kellegi nimetamine vaimuhaigeks või pereliikmeks, keda peab taluma, põhjustab päris kindlasti väga tõsiseid emotsionaalseid häireid. Nii sellele inimesele endale kui ka tema õdedel ja vendadele. Nii et kui teemaalgataja muretseb noorema lapse pärast, siis võtku kiirkorras midagi enda suhtumisega ette.

Ma arvan, et ei tasu siis võrrelda autistliku lapse agressiooni ja enda lõikumist- nii põhjused kui ka teraapeutilised lähenemised on totaalselt erinevad. Autistid ei kahjusta enda tahtlikult ja teadlikult, neil ei esine mitte kunagi enda lõikumist.

PS minu parimal sõbrannal on väga suured ja nähtavad lõikumisarmid kätel.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt 28.11 14:12; 29.11 17:11; 30.11 21:50; 01.12 12:50; 01.12 17:42;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Sooviks teada, mis on selliste laste diagnoos. Olen küll palju erivajadustega inimestega töötanud, kuid mitte kunagi näidanud, et norm-intellektiga inimene ennast vigastab vms.

Kustmaalt jookseb sinu jaoks normintellekti ja intellektipuude vaheline piir?
Mina olen teismeliseeas ennast vigastanud, pean ennast täiesti normintellektiga inimeseks, ülikool lõpetatud ja erialasel tööl edukas. Ometi oli mul periood, kus ma ennast lõikusin.
Hiljem sain tuttavaks ühe naisega, samamoodi kõrgharidusega, õigupoolest töötab ta praegu pedagoogina, kes rääkis mulle, et oli noores eas ennast lõikunud (teise kehapiirkonda, kui mina). Ma ei näe mitte kusagil, et ta intellektis mingeid puudujääke oleks.
Kustkohast tuleb eelarvamus, et enesevigastamisega tegelevad ainult intellektipuudega inimesed? Ja miks sellise eelarvamusega inimene üldse erivajadusega inimestega tegeleb?

Teemaalgataja nimetas enda last vaimuhaigeks. Ei ole olemas vaimuhaigust, kus normintellektiga inimene end tahtlikult vigastab.

Lõikumist ehk enda tahtliku vigastamist esineb emotsionaalsete probleemide korral, mitte ei ole tegemist vaimuhaigusega!!!!!

minu laps ei lõigu ennast. tal pole ühtegi lõikehaava.ta pigem teeb endale haiget pead vastu erinevaid objekte tagudes või nagu juba ütlesin vigastab ennast kui näiteks aknaklaasi hoo käigus purustab. täiesti normintellektiga, ei ole vaimupuudega, vaid ta ise ka ütleb, et hakkab kergem kui on peaga hoobi kuhugi teinud.ja see on üsna tahtlik, sest ma ise kõrvalt näen kuidas ta hoo alguses pilguga otsib mida purustada või kuhu nüüd pea lüüa. pigem otsib ta välja koha kus väga suuri vigastusi ei teki, peale seda klaasilõhkumist pole klaaside suunas lööke teinud.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt 28.11 09:39; 28.11 16:23; 01.12 08:07; 01.12 14:19; 02.12 14:17;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Sooviks teada, mis on selliste laste diagnoos. Olen küll palju erivajadustega inimestega töötanud, kuid mitte kunagi näidanud, et norm-intellektiga inimene ennast vigastab vms.

Kustmaalt jookseb sinu jaoks normintellekti ja intellektipuude vaheline piir?
Mina olen teismeliseeas ennast vigastanud, pean ennast täiesti normintellektiga inimeseks, ülikool lõpetatud ja erialasel tööl edukas. Ometi oli mul periood, kus ma ennast lõikusin.
Hiljem sain tuttavaks ühe naisega, samamoodi kõrgharidusega, õigupoolest töötab ta praegu pedagoogina, kes rääkis mulle, et oli noores eas ennast lõikunud (teise kehapiirkonda, kui mina). Ma ei näe mitte kusagil, et ta intellektis mingeid puudujääke oleks.
Kustkohast tuleb eelarvamus, et enesevigastamisega tegelevad ainult intellektipuudega inimesed? Ja miks sellise eelarvamusega inimene üldse erivajadusega inimestega tegeleb?

Teemaalgataja nimetas enda last vaimuhaigeks. Ei ole olemas vaimuhaigust, kus normintellektiga inimene end tahtlikult vigastab.

Lõikumist ehk enda tahtliku vigastamist esineb emotsionaalsete probleemide korral, mitte ei ole tegemist vaimuhaigusega!!!!!

minu laps ei lõigu ennast. tal pole ühtegi lõikehaava.ta pigem teeb endale haiget pead vastu erinevaid objekte tagudes või nagu juba ütlesin vigastab ennast kui näiteks aknaklaasi hoo käigus purustab. täiesti normintellektiga, ei ole vaimupuudega, vaid ta ise ka ütleb, et hakkab kergem kui on peaga hoobi kuhugi teinud.ja see on üsna tahtlik, sest ma ise kõrvalt näen kuidas ta hoo alguses pilguga otsib mida purustada või kuhu nüüd pea lüüa. pigem otsib ta välja koha kus väga suuri vigastusi ei teki, peale seda klaasilõhkumist pole klaaside suunas lööke teinud.

Sellist käitumist ei nimetata tahtlikuks enesevigastamiseks. Tegemist on agressiooniga ehk siis vajadusega välja elada viha, raevu, ärevust. Soovitaks proovida teisi võimalusi, nt oske poksikott vms, mille vastu võib siis kasvõi peaga taguda. Pange sügavkülma veekott ja las siis taob jääd tükkideks vannitoas vms. Kasu oleks kindlasti ka sotsiaalsete oskuste õppimisest vms.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt 28.11 14:12; 29.11 17:11; 30.11 21:50; 01.12 12:50; 01.12 17:42;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Ma arvan, et ei tasu siis võrrelda autistliku lapse agressiooni ja enda lõikumist- nii põhjused kui ka teraapeutilised lähenemised on totaalselt erinevad. Autistid ei kahjusta enda tahtlikult ja teadlikult, neil ei esine mitte kunagi enda lõikumist.

Kuule, sa ei tea autistidest ikka kohe üldse mitte midagi.
Näiteks seda, et neid on erinevaid.
Näiteks seda, et ärevuse maandamiseks kasutavad nad igaüks erinevaid käitumisviise. Järelikult pole mõtet väita, et autist ei kahjusta ennast mitte kunagi teadlikult.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt 29.11 15:26; 30.11 08:21; 01.12 13:06;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Sooviks teada, mis on selliste laste diagnoos. Olen küll palju erivajadustega inimestega töötanud, kuid mitte kunagi näidanud, et norm-intellektiga inimene ennast vigastab vms.

Kustmaalt jookseb sinu jaoks normintellekti ja intellektipuude vaheline piir?
Mina olen teismeliseeas ennast vigastanud, pean ennast täiesti normintellektiga inimeseks, ülikool lõpetatud ja erialasel tööl edukas. Ometi oli mul periood, kus ma ennast lõikusin.
Hiljem sain tuttavaks ühe naisega, samamoodi kõrgharidusega, õigupoolest töötab ta praegu pedagoogina, kes rääkis mulle, et oli noores eas ennast lõikunud (teise kehapiirkonda, kui mina). Ma ei näe mitte kusagil, et ta intellektis mingeid puudujääke oleks.
Kustkohast tuleb eelarvamus, et enesevigastamisega tegelevad ainult intellektipuudega inimesed? Ja miks sellise eelarvamusega inimene üldse erivajadusega inimestega tegeleb?

Teemaalgataja nimetas enda last vaimuhaigeks. Ei ole olemas vaimuhaigust, kus normintellektiga inimene end tahtlikult vigastab.

Lõikumist ehk enda tahtliku vigastamist esineb emotsionaalsete probleemide korral, mitte ei ole tegemist vaimuhaigusega!!!!!

minu laps ei lõigu ennast. tal pole ühtegi lõikehaava.ta pigem teeb endale haiget pead vastu erinevaid objekte tagudes või nagu juba ütlesin vigastab ennast kui näiteks aknaklaasi hoo käigus purustab. täiesti normintellektiga, ei ole vaimupuudega, vaid ta ise ka ütleb, et hakkab kergem kui on peaga hoobi kuhugi teinud.ja see on üsna tahtlik, sest ma ise kõrvalt näen kuidas ta hoo alguses pilguga otsib mida purustada või kuhu nüüd pea lüüa. pigem otsib ta välja koha kus väga suuri vigastusi ei teki, peale seda klaasilõhkumist pole klaaside suunas lööke teinud.

Sellist käitumist ei nimetata tahtlikuks enesevigastamiseks. Tegemist on agressiooniga ehk siis vajadusega välja elada viha, raevu, ärevust. Soovitaks proovida teisi võimalusi, nt oske poksikott vms, mille vastu võib siis kasvõi peaga taguda. Pange sügavkülma veekott ja las siis taob jääd tükkideks vannitoas vms. Kasu oleks kindlasti ka sotsiaalsete oskuste õppimisest vms.

Mitu autistlikku last või muud pereliiget sul on? Teoorias oled vägagi tark. Äkki peaks oma 25 aastase autisti sinu juurde elama saatma? Just koos elama mitte mõneks tunniks päevasel ajal.Ma kohe tahaks teada kuidas sa suunad hoos autisti pingeid maandama sinu poolt soovitatud viisidel? Ja millest sa arvad et sotsiaalseid oskusi pole õpetatud?

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt 28.11 09:39; 28.11 16:23; 01.12 08:07; 01.12 14:19; 02.12 14:17;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Sooviks teada, mis on selliste laste diagnoos. Olen küll palju erivajadustega inimestega töötanud, kuid mitte kunagi näidanud, et norm-intellektiga inimene ennast vigastab vms.

Kustmaalt jookseb sinu jaoks normintellekti ja intellektipuude vaheline piir?
Mina olen teismeliseeas ennast vigastanud, pean ennast täiesti normintellektiga inimeseks, ülikool lõpetatud ja erialasel tööl edukas. Ometi oli mul periood, kus ma ennast lõikusin.
Hiljem sain tuttavaks ühe naisega, samamoodi kõrgharidusega, õigupoolest töötab ta praegu pedagoogina, kes rääkis mulle, et oli noores eas ennast lõikunud (teise kehapiirkonda, kui mina). Ma ei näe mitte kusagil, et ta intellektis mingeid puudujääke oleks.
Kustkohast tuleb eelarvamus, et enesevigastamisega tegelevad ainult intellektipuudega inimesed? Ja miks sellise eelarvamusega inimene üldse erivajadusega inimestega tegeleb?

Teemaalgataja nimetas enda last vaimuhaigeks. Ei ole olemas vaimuhaigust, kus normintellektiga inimene end tahtlikult vigastab.

Lõikumist ehk enda tahtliku vigastamist esineb emotsionaalsete probleemide korral, mitte ei ole tegemist vaimuhaigusega!!!!!

minu laps ei lõigu ennast. tal pole ühtegi lõikehaava.ta pigem teeb endale haiget pead vastu erinevaid objekte tagudes või nagu juba ütlesin vigastab ennast kui näiteks aknaklaasi hoo käigus purustab. täiesti normintellektiga, ei ole vaimupuudega, vaid ta ise ka ütleb, et hakkab kergem kui on peaga hoobi kuhugi teinud.ja see on üsna tahtlik, sest ma ise kõrvalt näen kuidas ta hoo alguses pilguga otsib mida purustada või kuhu nüüd pea lüüa. pigem otsib ta välja koha kus väga suuri vigastusi ei teki, peale seda klaasilõhkumist pole klaaside suunas lööke teinud.

Sellist käitumist ei nimetata tahtlikuks enesevigastamiseks. Tegemist on agressiooniga ehk siis vajadusega välja elada viha, raevu, ärevust. Soovitaks proovida teisi võimalusi, nt oske poksikott vms, mille vastu võib siis kasvõi peaga taguda. Pange sügavkülma veekott ja las siis taob jääd tükkideks vannitoas vms. Kasu oleks kindlasti ka sotsiaalsete oskuste õppimisest vms.

Mitu autistlikku last või muud pereliiget sul on? Teoorias oled vägagi tark. Äkki peaks oma 25 aastase autisti sinu juurde elama saatma? Just koos elama mitte mõneks tunniks päevasel ajal.Ma kohe tahaks teada kuidas sa suunad hoos autisti pingeid maandama sinu poolt soovitatud viisidel? Ja millest sa arvad et sotsiaalseid oskusi pole õpetatud?

Hooldekodus on ka 24h vahetused ja korraga tuleb tegeleda 15 noore täiskasvanuga. Enamik neist on hooldekodus, sest käitusid kodus agressiivselt, mitte ainult ei tagunud pead ja ei lõhkunud klaase, vaid lõid ka teisi inimesi. Jah, esineb ka hooldekodus agressiivset käitumist, kuid väga harva. Pigem see ei ole probleem, probleem on mõtestatud ja võimetekohase tegevuse leidmine 16 tunniks igapäevaselt kõikidele klientidele.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt 28.11 14:12; 29.11 17:11; 30.11 21:50; 01.12 12:50; 01.12 17:42;
To report this post you need to login first.
Postitas:

See pole ikka see, et nüüd teha põhjapanevaid soovitusi või järeldusi. Mina rääkisin normintellektiga täiskasvanust või teismelisest. Need reeglina ei satu hooldekodudesse. Ja peaga seina vastu tagumine on endale haiget tegemine. Rääkigu või klassifitseerigu spetsialistid seda kuidas iganes. Kui õigel ajal piire mitte seada, tullakse kallale lapseeas ka nö turvalistele pereliikmetele. Meil löödi nooremat venda ja mind. Aga õnneks see ei kestnud kaua. 9-aastast ju jooldekodusse selletõttu ei saada…

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt 28.11 09:39; 28.11 16:23; 01.12 08:07; 01.12 14:19; 02.12 14:17;
To report this post you need to login first.
Näitan 25 postitust - vahemik 1 kuni 25 (kokku 25 )


Esileht Erivajadustega laps kuidas mõjub väiksele peast haige suur vend

See teema on suletud ja siia ei saa postitada uusi vastuseid.