Teema: Kuidas motiveerida teismeline õppima?

16 ei ole mingi suur mees, vaid alles laps. Mingeid omi vitsu ta veel saama ei peaks. Nädalaraha ei annakski, 16-aastane vaevalt oskab nädalaks midagi ette planeerida, see kulub kergesti ära, sest kui raha on, siis raha kulub ja eriti, kui väljas käiakse. Annaks päevaraha, iga päev. Tingimus on, et on õpitud ja kõik vajalik kooli esitatud. Koolist välja kukkumisest esialgu ei räägiks, aga loogika ütleb seda, et kui koolist välja kukub, ei saa ka Tallinna elu niipea nautida.

#4053349:

16 ei ole mingi suur mees, vaid alles laps. Mingeid omi vitsu ta veel saama ei peaks. Nädalaraha ei annakski, 16-aastane vaevalt oskab nädalaks midagi ette planeerida, see kulub kergesti ära, sest kui raha on, siis raha kulub ja eriti, kui väljas käiakse. Annaks päevaraha, iga päev. Tingimus on, et on õpitud ja kõik vajalik kooli esitatud. Koolist välja kukkumisest esialgu ei räägiks, aga loogika ütleb seda, et kui koolist välja kukub, ei saa ka Tallinna elu niipea nautida.

Raha kulutamine iseenesest on kontrolli all. Tuleb oma vähese nädalarahaga kenasti toime ja jääb pisut ülegi.

Tundub tõesti, et peaksin hakkama seda raha vähendama, kui kooli ei ole asjad esitatud ja õppimine lonkab.

#4053341:

Milleks saata teismeline teise linna, kui koduski oli raske teda õppima saada? Milleks saata selline laps õppimise kõrvalt ametit omandama, kel isegi õppimise osa vaevaliselt läheb?

Sest terve Perekool soovitab ametit õppida ja räägib, et gümnaasium pole igaühele. Ühtlasi meenutatakse, kuidas juba teismelisena oma elu peale mindi, tööl ja koolis käidi ilma mingi toeta.

#4053341:

Milleks saata teismeline teise linna, kui koduski oli raske teda õppima saada? Milleks saata selline laps õppimise kõrvalt ametit omandama, kel isegi õppimise osa vaevaliselt läheb?

Aga mida see 16aastabne siis tegema peab, kui kodulinnas ei ole kutsekooli? Tegemist ei ole ju teise linna gümnaasiumisse minekuga olukorras, kus kodus on ka gümnaasium olemas. ja kutse õppimine on väga mõistlik valik. Või mida see 16aastane tegema peaks? Lihtsalt niisama kodus vedelema, et siis on parem? Tööle ei võeta, sest midagi ei oska + 40 h nädalas ei tohi töötada, paljud füüsiliste ohtudega tööd on ka alaealistele keelatud ilma pideva täiskasvanu järelvalveta jne

#4053349:

16 ei ole mingi suur mees, vaid alles laps. Mingeid omi vitsu ta veel saama ei peaks. Nädalaraha ei annakski, 16-aastane vaevalt oskab nädalaks midagi ette planeerida, see kulub kergesti ära, sest kui raha on, siis raha kulub ja eriti, kui väljas käiakse.

Huuh, ära päris nii ka üldista, mul on ka 16-aastane poeg, tema oskab küll oma rahaga toimetada, saab kuuraha, hoiab kokku, siis ostab midagi huvipakkuvat. Üsnagi täiskasvanuliku mõtlemisega on juba. Eks see sõltub väga sõpruskonnast, kuhu satub selles vanuses.

Kuigi täpset olukorda ja last ei tunne, siis kahtlustan, et see võib olla ka päris alguse asi – ongi põnev ringi käia, kui linn on veel uus jne! Paari kuu pärast pole kõik enam ammugi nii uudne ja saab kindlasti ka rahulikult oldud. Kool on ju kestnud vaid paar nädalat. Kahjuks distantsilt toetamise osas ka nõu ei oska anda, koos õppima ju ei lähe, nii et siin tundubki ainus variant olevat need nn omad vitsad – saab läbi või ei saa, võtab end piisavalt kokku või mitte. See paar tegemata tööd ei ole veel maailma lõpp, ilmselt on sõpradel samamoodi, kui ta sellest välja tee. Ja KUI ka peaks see kooliaasta lõpuks ebaõnnestuma, siis laps on noor ja jõuab neid uusi võimalusi saada küll, lihtsalt siis ei saa kodust nii kaugele kohe, kui ei suuda tõestada, et saab piisavalt iseseisev oldud. Oled armas ja toetav ema! Kuigi laps on alaealine, siis täit vastutust sa tema elu eest ei saa siiski võtta, liigne tänitamine ka head ei tee. Tunnusta, kui midagi hästi läks ja ega muud vist teha saagi.

#4053473:

Kuigi täpset olukorda ja last ei tunne, siis kahtlustan, et see võib olla ka päris alguse asi – ongi põnev ringi käia, kui linn on veel uus jne! Paari kuu pärast pole kõik enam ammugi nii uudne ja saab kindlasti ka rahulikult oldud. Kool on ju kestnud vaid paar nädalat. Kahjuks distantsilt toetamise osas ka nõu ei oska anda, koos õppima ju ei lähe, nii et siin tundubki ainus variant olevat need nn omad vitsad – saab läbi või ei saa, võtab end piisavalt kokku või mitte. See paar tegemata tööd ei ole veel maailma lõpp, ilmselt on sõpradel samamoodi, kui ta sellest välja tee. Ja KUI ka peaks see kooliaasta lõpuks ebaõnnestuma, siis laps on noor ja jõuab neid uusi võimalusi saada küll, lihtsalt siis ei saa kodust nii kaugele kohe, kui ei suuda tõestada, et saab piisavalt iseseisev oldud. Oled armas ja toetav ema! Kuigi laps on alaealine, siis täit vastutust sa tema elu eest ei saa siiski võtta, liigne tänitamine ka head ei tee. Tunnusta, kui midagi hästi läks ja ega muud vist teha saagi.

Mispärast peaks TA lapsel ka kooliasjad tegemata olema, kuna sõpradel on samuti nii? Lõpuks vastutab igaüks enda eest ise ja teiste järgi pole mõtet olla. Praegu on küll suured sõbrad, aga kes ütleb, et ka 10 aasta pärast sõbrad ollakse? Uju või upu ei toimi ka kõigi puhul, lisaks ei oska noor seostada põhjus-tagajärg olukorda, sest aju areneb välja alles 30.eluaastaks. Selleks ongi TA mures, et tema täiskasvanuna näeb, kuhu miski olukord välja viia võib. Nii palju, kui ikka on võimalik nö vanemlikku silma peal hoida, tasub seda teha kindlasti ja olla ka range, kui vaja. 16-aastane ilmselt seda kuigi kõrgelt ei hinda vabaduse püüdluses, aga tulevikus kindlasti on tänulik, et teda siiski ei jäetud nö omapead.

Mina arvan, et TA võiks oma lapsega maha istud aja täitsa ausalt ja tõsiselt asjast rääkida. Kuidas see 16a ise oma tulevikku näeb? Et mis ta arvab, kui tal praegu on pidu ja pillerkaar, aga kool jääb lõpetamata – kaua see pidu ja pillerkaar kestab? Anna selgelt mõista tulevikuväljavaade – kui ta kooli ei lõpeta, siis jah, sa küll võtad muidugi enda juurde elama ja toidad teda – aga mingit taskuraha ei saa. Mingit Tallinnas elamist ei ole, kui tal puudub sissetulek – kui pidu ja pillerkaar siis see elu on? Kui veel 20aastaselt peab elama ema juures, sest oma raha pole, puuduvad oskused normaalset tööd teha. Et sina maksad elamise eest ikka ainult nii kaua, kuni õpib – kui loobub õppimisest, peab tööle minema jne.

Ega karistusega sa ei muuda tema käitumist, see mõjub ehk korraks. Või tekitab viha. Tuleb ikka lapsed silmad avada, mis teda ees ootab. Et ta jõuab seda pidu panna ka 20, 25aastaselt – aga kui ta praegu ei õpi normaalselt ja ei omanda ametit, siis pole tal 20, 25-aastaselt raha, mille eest pidu panna

Eelmise jätkuks: osades koolides on õppekonsultandid vms, kes aitavad sellist enesejuhtimise süsteemi teha, et kõik ikka tehtud saaks. Osades on eraldi kursused ka. Just kutsekates ja õhtukates. Äkki on tema koolis ka?

Küll ta oma asjad tehtud saab, ära muretse. Alguse asi.

Kas sa tema endaga ka räägid sel teemal? Mis tema nägemus on – lubab ta vähemalt ennast kokku võtta?

Küsisin 16-aastaselt pojalt, et mida tema soovitaks selles olukorras. Ütles, et polegi midagi teha, ainult loota, et pojal mõistus pähe tuleb. Rahakraanide kinnikeeramise kohta arvas, et see teeb ainult hullemaks. Vaja on pojaga hoida suhet, mitte seda lõhkuda.

#4053784:

Mida teeks gümnaasiumis inimeselaps, kes on põhikoolis läbi lugenud 8,5 kohustuslikku raamatut ja kes põhikooli lõpueksamitel sai 10 – 25 %?

Mida ta kutsekoolis teeb, kus õppimise kõrval veel ametit tuleb omandada?

Ema oleks nagu kuu pealt kukkunud. Kas aasta või kaks varem ei märganud, et laps ei õpi?

#4053328:

16a noormees läks peale põhikooli kutsekasse ja praegu paistab, et pealinna tuled on nii pimestavad, et õppimisele suurt aega ei raatsi pühendada. Seikleb kursakaaslastega õhtuti mööda linna. Koolis käib. Pahandusi ei tekita, aga kolmandaks nädalaks on juba 2 esitamata tööd ja üks mitterahuldav.

Juba põhikooli lõpp oli tegelikult väga vaevaline. Viimasel aastal tülitsesime palju, et ta end kokku võtaks ja läbi veaks. Suuresti tänu minu tagant ajamisele see õnnestus.

Seepeale lubasin vihastades, et nüüd on suur poiss ja vastutab ise, mina ei sekku. Kahjuks tundub, et ta lonkab ikka tugevalt.

Loomulikult te võite ju öelda, et suur mees, las saab ise oma vitsad, aga emana on raske seda pealt vaadata. Lõpuks kukubki koolist välja? See on siis ikka väga isiklikult minu probleem, kui ilma hariduseta tegelane mulle koju “kätte” jääb.

Kas mul on distantsilt mingeid võimalusi teda motiveerida või mõjutada?

Kas iga tegemata töö eest nädala raha vähendamisega “motiveerimine” oleks liiga karm kasvatusviis?

Millised nipid on teil töötanud? Või peangi lihtsalt ootama ja lootma, et ühel hetkel ei viitsi enam mööda linna seigelda ja jääb pisut rohkem aega ühikas õpikuid lahti teha?

Minu omad Tallinnas yleskasvanud ja “sarved” joostakse linna peal maha ikka nii 13-15, kulla teemaalgataja:) juba 9.klass käib systemaatiline too, et soovitud gymnasse paaseda. Vabatahtlikult.

Te lootusetult hiljaks jaanud kui alles praegu “suurlinna tuled”. Mina votaks raha maha ega muud ju polegi teha, pea täiskasvanu ju.

Kus te 10 a tagasi olite muidu?