Esileht Pereelu ja suhted Kuidas nö “ellu jääda” kui on korraga töö, õpingud ja väike laps?

Näitan 22 postitust - vahemik 1 kuni 22 (kokku 22 )

Teema: Kuidas nö “ellu jääda” kui on korraga töö, õpingud ja väike laps?

Postitas:

Ootan ajaplaneerimis-soovitusi. Kas on võimalik hakkama saada, kui on töö, taasalustatud õpingud kõrgkoolis ning kolmeaastane laps? Või ei tasu loota, et see oleks võimalik?
Eriti ei ole tugisüsteeme ka, mehega kahekesi hoolitseme oma lapse eest, harva saab ka vanaema aidata lapsehoiul.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

üks-kaks lapsehoidja varianti välja valida ja kärab küll. ps! lapsehoidja teenuse praegune kulu on lausa naeruväärne summa edasiste lapsele kuluvale kogukulude summa kõrval (minimaalselt 18 aasta jooksul)…

tubli oled, et enda väärtust ainult emaks-saamises ei arvesta! edu!!!!

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Mul on 2 last ja kõrgkool käsil. Ise hetkel tööl ei käi (väiksem 2 a), mees käib tööl. Tugisüsteeme ka eriti pole, kuna vanavanemad ka tööinimesed. Üks lapsehoidja on, kellele oma last usaldan viia, kokku 2 aasta jooksul on ta seoses kooliga teda hoidnud mingi 6-7 korda.
Koolis hakkasin uuesti käima kui pisem oli 9 kuune. Eks ta oli igati keeruline ja kurnav aeg aga ma ei kahetse. Otsustasin, et kasutan siis seda nö. lapsepuhkuse aega ka oma katkijäänud õpingute lõpule viimiseks. Nüüd olengi lõpusirgel, tunne on hea. Kuigi jah on olnud igasuguseid aegu, muretsemist jne. Et kuhu ja kellele laps jätta, millal õppida, tähtajad seljas ja uneajast koolitööde kirjutamine jne. Mõnikord, rasketel aegadel, on küll selline mõte peas olnud, et mis viga oleks niisama lapsehoolduspuhkust pidada, lükkad aga käru ja käid seltskonnas säramas. Aga jah, minu eesmärk on hetkel ka haridus, seega- minu valik:)
Osa õpingutest toimub nv-seti, siis hoiab mees lapsi. Kui mehel oli puhkus- olin raamatukogus ja tegin niipalju ära kui võimalik. Üldsegi olen alati töödega kohe alustanud, mitte viimasele minutile jätnud. Siis on endal kergem, teen kasvõi iga päev pool tundi/ tunnike ja asi edeneb. Lapse lõunaune ajal olen õppinud ja õhtuti siis kui kõik magavad. Aga jah sa teemaalgataja käid lisaks ka tööl, seda ma ette ei kujuta, kuna endal omal ajal just töö ja lapse tõttu õpingud soiku jäidki. Eelkõige just töö pärast, ei olnud võimalik enam loengutesse minna siis kui vaja jne. Lõpuks oli nii palju puudujääke, et otsustasin ise käega lüüa. Proovi leida usaldusväärne lapsehoidja, kes vajadusel appi tuleb. Ja kindlasti mees ka igal võimalusel last hoidma- ise mine õppima kasvõi raamatukokku… Muud nagu ei oskagi öelda:)
Edu Sulle õpingutes!

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Mina läksin ülikooli kolmeaastase lapse kõrvalt, samal ajal käisin täiskohaga tööl. Last kasvatasin sellel ajal juba üksi. Esimesel aastal polnud nädala sees lapsehoidjat ka, laps oli lasteaias, kui mina koolis, kui ndl.vah oli vaja koolis olla, siis hoidis sõbranna ema last väikese tasu eest. Õppisin siis, kui laps oli magama läinud. Nii et on võimalik, kui tahta.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 12.01 19:31; 13.01 19:49;
To report this post you need to login first.
Postitas:

ma tegin seda kõike, aga mul polnud meest ka. kui on mees, peaks see tunduvalt lihtsam olema. lapsehoidja tuleb alati kasuks. tegelikult tuleb suureks abiks hoopis koritaja. see aeg, mis nädalas koristamisele kulub, saad veeta lapsega. ja kui aega planeerid, siis planeeri konkreetne aeg ka lapsele, siis ta teab, millal ema olemas on. muidu on tal tunne, et ei ole mitte kunagi või on liiga vähe.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Tuleb vitamiine süüa, aeg tunniajalise täpsusega paika panna, terve nädala kava läbi mõelda. Kõik on pingutamise ja tahtmise taga kinni.
Elu muutub aktiivseks. Kuid kindlasti peab päeva jooksul olema kuni 30 min minimaalselt ainult ja ainult aeg lapsele.
/nominaalajaga ülikooli lõpetanud ja täiskohaga töötanud kaksikute üksikema/

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Minul on küll lapsehoidja, aga tema käib teatud päevadel nädalas meil ja kui laps haigusest paranemas aga veel aeda ei julge teda lubada. Laps on 3 aastane, alustanud õpingud kõrgkoolis hoopis teise erialaga kui seni omandatud magistratuur on, käin tööl ja nokitsen äriprojekti kallal öösiti.
Mõned nipid, mis mind aitavad –
nr 1. abi on mees. Tema planeerib puhkused, lõõgatumised ja omaette olemised, hoiab last ja jätab oma trenni vahele kui minul pingeline aeg. Ajanappuse tõttu teen mina trenni kodus või metsavahel (aga see on minu vaimule oluline), kohtun vähem sõbrannadega väljaspool kodu (käivad hoopis minu juures ja jäävad ööseks), poes käin võimalikult harva ja ostan korraga palju, söögi teen korraga suurema portsu jagu, et mitmeks päevaks jätkuks(vahel ka lapsehoidja elab meil) mõte oli korra ka koristaja palgata aga siiani mõtteks vaid jäänud, saan veel täiesti ise hakkama, aga jah…ma koguaeg planeerin ja planeerin. Ja suureks abiks on minule ¨okolaad (hommikul tõustes, magama jäädes), söön palju tahan, kuhugi ei mõju sellise tempoga. 🙂
Muide…sama skeem on ka minu mehel, niiet toetan teda jõudumööda samamoodi kui tema mind. Kõike jõuame,ka üksteist nautida, lapsega mängida ja temaga õues möllata aga vot uut last veel niipea ei planeeri. 🙂
Ja veel, minul on sõbranna, kellel kaks väikest last, ise töötab raamatoidajana, käib ülikoolis ja kordagi pole kuulnud tema suust, et ta ei jõua midagi teha. 🙂

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

ega asjata välja ei mõeldud, et kõigepealt ikka kool ja siis pere

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Mul 2 väikest last, ülikoolis magistriõpingud ja jõudumööda töötan kodukontoris. Ühtegi abilist meil pole, ainult mehega kahekesi. Mu töötegemine kannatab st töötan vähem, kui tahaks. Muud asjad on tiptop.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

ma olen pidevalt väsinud- poolsurnud noh, ma ei oska küll nõu anda

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

mul on põhikohaga töö, kool, laps üksi kasvatada, lisaks veel oma väike firma, millega on vaja tegeleda 🙂
laps on õnneks juba natuke suurem (8), keda saab üksi koju jätta kui ise õhtul kooli lähen (2-3x nädalas)
vahel viskab küll juhtme kokku kuid üldiselt saan väga hästi hakkama… eksamite ajad satuvad väga ilusti lapse koolivaheajale, siis komandeerin lapse vanavanemate juurde… oma firmaasjad saan ka nii sättida, et tiheda õppimisperioodi ajal seal väga palju sebimist ei ole… põhitöökoht pole õnneks väga pingeline, saan vahepeal kooliasju ka teha aga juhtub ka väga palju oma uneajast…
ja mis kõige põhilisem… kui vahepeal ikka kopa väga ette viskab, siis ma lihtsalt panen kõi raamatud ja arvuti nägemisulatusest ära, kerin ennast kamina ette tugitooli pleedi sisse… teen kuuma teed või laksu veini ja loen mõnda ägedat kriminulli või vahin telekast seebikaid 🙂

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Töö, öpingud ning 3-aastane laps- on vöimalik küll ja jáád ehk löpuks ellu ka, aga ma olen kindel, et seda köike teed sa hindele \”rahuldav\”!!!

Ilma tugisüsteemi ja suure abita, EI OLE VÖIMLIK, et sa köik 100% löpule viid. Argielu ei koosne ainult tööst, öppimisest ja lapsest. Tööle on vaja minna/söita, laps on vaja lasteaeda viia/tuua+ haigused. Aga majapidamistööd, söögi tegemine, poes káimine, lööguastumine jne???

Millal sa aga oma mehe ja lapsega räägid/suhtled? Millal te niisama saate teineteisega olla ja löögastuda?
Kas see köik on seda väärt?
Oma tervise ja pereönne nimel, ma ehk mötleks oma plaanid ringi. Midagi pead sellest jadast válja játma.
[/tsitaat]Ma väidan, et ega ikka ei ole küll nii. Oleks ma viitsinud ühe teise kursuse hinde ära parandada ja lõputööga natuke rohkem vaeva näha, oleksin lõpetanud cum laude. Aga mul muidugi oli see eelis, et ma juba töötasin samal alal, mida õppisin.
Kägu 12/01/2012 19:31

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 12.01 19:31; 13.01 19:49;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Töö, õpingud ja väikelaps üksikemana üle elatud. Oli väsitav, unevaene, kuid võimalik.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

3a kõrgkooli õpingud nüüdseks selja taga. Minu ühel grupiõel oli 2a laps ning kogemata rasestus (tema sõnul)2 kursuse alguses, kogu raseduseaja käis koolis, tegi meiega koos eksameid.. sünnitas ära ning lõpetas kooli meiega koos, tubli naine oli. Tugisüsteem oli tal ainult mees.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Sõltub inimesest – võimekusest, endale seatud lattidest jne. Nt mina olen sedavõrd perfektsionist, et rohkem kui kahte asja kolmest (pere, täiskohaga töö, kool) korraga käigus hoida ei suutnud. Magistrantuuri lõpetasin kahe väikse lapse kõrvalt suurepäraste tulemustega, vahepeal tegin projektitöid / väikeseid otsi ka, aga päriselt täiskohaga tööd hakkasin taas otsima ja tegema alles siis, kui kool lõpetatud. Mul on väga hea mees, kes seda kõike võimaldas 🙂

Aga tagantjärele on mul siiski tunne, et see perepool (nii paarisuhe kui ka lapsed) kuigivõrd kannatasid. Mis siis, et minu enda jaoks oli uue eriala omandamine oluline, ma naudin oma tööd väga ja mul oleks kahju, kui poleks koolis käia saanud. Ikkagi teadvustan endale, et sellega kaasnesid teiste inimeste ohvrid, ükskõik, kas nad seda siis oskasid tajuda või mitte (või kas nad seda mulle mingilgi moel või hetkel ette heidavad või mitte).

Nii et ma ei kujuta ette, kuidas see kõik oleks välja näinud siis, kui ma oleksin korraga kõike kolme pidanud tegema.

Aga teisalt – kui siht ei ole kõike maksimumi peale teha, vaid tõesti igas valdkonnas rahuldavalt läbi ajada (ja ma ei ütle seda sugugi pahas mõttes; rahuldav on ju põhimõtteliselt positiivne hinne, eks ole), siis on tõenäoliselt täiesti võimalik toime tulla ja ise sealjuures ellu jääda.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Elan Pärnus ja sain sügisel Tallinnasse ülikooli magistriõppesse sisse. Samal ajal alustas mu vanem laps esimest korda kooliteed, noorem hakkas lasteaias käima. Lisaks poole kohaga töö. Loobusin, sest ei näinud selles rabelemises mitte mingit mõtet. Elu tuleb nautida.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Mina tegin proovi. Täiskohaga töö, 3a laps ja 2x nädalas kool. Lõppkokkuvõte oli see, et pidasin vastu täpselt 2 kuud.
Laps käis küll lasteaias, mees olemas ja vajadusel abistavad vanavanemad, kuid ma nägin oma last vaid kahel päeval terve kuu jooksul, sest täpselt nii palju jäi mul vabu päevi. Ja need päevad ma ka suuremalt jaolt lihtsalt magasin, kodust välja minna polnud mingit tahtmist ega jõudu. Ülejäänud päevad olid sellised, et mees viis hommikul lapse lasteaeda kui ma veel pooleldi magasin, kuna minu tööpäev algab veidi hiljem. Koju jõudsin tööpäevadel umbes pool 9 õhtul, kui laps hakkas juba magama minema. Koolipäevadel jõudsin koju kuskil 7 paiku, kuid siis oli vaja veel kodus ka õppida. Ja nii 2 nädalat järjest, üks päev puhkust ja jälle 2 nädalat jutti.
See oli kohutav, ausõna. Jõudsin lõpuks otsusele, et haridus eest ära ei jookse, terve elu veel aega õppida. Kuid laps on vaid korra väike ja vajab mind ning mina teda ka. Vaid mehe palgaga me enam ära ei ela kahjuks, hinnad ja maksud on nii palju tõusnud.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Kui veel mõned aastad oodata, on taasaulustamine õpingutega ilmselt sobivaim kogu perele nii lähi-ku pikemas perspektiivis.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Mul on laps kuuene, käin päeval tööl ja õhtuti loengutes, lausa neli korda nädalas.

Sügisest uue aastani oli okei, nüüd tunnen, et olen vaimselt väsinud ja ootan, millal see trall läbi saaks. Aga pooleli jätmine pole ka variant minu puhul.

Õnneks on meil vanaema kohe käeulatuses ja laps on tema või mehega, vahel paar tundi õhtul ka ise kodus kui vaja. Meil väike kortermaja ja palju lapsi, mängib siis tavaliselt nende pool või on teised poisid talle meie kodus seltsiks.

Töö on õnneks küll selline, kus päris kellaajaliselt viibima ei pea (lähen tavaliselt 11 paiku ja tulen 16), aga stessi palju ning osa asju teen kodust. Praegu isegi eelistaks vist 9-17 varianti, kus õhtul paned kontoriukse kinni ja keskendud muule.

Kui on toetav mees, siis kindlasti saate hakkama ja usun, et see raske aeg asub kokkuvõtteks ära.
Keegi siin eespool mainis, et koristaja oleks suureks abiks. Mul käib kord nädalas nädalavahetustel koristaja, kes tõmbab korteri vähe kobedamalt üle, need mõni tund ongi siis need, mille mina saan rahus lapsega kas õues, veekeskuses või mujal veeta.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Mul kaks last, vanem saab kevadel 5 ja noorem 3. Kooli tagasi läksin 2010sügisel kui noorem laps oli 1a4k. Samas käisin ka tööl, 0.5kohaga. Koolis käin kaugõppes- reaalselt kohal 6sessi õ/a. Kuna tegu on rakenduskõrghariduse omandamisega, siis on ka praktika vaja läbida. Oma töö kogemust ma selle vältimiseks kasutada paraku ei saanud. Eelmisel kevadel kui oli esimene praktika, oli kõige kohutavam aeg üldse- nagu üks Kägu eelnevalt juba kirjutas, siis vabu päevi kuus 1-2. Kodus käisin sõna otseses mõttes vaid lapsi magama panemas(kui selleks ajaks koju jõudsin) ja ise söömas-magamas. Esimene aasta sai edukalt lõpetatud- kesmine hinne pisut üle 4. Minu jaoks hea tulemus, kuna maksimumi taga ei aja. Juba natuke üle aasta tagasi sai 0.5kohaga tööl käimisest täistöökoht, kuna vastasel juhul oleksin töötuks jäänud. Mehe palgast aga ära ei ela ja pidin sellega nõustuma. Nüüd kui teine õa on poole peal, ees ootamas esimene eksam(aine, mida ma kohe üldse ei oska:() olen valmis alla andma. Ei taha, ei viitsi, ei oska lihtsalt…
Tugisüsteemist niipalju, et suurem laps käib lasteaias, väiksemat hoiab vanaema. Kui mehel vabad päevad, siis tema lastega.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Ootan ajaplaneerimis-soovitusi. Kas on võimalik hakkama saada, kui on töö, taasalustatud õpingud kõrgkoolis ning kolmeaastane laps? Või ei tasu loota, et see oleks võimalik?
Eriti ei ole tugisüsteeme ka, mehega kahekesi hoolitseme oma lapse eest, harva saab ka vanaema aidata lapsehoiul.[/tsitaat]
Väga tubli oled!
Räägin enda kogemusest.
Kui laps sai 1a vanaks naasesin akadeemiliselt puhkuselt õppima.Tegu oli kaugõppega Eestimaa teises otsas, õppetöö 1 ndl korraga E-R umbes korra kuus või 1,5 kuu tagant(sel ajal oli laps vanavanematega kooli lähedal linnas).Kodutöid oli väga palju ja mahukad,neid tegin õhtuti või nädalavahetustel siis mees tegeles lapsega. Kui laps sai 2a vanaks,läks mees ära välismaale tööle. Mina käisin tööl 9-17,laps oli eralasteaias ja jätkasin sessidel käimist teises Eesti otsas (koos lapsega,kes oli siis minu tundide ajal vanavanematega või teinekord jäi koju isaga kui tollel oli töö juures \”paus\”). Ütlen Sulle ausalt,et ma ise ka imestan, kuidas ma suutsin aga…Mind aitas ajaplaneerimisel see, et võtsin endale etapi haaval eesmärke. Keskendusin korraga vaid ühele asjale. ST kui olin tööl, tegin ainult tööd. Õhtul kella 18-21 oli aeg lapse päralt:joonistasime,mängisime, laulsime, sõime küünlavalgel. Koolitöid tegin õhtul kui laps magas ja nädalavahetustel,kui mees tuli koju \”puhkama\”. Ausalt üteldes praegu meenutan seda ilusat ja rahulikku aega, mis meil toona oli ja kuidas KÕIK töötas…Võtmesõnaks oleks ehk RAHU, igas mõttes. Ei maksa hommikust õhtuni lapsele jaurata, et emme peab õppima ja peab õppima ja peab õppima. Loomulikult ta teadis,et emme läheb kooli aga, et ma oleks tema nähes palehigis arvutis vehkinud teha koolitöid, teise käega teda eemale tõrjudes, seda mitte.
Söögi tegemisega oli nii, et vaaritasin korraga palju suppi, hautist, kotlette valmis ja panin portsudena sügavkülma. Kiiretel aegadel oli midagi alati võtta. Koristasime jah tõesti harvemini kui varem aga elasime üle.
Edu Sulle igal juhul!

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Mina lõpetan ka sel aastal ülikooli. Seega vaja teha veel mõned eksamid ja lõputöö. Lisaks käin 1,5 kohaga tööl, millest 0.5 koht on vahetustega 7.30-15.30 või 14.00-20.00 ning täiskohaga töö on erialane ja õnneks vaba graafikuga. (Lihtsalt tekkis võimalus ja ei suutnud EI öelda) Lapsed on 4a7k ning käivad lasteaias. Mees töötab öösiti 24.00-09.00 + on vabakutseline näitleja/laulja. Oma sugulastest oleme 180km kaugusel ja meie elukohas meil lapehoidjat pole. Vajadusel saan alati lapsed tööle kaasa võtta või veidi graafikut sättida.

Kõige rohkem on kannatanud minu ja mehe suhe-pole piisavalt aega koos, aga samas suhted on korras ja suvel võtame mõlemad puhkust ja reisiplaanid on juba tehtud. Vaja vaid juunini pingutada.

Õppimise osas olen mina viimasel hetkel õppija ning kui vaja,siis õpin terve öö ja saan oma asjad tehtud. Hinded ei ole minu jaoks olulised, aga keskmine on 4.0 ehk siis valdavalt B ja C.

Lastega koos veedetud aeg on muutunud jälle kvaliteetsemaks. Minu õppetöö pärast on lastel tekkinud ka huvi tähtede ja kirjutamise vastu ning ootavad, et saaks kooli minna. Kuna tõesti on stressirohke aeg, siis lastel on ka iga nädal 1 lasteaiast vaba päev, et me saaks koos olla.
Üldiselt peaks ikka asjad käima nii, et enne kool ja siis lapsed, aga väärtustan haridust ka piisavalt palju, et sedasi rabeleda

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Näitan 22 postitust - vahemik 1 kuni 22 (kokku 22 )


Esileht Pereelu ja suhted Kuidas nö “ellu jääda” kui on korraga töö, õpingud ja väike laps?

See teema on suletud ja siia ei saa postitada uusi vastuseid.