Esileht Ajaviite- ja muud jutud Kuidas nõukaaegsed eesnimed tekkisid?

Näitan 30 postitust - vahemik 1 kuni 30 (kokku 68 )

Teema: Kuidas nõukaaegsed eesnimed tekkisid?

Postitas:
Kägu

Neil ei ole ajaloolist tagapõhja, ega sarnane need ka välismaistele. Sellised: Ülle, Malle, Maimu, Ülo, Kalle, Vello jne

+3
-24
Please wait...

Postitas:
Kägu

Ülo on ikka väga vana nimi, mis nõukaajast sa räägid? Kalle on vana nimi põhjamaades juba, ilmselt sealt laenatud.

+16
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Neil ei ole ajaloolist tagapõhja, ega sarnane need ka välismaistele. Sellised: Ülle, Malle, Maimu, Ülo, Kalle, Vello jne

Ülle – suuremeelne, üllas, pärit rahvaluulest, võimalik, et ka Lüganuse murdesõna
Malle – tuleneb nimest Magdaleena (heebrea keelest naine Magdalast)
Kalle – rootsikeelsest nimest Karl
Ülo – vaneesti Ilo, tekkis ürikulise kuju Ylo eksitavast tõlkimisest
Vello – vanaeesti veli, vend, vetejumaluse Ahti teine nimi

+17
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 12 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Masendav harimatus.

Vot, harige siis siingi neid, kes erinevaid asju ei tea. Ei pea kohe marastama. Pärast ei julgeta siiagi selliseid erinevate küsimustega(kas või lollidega teie arust) teemasid teha ja mingitki aimu asjadest saada.
Las küsivad, kui ei viitsi ära ava teemat ja ära vasta.

+14
-11
Please wait...

Postitas:
Kägu

ega sarnane need ka välismaistele. Kalle, V

Ilmselt on teemaalgataja ülikitsas silmaring tingitud vähesest või lausa olematust lugemusest.
Isegi ühtegi Astrid Lindgreni raamatut ei juhtunud talle lapsepõlves kätte (Kalle Blomkvist), täiskasvanute kirjandusest rääkimata.

Sellistel inimestel tekivad ka “arutlusteemad” nagu käesolev.

+16
-6
Please wait...

Postitas:
Kägu

Nõukaaja märk nimedes on pigem see, kui mõnes eestlaste peres kasvas Nikolai või Galina. Neid oli õnneks siski vähe.

+12
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Masendav harimatus.

Vot, harige siis siingi neid, kes erinevaid asju ei tea. Ei pea kohe marastama. Pärast ei julgeta siiagi selliseid erinevate küsimustega(kas või lollidega teie arust) teemasid teha ja mingitki aimu asjadest saada.

Las küsivad, kui ei viitsi ära ava teemat ja ära vasta.

Mis su probleem on? Võtad tsitaadist vastuseosa välja ja kukud tänitama! Siin on ju teemaalgatajale peale sinu kommentaari igas kommentaaris vastatud.

+4
-5
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Sovetiaegsed nimed Eestis ei õitsenud, küll aga venemaal.
Ojušminald ja Pjatvtšet. Revolutsiooniaegsed lapsed said üle ühe nimeks Oktjabr või Oktjabrina. Traktorina, Vladlen ja muu taoline.
Kes vene keelt oskab saab siit lingist palju nalja :
https://ru.wikipedia.org/wiki/%D0%98%D0%BC%D0%B5%D0%BD%D0%B0_%D1%81%D0%BE%D0%B2%D0%B5%D1%82%D1%81%D0%BA%D0%BE%D0%B3%D0%BE_%D0%BF%D1%80%D0%BE%D0%B8%D1%81%D1%85%D0%BE%D0%B6%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D0%B8%D1%8F

+12
-2
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt

Postitas:
Tahesara

Kurbnaljakas kuidas “targad” käod metsistuvad kui mõnikord harva endast rumalamat küsijat kohtavad. Kas tõesti ei saa vastata ilma küsijale ära panemata?

+10
-13
Please wait...

Postitas:
Kägu

Ojušminald

Seda ma välja ei suuda mõelda, mis see on?

+2
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Ojušminald

Seda ma välja ei suuda mõelda, mis see on?

О. Ю. Шмидт на льдине

+5
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 6 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Siin on juttu veidratest nõukanimedest, aga ma ei tea, kui usaldusväärne see jutt on, sest seal räägitakse, et nende nimede panek taandus 1940, samas on osas nimedest kasutatud kosmosekangelasi ju. Aga Eestis ma ei usu, et neid nimesid oleks eriti (või minu teada üldse) pandud.

+2
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Siin on juttu veidratest nõukanimedest, aga ma ei tea, kui usaldusväärne see jutt on, sest seal räägitakse, et nende nimede panek taandus 1940, samas on osas nimedest kasutatud kosmosekangelasi ju. Aga Eestis ma ei usu, et neid nimesid oleks eriti (või minu teada üldse) pandud.

Käisin nõukaajal (1980ndatel) suguvõsa kokkutulekul ja avastasin suurest sugupuust kellegi Vladleni Tallinnast. Ja polnud ta vanake ka. Ei tea temast muud midagi.

Meil täitsa eestikeelne suguvõsa muidu, valdavalt Lõuna-Eestist.

Vaatasin nüüd nimede statistikast:

2019. aasta 1. jaanuari seisuga on eesnimi Vladlen 56 mehel ja alla viiel naisel. Vladlen on populaarsuselt 848. mehenimi ja 55156. naisenimi.

Vanim Vladlen on vanuserühmas 85+, noorim vanuserühmas 0–4.

Vladlen on keskmiselt 35 aasta vanune (mediaanvanus on 29).

Kõige populaarsem on eesnimi Vladlen vanuserühmas 20–24, kus neid on 10 000 elaniku kohta 1,11.

Kõige rohkem on eesnimega Vladlen sündinuid jaanuaris, kokku 8.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 6 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Siin on juttu veidratest nõukanimedest, aga ma ei tea, kui usaldusväärne see jutt on, sest seal räägitakse, et nende nimede panek taandus 1940, samas on osas nimedest kasutatud kosmosekangelasi ju. Aga Eestis ma ei usu, et neid nimesid oleks eriti (või minu teada üldse) pandud.

Tänu lingi eest, seda ma ei teadnud. Palju neist imelikest nimedest kadusid söja ajal. Enamus olid noored ja kutsuti sõjaväkke või said surma lahingute ja okupeeritud aladel. Palju neist nimedest pandi Peterburis(revolutsiooni häll!), seal tegi blokaad lisaks oma töö. Eks muidugi leidus lolle vanemaid hiljemgi kes lastele topakaid nimesid andsid. Kuigi mis need praegusedki hääldamatud kohati paremad on, lihtsalt teisest äärmusest lollpead.

+4
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Siin on juttu veidratest nõukanimedest, aga ma ei tea, kui usaldusväärne see jutt on, sest seal räägitakse, et nende nimede panek taandus 1940, samas on osas nimedest kasutatud kosmosekangelasi ju. Aga Eestis ma ei usu, et neid nimesid oleks eriti (või minu teada üldse) pandud.

Tänu lingi eest, seda ma ei teadnud. Palju neist imelikest nimedest kadusid söja ajal. Enamus olid noored ja kutsuti sõjaväkke või said surma lahingute ja okupeeritud aladel. Palju neist nimedest pandi Peterburis(revolutsiooni häll!), seal tegi blokaad lisaks oma töö. Eks muidugi leidus lolle vanemaid hiljemgi kes lastele topakaid nimesid andsid. Kuigi mis need praegusedki hääldamatud kohati paremad on, lihtsalt teisest äärmusest lollpead.

Peterburi revolutsiooni häll ning blokaad tegi oma töö? Mida see lause peaks tähendama?

+1
-10
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 12 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Nõukaaja märk nimedes on pigem see, kui mõnes eestlaste peres kasvas Nikolai või Galina. Neid oli õnneks siski vähe.

Või siis Vladlen (lühend Vladimir Leninist) või Vilen (Vladimir Ilitš Lenin).

+4
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Kuidas nõukaaegsed eesnimed tekkisid?

Hakkasin praegu mõtlema: mina olen 1973 sündinud ja mul on prantsuse nimi, vend on 1966 sündinud ja tal on ungari nimi, ema on 1947 sündinud ja tal on saksa nimi, isa on 1940 sündinud ja tal on soome nimi. Nii palju siis nõukaaegsetest nimedest. 😀

+1
-1
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

minu sellenimelised sugulased on enne nõukaaega sündinud.Juba 1930ndatel või 40ndate alguses. siis ju polnud nõukaaeg või oli?

+7
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Neil ei ole ajaloolist tagapõhja, ega sarnane need ka välismaistele. Sellised: Ülle, Malle, Maimu, Ülo, Kalle, Vello jne

Need ei ole nõukaaegsed nimed. Mõtle või rahvuseeposele Kalevipoeg. Kõik olid kasutusel juba enne okupatsiooni.

Minu nimi kõigi teisenditega on pigem nõukaaegne. Ülikuum seitsmekümnendate lõpus ja edasi. Kerli/Gerli/Gerly jne
Pole klassi või seltskonda, kus ma mõne nimekaimuga ei kohtuks.

Nagu enamik nimesid, on need teisendid mingist nähtusest, tundmusest, loomadest, taimedest. Väga palju nimesid on piibli taustaga. Näiteks minu nimi on pikk teisend pühast Katariinast. Muide, ka piiblinimed olid tähendustega. Näiteks Elizabeth tähendab tõotus jumalale, (seda siis ka kõik Liisud-Liisad) Johannes/Johanna aga et Jehoova on imeline, Maria/Mary aga jällegi tähendab armastatud. Katariina/Katrina/Catherine tähendab aga puhast. Vaata siit veel tähendusi https://www.behindthename.com/names/usage/biblical/2

Eesti nimed Õnne, Päivi, Sirel, Tormi jne on nii otseselt tähendusega, et otsida mõtet sügavalt pole vajagi ☺️

+5
-1
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Peterburi revolutsiooni häll ning blokaad tegi oma töö? Mida see lause peaks tähendama?

Seda, et neid nimesid pandi algul massiliselt just Leningradis, revolutsioon ja nii. Mujal levisid hiljem ja sealt ka need Traktorinad ja sarnased.
Revolutsiooniaegsed poisid mobiliseeriti ja hukkusid paljud algsetes väga traagilistes lahingutes NL poolt. Ohverdati sadu tuhandeid. Nooremad lollakate nimedega jäi palju Leningradi blokaad ja surid nälga või pommitamiste käigus. Kõik muidugi mitte, aga nüüd on nad igivanad või surnud. Staliniaegne poliitika harvendas omakorda nende ridu ka peale sõda arreteerimistega. Kõik kokku polegi nii vähe.
Peale sõda kadus see tohmakate nimede arv tasapisi. Mõned jäid, Vladlen ja Vilen näiteks, aga nende originaaltähendust ei mäleta enam keegi. Teisalt mis need praegused hääldamatud ja tähthaavalt kirjutatavad nimed meil siin paremad on.

+7
-3
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Teemaalgataja tõi lihtsalt mittesobivad nimed näiteks. Aga olen isegi mõelnud , kuidas sellised tüdrukunimed nagu Terje või Maris popiks said.

+2
-9
Please wait...

Postitas:
Kägu

Teemaalgataja tõi lihtsalt mittesobivad nimed näiteks. Aga olen isegi mõelnud , kuidas sellised tüdrukunimed nagu Terje või Maris popiks said.

Terje – eesti (vilja) tera, võib olla tuletatud ka soome nimest Terhi, mis omakorda “Kalevalas” on Udutütre-Unetütre Terhentäri nime lühend.
Maris- nime Maria vana ja omapärane teisend.

+4
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 12 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Terje – eesti (vilja) tera, võib olla tuletatud ka soome nimest Terhi, mis omakorda “Kalevalas” on Udutütre-Unetütre Terhentäri nime lühend.
Maris- nime Maria vana ja omapärane teisend.

Terje on Norras vana mehenimi, samamoodi Maris mehenimi aga Lätis.

Nõukaaja märk nimedes on pigem see, kui mõnes eestlaste peres kasvas Nikolai või Galina. Neid oli õnneks siski vähe.

Õigeusulistel Eesti aladel – saared, Läänemaa jne on venepäraseid nimesid küll ja veel juba ammustest aegadest. Minu 1902 a sündinud vanaisa ja vanaema olid vene nimedega ja nende vanemad samuti. Genist vaadates olid mitu põlvkonda ainult venepärased nimed. Nad ei osanud enamus silpigi vene keelt ja õpiti alles koolis kui venekeelne õpe pealesunniti. Nõukaajal ei hakanud sugugi kõik kohe ateistideks ja peeti õigeusu traditsioonidest lapsele nimi panna edasi.

+7
-4
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Nõukaaja märk nimedes on pigem see, kui mõnes eestlaste peres kasvas Nikolai või Galina. Neid oli õnneks siski vähe.

Märgin ära, et see ei ole nõukaaja märk vaid pigem seotud usulise tunnistusega.
Eestis olid terved piirkonnad, mis olid õigeusu kiriku alla. Seal passijärgsed nimed olidki kõik vene nimed. Tavakeeles muidugi kutsuti eestipäraselt. Mul nt oli vanatädi Aasa. Ilus eestipärane nimi. Tegelikkuses oli ta aga Nadežda. Tädi Valli oli Valeria. Vanaisa Mihkel oli Mihhail.
Konstantin Päts ka õigeusku

+12
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Veel võib nõukaaegsete poppnimede hulka lugeda nimed Marek ja Janek, millised said kuulsaks 70ndatel, peale raamatu ja filmi “Neli tankisti ja koer” ilmumist.

+5
-2
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Terje – eesti (vilja) tera, võib olla tuletatud ka soome nimest Terhi, mis omakorda “Kalevalas” on Udutütre-Unetütre Terhentäri nime lühend.

Maris- nime Maria vana ja omapärane teisend.

Terje on Norras vana mehenimi, samamoodi Maris mehenimi aga Lätis.

Nõukaaja märk nimedes on pigem see, kui mõnes eestlaste peres kasvas Nikolai või Galina. Neid oli õnneks siski vähe.

Õigeusulistel Eesti aladel – saared, Läänemaa jne on venepäraseid nimesid küll ja veel juba ammustest aegadest. Minu 1902 a sündinud vanaisa ja vanaema olid vene nimedega ja nende vanemad samuti. Genist vaadates olid mitu põlvkonda ainult venepärased nimed. Nad ei osanud enamus silpigi vene keelt ja õpiti alles koolis kui venekeelne õpe pealesunniti. Nõukaajal ei hakanud sugugi kõik kohe ateistideks ja peeti õigeusu traditsioonidest lapsele nimi panna edasi.

Arvad, et nimeraamatus on valed andmed? Et ajan udujuttu?

+1
-6
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 12 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Aga Eestis ma ei usu, et neid nimesid oleks eriti (või minu teada üldse) pandud.

Arhitekt Vilen Künnapuust oled ehk kuulnud.

+6
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Terje – eesti (vilja) tera, võib olla tuletatud ka soome nimest Terhi, mis omakorda “Kalevalas” on Udutütre-Unetütre Terhentäri nime lühend.

Maris- nime Maria vana ja omapärane teisend.

Terje on Norras vana mehenimi, samamoodi Maris mehenimi aga Lätis.

Nõukaaja märk nimedes on pigem see, kui mõnes eestlaste peres kasvas Nikolai või Galina. Neid oli õnneks siski vähe.

Õigeusulistel Eesti aladel – saared, Läänemaa jne on venepäraseid nimesid küll ja veel juba ammustest aegadest. Minu 1902 a sündinud vanaisa ja vanaema olid vene nimedega ja nende vanemad samuti. Genist vaadates olid mitu põlvkonda ainult venepärased nimed. Nad ei osanud enamus silpigi vene keelt ja õpiti alles koolis kui venekeelne õpe pealesunniti. Nõukaajal ei hakanud sugugi kõik kohe ateistideks ja peeti õigeusu traditsioonidest lapsele nimi panna edasi.

Arvad, et nimeraamatus on valed andmed? Et ajan udujuttu?

Sa ei saanud silmnähtavalt üldse aru millest ma rääkisin. Ei, nimeraamatus ei ole valed nimed, ära ärritu. Mina rääkisin millega seoses neid nimesid samuti võidi panna ja et nõukogude korraga võis, aga ei pruukinud neil midagi asja olla. Järgmine kägu seletas sama näidetega ja ilmselt sulle lihtsamalt ja arusaadavalt, mina üldiselt.

+5
-2
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Nõukaaja märk nimedes on pigem see, kui mõnes eestlaste peres kasvas Nikolai või Galina. Neid oli õnneks siski vähe.

Märgin ära, et see ei ole nõukaaja märk vaid pigem seotud usulise tunnistusega.

Eestis olid terved piirkonnad, mis olid õigeusu kiriku alla. Seal passijärgsed nimed olidki kõik vene nimed. Tavakeeles muidugi kutsuti eestipäraselt. Mul nt oli vanatädi Aasa. Ilus eestipärane nimi. Tegelikkuses oli ta aga Nadežda. Tädi Valli oli Valeria. Vanaisa Mihkel oli Mihhail.

Konstantin Päts ka õigeusku

See on küll huvitav. Meil alevis oli/on ka õigeusukirik aga seal ei ole põlvkondade kaupa eestlastele mitte keegi vene nimesid pannud, ikka tavapärased eestlaste nimed on kõikidel. Ju siis saartel olid teised kombed.

0
-8
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Teemaalgataja tõi lihtsalt mittesobivad nimed näiteks. Aga olen isegi mõelnud , kuidas sellised tüdrukunimed nagu Terje või Maris popiks said.

Terje – eesti (vilja) tera, võib olla tuletatud ka soome nimest Terhi, mis omakorda “Kalevalas” on Udutütre-Unetütre Terhentäri nime lühend.

Maris- nime Maria vana ja omapärane teisend.

Mul pigem selline teadmine, et Darja-Tarja-Terje.

+1
-12
Please wait...

Näitan 30 postitust - vahemik 1 kuni 30 (kokku 68 )


Esileht Ajaviite- ja muud jutud Kuidas nõukaaegsed eesnimed tekkisid?