Esileht Sünnitus Kuidas õigesti pressida?

Näitan 26 postitust - vahemik 1 kuni 26 (kokku 26 )

Teema: Kuidas õigesti pressida?

Postitas:
Kägu

Olen kaks last sünnitanud ja nüüd peatselt kolmas sündimas. Hinges aga kõhedus, et ei oska õigesti pressida. Esimest sünnitasin 10a tagasi ja siis öeldi mulle, et pressi täpselt nagu kakahäda pressiksid. Tegin nii. Pressisin ja pressisin, lapse väljutamine võttis meeletult kaua aega, väga vaikselt liikus ta väljapoole ja lõpuks arst lausa surus mu kõhule et laps kiiremini väljuks. Umbes sama lugu oli ka teise lapsega. Samas loen lugusid, kuidas kahe-kolme pressiga tulevad lapsed ilmale. Kas teen siis ikkagimidagi valesti? Ka on õige pressida, nagu kakahäda oleks, või peaks siiski keskenduma tupe kaudu pressimisele? Ei oska seda küsimust sõnastada ka paremini…. 🙁

+2
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Miks keisrit ei saa?

+1
-16
Please wait...

Postitas:
Kägu

Nii palju kui mina olen aru saanud, siis see ei sõltu ainult sinu enda nö pressimise oskusest. Pressid tulevad mingi hetk ise peale ja sa peaksid väljutusele kaasa aitama, aga võib olla ka see, et pressid on väga nõrgad. Minul oli ka nii, kui saabus täisavatus, siis oleks tuhud nagu samamoodi edasi käinud nagu enne täisavatust, mina ei tunnetanud vahet. Samas olen ka kuulnud, kuidas teistel on pressid sünnituse kulminatsiooniks ja need on hoopis võimsamad kui tuhud. Mina pressisin lapse pärast kahte tundi pressimist lihtsalt toore jõuga välja, napilt enne seda, kui taheti vaakumit kasutama hakata.

+5
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Ma just sünnitasin kolmanda lapse ja sama moodi ei tundnud presse. Pressisingi kogu jõust lihtsalt valu ajal. Esimesega sain pea pooleldi välja. Kahe pressi vahel oli muidugi kuidagi pikk aeg. Seega ma mõtlesin teise valu ajal kogu aeg, et kui ma nüüd teda välja ei pressi, siis pean veel seda kolmandat ka ootama jääma. See pea seal pooleldi väljas oli õudne. Seega pressisingi teise valuga beebi välja.
Ma ei tea kas tehnikast annab sel juhul rääkida. Ma nagu tundsin, et ta liigub kui ma pressin, et järelikult läks õigesti. Sa ei saa selleks niimoodi valmistuda ma arvan. See kakahäda kirjeldus on tegelikult suht õige. Kui see sind ei aita, siis proovi seda teist mõtet. Peaasi, et laps liiguks.
See, et eelmised korrad sul nii läksid, pole ka arvatavasti sinu teha. Mõnikord lihtsalt on nii ja lõpuks said tehtud mõlemad, nii et ära ette muretse. Mul on kõik kolm olnud kiirete nii-öelda pressidega, mida ma ei tunne, aga sellele eelnev, on olnud väga erinev.

+1
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Mina pressisin oma teist last kolmveerand tundi ja ei tulnud ka esimene ega kolmas paari pressiga. Aga mul on kõik lapsed sellised suuremad olnud. Teine oli 4,5kg.
Ei ole öeldud, et valesti pressiksin ja ega seal midagi ise väga mõelda polegi, pressimine käib üsna instinktiivselt, kui pressid normaalselt olemas on muidugi.

0
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Sama lugu, kolmas tulemas ja ma ei tea, kas oskan. Esimesega ma ei tundnud mitte mingeid presse, lihtsalt toore jõuga pressisin valuhooga kaasa ja see võttis u 2 tundi. Samuti ämmakas oovitas, et pressi nagu kakahäda oleks, aga no ausalt, kui mul vetsus midagi ei tule, siis ma ei jää ju sinna jõuga pressima vaid lähen vetsu kui piisab lõdvaks laskmisest ja kõik mis tahab tuleb ise. Pärast sünnitust öeldi, et pressisin küll jõuliselt aga hoopis valesti või vale koha pealt vms. Teise lapsega algasid iseeneslikud pressid ja ma ütleksin, et need sarnanesid hoopis kõhu kokkutõmmetele oksendamise ajal, sest need olid hoopis kõrgemal kõhus. Presside algusest sünnini läks vaid u 20 minutit. Algul ma ei saanud üldse aru, mis minuga toimub. Tahtejõuga kaasa pressida oli mõttetu, samamoodi nagu oksendamise ajal sa lihtsalt oled ja välja tuleb mis tuleb, mõistusega tasub end selles olukorras pigem lõdvaks lasta. Loodan, et kolmandaga läheb nagu teisega, sest kui ma mõistusega peaksin pressima siis ikka ei oskaks, nagu ei oska ka kõhtu või muid kehaosi pingutades end oksele ajada.

+1
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Mina see 3-pressitädi. Esimesega pressisin valesti, üritasin tagasi hoida ja tõstsin alakeha ülespoole. Kolmanda pressi ajal tehti lahklihalõige. Teine sündis kolme pressiga ja kolmas sündis nii, et üritasin veel tagasi hoida, et ämmakas saaks enne avatust kontrollida, aga laps lihtsalt tuli selle ühe pressiga. Kolmas oli järil, seda soovitan, seal pole võimalik valesti pressida.

0
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Nii palju kui mina olen aru saanud, siis see ei sõltu ainult sinu enda nö pressimise oskusest. Pressid tulevad mingi hetk ise peale ja sa peaksid väljutusele kaasa aitama, aga võib olla ka see, et pressid on väga nõrgad. Minul oli ka nii, kui saabus täisavatus, siis oleks tuhud nagu samamoodi edasi käinud nagu enne täisavatust, mina ei tunnetanud vahet. Samas olen ka kuulnud, kuidas teistel on pressid sünnituse kulminatsiooniks ja need on hoopis võimsamad kui tuhud. Mina pressisin lapse pärast kahte tundi pressimist lihtsalt toore jõuga välja, napilt enne seda, kui taheti vaakumit kasutama hakata.

Täpselt sama siin. Kui pressid algasid, ei saanud ma intensiivsuse vahest aru ja emaka töö oli siis 40 umbes, kui muidu oli ikka 100. Manustati oksütotsiini juurde, sest pressid olidki nii nõrgad. Ise ei jõudnud anda endast nii palju, et laps paremini liiguks. 5 tundi kestsid pressid..

0
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Mõlemal sünnitusel on minu jaoks õige tehnika olnud see, et tõmbad suu õhku täis, hoiad seda sees, ise ei tee piuksugi (kohe kui õhu välja lasin või häält tegin, ei tulnud pressimisest midagi välja) ja siis pressid nii kõvasti kui suudad.

Esimesel korral nö päris presse ei tundnudki, siis oli raske ning kestis väga pikalt – ei saanud aru, kuidas-miks-millal-kuhu peab pressima. Teisel sünnitusel tundsin juba ise pressi tunnet ja siis oli palju kergem.

+1
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Mina see 3-pressitädi. Esimesega pressisin valesti, üritasin tagasi hoida ja tõstsin alakeha ülespoole. Kolmanda pressi ajal tehti lahklihalõige. Teine sündis kolme pressiga ja kolmas sündis nii, et üritasin veel tagasi hoida, et ämmakas saaks enne avatust kontrollida, aga laps lihtsalt tuli selle ühe pressiga. Kolmas oli järil, seda soovitan, seal pole võimalik valesti pressida.

Ma alustasingi järil ja kuigi asend oli minu jaoks väga mugav, siis laps ei liikunud absoluutselt. Pool tundi istusin seal ja siis läksin ikkagi voodisse pikali. Seekord tahaks ka järil proovida, äkki õnnestub paremini.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Minul ka presse polnud. Pressisin toorete valude ajal. 2.5 tundi pressisin enne kui lapse kätte sain. See oli jube! Ämmaemand ütles samuti, et pressiksin nii nagu kakahädaga ja tagasi ei tohi end hoida. Mina lõpuks suunasingi kogu oma jõu lihtsalt sinna alla ja pressisin hinge kinni hoides. Ainult nii tundsin, et annan endast kõik

+3
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Kohe kindlasti ei pressi tupega. ma pole kindel, kas sa sünnituse ajal jaksaksid seal midagi teha, aga kui tupelihaseid hakkad pingutama, siis see kindlasti ei ole hea 😀

Pressid sisuliselt ikka kohuga. Nagu suruksid kõhulihaseid allapoole. Kogu kõhuga. Mul on seda lihtne seletada, ma olen kõhutantsija ja kõhulihaste erinevate piirkondade tunnetamine pole probleem.

nt proovi nii, et paned käe ülakõhule, nabast veidi kõrgemale ja siis suru kõhuga alla, tunned, kuidas ülakõht pinguldub ja alakõht võib veidi punni mina. Pressimine ei ole lihtsalt ka kõhu punni ajamine, vaid sa pead tunnetama, et suund on alla, mitte ette (st ei aja kõhtu pressides kõhtu punni, vaid jõuga surud lihaseid nö allapoole, mille tulemusel võib siis kõht ka veidi punni minna.

Ega sellist asja ongi raske seletada, sest see on keha tunnetuse küsimus. Miks mõnel kestab väljutus lühemal tja teisel pikemalt – siin võib olla palju põhjuseid.

Sõltub ka kindlasti su enda jõuvarudest, et kui palju jaksu on pressida. Mul teisel sünnitusel ei tundnud eriti presse, loomulikud pressid olid nõrgad, ja pidin väga palju toorest jõudu kasutama pressides. Samas esimesega olid loomulikud pressid nii tugevad, et ma poleks saanud kuidagi seal ise mitte kaasa teha või midagi valesti teha, keha ise suunas mind.

+4
0
Please wait...

Postitas:
GerdaN

Mina sünnitasin 1 kuu tagasi oma 4da lapse .
Sünnitus ise enesest oli kiire 3,50h
Aga mina 2 (8h),3(6,33h) ja 4 sünnituse pressi valul enam vahet ei teinud
2ga ma pressisin vahet pidamatta
3.tundsin valu meeletult ja siis ütlesin äe et mul all miskit toimub siis äe ütles et pea paistab et hakkame pressima ja 3 pikka pikka pressiga oli tuli laps välja
Ja nüüd 4ga olin 5h niisama oma lõbuks tilgutite all ainult tundsin kerget survet alla ja valusid polnud
Lõpuks räägiti auk pähe et veed lahti teha ..noh lasin siis ja lagi 5 min hakkasid metsikud valud pihta ning tegin kaasa hingamis harjutust mis aitas tegelikult väga hästi kaasa 48 min pörast ma enam ei teinud vahet valul ja pressil ma lasin lasin edasi kuni äe lõpuks ütle 1x veel ja laps on käes.
2 .esimest sündisid ise ja 2 viimast tulid esilekutsumisega

0
-2
Please wait...

Postitas:
Kägu

Kui on endal korralikud pressid, siis polegi mõnikord ise pressida vaja. Mina näiteks pole oma kolmel sünnitusel üldse ise kaasa pressinud, ainult hingasin valuhoogude ajal. Lapsed olid sellised 3,5-4 kg ja sündisid väga ruttu. Ise olin käpuli, kuidagi kõige kindlam ja vähem abitum asend minu jaoks.

0
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Mulle ämmakas ütles,et pressi siis kui valu tuleb. Presside ajal kadus valu ära ja ma ns huupi seal punnitasin 😃

+1
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Loomuliku sünnituse teejuht raamatut soovitan soojalt.  Autoriks Ina May Gaskin ja toimetajaks Ingrid Kaoküla. Seal on kõigest sellest räägitud ja väga hästi seletatud. Ise lugesin peale kolme lapse sünnitamist ja see aitas nii paljudest asjadest enne neljanda sünnitamist aru saada ja lahti mõtestada vigu, mida minuga tehtud on/ise teinud olen. Sünnitamine on tegelikult lihtne ja loomulik, vähemalt enamike naiste jaoks. Peaks olema. Neljanda lapse sünnitus oli rahulik kulgemine võrreldes eelmistega ja seda hoolimata sellest, et ise olin vanem, kehvemas vormis ja laps eelmistest 1000g raskem poisijurakas. Ja presse oligi täpselt kolm ning need tulid iseenesest: lapse pea pooleldi välja (nö tulering), lapse pea täiesti välja ja seejärel suure pauguga ülejäänud laps ja nabanöör. Hiljem platsenta ka.

+2
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Minul mõlema lapsega olnud pressimise periood pikk. Esimest pressisin 2 tundi ja lõpuks sündis ikka vaakumiga. Presse ei tundnud, olid lihtsalt valud. Teist pressisin 3 tundi. Lõpus (viimased 20 minutit) tundsin ka presse. Mõlemaga olen pressinud nii nagu ämmaemandad juhendasid, esimesega ei tundnud üldse lapse liikumist, teisega lõpus ikka tundsin. Lapsed väga erineva kaaluga, üks kg kergem kui teine.

Lugesin ka raamatut “Loomuliku sünnituse teejuht”, aga ega ükski raamat imetegija ei ole. Kui laps on vales asendis või nabanöör on lühike, nagu mul juhtus, siis sa võid hingata ja olla meelestatud nii positiivselt ning mida iganes, kuid sünnitus on ikkagi põrgulikult raske.

+2
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Mina algul pressisin ka nagu vetsus punnitaks, aga siis sain aru, et see on vale tehnika. Alguses siis pressisin nö näoga, aga sain peale kahte pressi aru, et pean pressima rohkem alakehaga.
Ei tea, kas sellest kirjeldusest on aru saada. 😀

Aga pressisin oma esimese lapse nii välja 20minutiga.

0
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Mina esimese lapsega presse ei tundnud. Ämmakas ütles, et emakas on väsinud. Tehti küll mingi süst, aga ma ei mäleta, kas see aitas. Sünnitasin külili. Pressisin tuhude ajal, aga mitte meeletult. Kõik läks kuidagi aeglaselt.
Teise lapse sündimise ajal olin käpuli. Tundsin esimest korda päris presse. Ei pidanud kaasa pressima. Uuu-tasin lapse välja. See oli üldse kuidagi kõige loomulikum sünnitus.
Järgmise sünnitasin vanni. Jälle ei tundnud mingeid presse. Seekord oli 4,5kg laps. Pressisin täiesti toore jõuga, silmad kinni. Tundsin, kuidas silmade ees hakkas virvendama. Laps jäi hetkeks ka kinni, sest mul ei tulnud järgmist tuhu või pressimoodi asja. Olukord oli hetkeks kriitiline, sest olin ju veel vannis ka. Ämmakas juba ütles mehele kiiresti, et kutsuks abi. Aga siis tuli jälle tuhu ja saime asja liikuma. Abi polnud vaja.
Nii et kõik sünnitused võivad olla erinevad. Minu arvates ainuke vale pressimine on see, kui sa alla ei pressi, vaid näkku.

0
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Kuidas epiduraali kasutajatel on olnud? Ongi nii, et mitte midagi ei tunne või on see igaühel erinev? Kuidas siis teada, mida teha, st kas ka selleks saab ette valmistada, kui mingit pressi tunnet pole, aga andurite järgi ütleb ämmaemand, et nüüd on pressid? Mulle jäi sünnitusest väga ebamäärane tunne, ei saa aru, et mida oleksin teistmoodi tegema pidanud.

(Epiduraal polnud mu 1. eelistus, aga sünnitusel osutus hädavajalikuks, tõesti ei suutnud oma keha kontrollida ja pingest ei tekkinud ka avatust, epiduraali järel tekkis väga kiirelt).

0
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

.

Väga sarnased lood minu esimese sünnitusega. Ka minul kadusid pressid ära ja sain tilka ja 2,5 tunnine passimine lõppes 3. astme lahkliharebendiga.. Ja siis viidi mind opituppa ja õmmeldi seal samamoodi 2,5h.

Arvasin alati, et minu suurte rebendite põhjuseks oligi asjaolu, et pressid ära kadusid ja ma lihtsalt toore jõuga lapse välja pressisin. Kuidas teistel rebenditega olnud on?

Olen teistkordselt rase ning saan põhimõtteliselt ise otsustada, kas tahan uuesti proovida sünnitada või soovin keisrit.. Ja ma üldse ei tahaks jälle selliseid rebendeid saada, aga samas võib teine sünnitus hoopis teistsugune olla ja ma võin ka täitsa terveks jääda.

Raske on otsustada ja sooviks teiste kogemusi kuulda, kellel pressid ära on kadunud või neid tundnud pole.  Et kas on seost rebendite ja presside vahel..

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

minu kogemus:

Esimene sünnitus selline, et ka presse ei tundnud ja oli see nö toore jõu värk. Kestis kaua. Sain 2. astme lahkliharebendi, nii et ei midagi ekstreemset vist. Õmmeldi ca 30 min, tundus, et väga palju pisteid ikka (kõike oli ju tunda).

 

Teine sünnitus – presse tundsin, väga kiire sünnitus. 1. astme rebend, õmmeldi vast 5 min kui sedagi. Tulemus oli samas kehvem, pole absoluutselt rahul õmblustega, plaanin tulevikus midagi korrigeerida seal lasta…peale esimest sünnitust sellist jama polnud.

Sünnituste vahe alla 2a.

 

Huvitav ainult küll, kas tõesti lastakse kuskil valida keiser seetõttu, et esimesel korral oli 3. astme rebend, ja kus? Arstid ja ämmakad ju veel alati korrutavad, et teine sünnitus palju kergem jne. Ja minul see täpselt nii oligi, ütleks isegi, et 1000 korda kergem. Olen aru saanud, et Eestis vaja keisri saamiseks väga mõjuvat põhjust.

Ma oleks keisrit soovinud enne esimest sünnitust – hirm oli niivõrd suur. Nüüd, peale teist sünnitust võin öelda, et mõni sünnitus on tõesti nii kökimöki, et hea, et mul ikkagi keisrit pole olnud, ei esimesel, ega teisel korral.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Huvitav ainult küll, kas tõesti lastakse kuskil valida keiser seetõttu, et esimesel korral oli 3. astme rebend, ja kus? Arstid ja ämmakad ju veel alati korrutavad, et teine sünnitus palju kergem jne. Ja minul see täpselt nii oligi, ütleks isegi, et 1000 korda kergem. Olen aru saanud, et Eestis vaja keisri saamiseks väga mõjuvat põhjust.

Ma oleks keisrit soovinud enne esimest sünnitust – hirm oli niivõrd suur. Nüüd, peale teist sünnitust võin öelda, et mõni sünnitus on tõesti nii kökimöki, et hea, et mul ikkagi keisrit pole olnud, ei esimesel, ega teisel korral.

[/quote]

Kolmanda astme rebend tähendab seda, et haaratud on päraku sulgurlihas ja ka seal on erimevad raskusastmed. Kui on oht, et naisel tekib eluks ajaks sünnituse tagajärjel roojapidamatus, siis on keiser igati põhjendatud.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Just nii ongi, et kuna keegi ei saa mulle garanteerida, et ma uuesti 3. astme rebendeid ei saa, siis ma võin keisrit nõuda.

Esimene kord taastusin väga kiiresti ja polnud kordagi millegi pidamatusega probleeme. Kuigi juba sünnitusmajas hoiatati, et mul võib tulla probleeme ja need võivad põhimõtteliselt eluks ajaks jääda. Õnneks nii ei läinud.

Ma olen muidu Medita kliinikus Tartus arvel ning Tartu ülikooli kliinikumi pean nö konsiiliumile minema. Minu ämmaka sõnul on see lihtsalt formaalne käik, kus nad vb soovitavad sünnitada, aga kui ma selle vastu ikkagi olen, siis saan keisri ikka 🙂

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Kahtlemata on see keeruline otsus. Ise sünnitamise poolt räägib kindlasti see, et enamikel on teine sünnitus kergem, kui esimene. Selle kohta saan hea näitena tuua oma õe, kes sünnitas 2013 aastal 3900g lapse ja sai II astme rebendid, teise lapse sünnitas 2015 tangidega (sünnitas inglismaal), laps kaalus 4900g, kuid rebendeid ei tekkinud. Samas kergemat sünnitust keegi garanteerida ei saa. Ise sünnitamisel on ka alati lahkliha lõike võimalus, kui vajadus tekib. Lahkliha lõige ei välista III astme rebendi teket, aga kuna lõige tehakse viltu, mitte otse alla suunaga päraku poole, siis on lootus, et loomulik rebenemine tekib ka pigem külje suunas.

Tõsi, ka keisril on omad riskid, niiet igal juhul tuleb enda jaoks otsus põhjalikult läbi mõelda. Kindlasti ei ole kasuks minna sünnitusele suure hirmuga rebendite ees, meditsiin on heal tasemel ja ka füsioteraapia on vajadusel naistele olemas, seega igast olukorrast tuleb parim võtta.

Soovitaks sulle kõik küsimused ja mõtted kirja panna ning neid konsiiliumil arstiga arutada, nii saad oma otsuses kindlusele jõuda.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Esimesel sünnitusel, kus ma presse ei tundnud, pressisin ise 2 tundi, lapsel oli käsi vastu põske ja see ka takistas natuke väljutamist ning sain 1. astme rebendid. Enne seda kui lapse jõuga välja pressisin, taheti teha lahklihalõiget, pärast oli hea meel, et keeldusin sellest, sest hiljem lugesin, et lahklihalõige on õigustatud siis, kui muidu tuleksid 3. või 4. astme rebendid. Aga mul tulid kõigest 1. astme rebendid, õmmeldi umbes 10 minutit, sain kümmekond pistet.

Teine sünnitus oli oluliselt lihtsam. Küll mitte väga kiire, nagu esimenegi, aga raske oli alles täiesti lõpus. Seekord tundsin ka midagi presside laadset, terve kõht oleks nagu krambitanud ja ma ise ei saanud seda kuidagi kontrollida. Lapse sain välja paari pressiga ja sain väikese sisemise rebendi, väljast jäin täiesti terveks ja kuna pressimine kestis nii vähe aega, ei olnud ka erilisi turseid. Eelmise lapsega olin 2 tundi kestnud pressimisest altpoolt väga turses, nii et ma ei julgenud esimesel nädalal pärast sünnitust õieti vaadatagi, mis seal all toimub 😃

+1
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt

Näitan 26 postitust - vahemik 1 kuni 26 (kokku 26 )


Esileht Sünnitus Kuidas õigesti pressida?