Teema: Kuidas olete teavitanud abielust?

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Minu meelest on see igal juhul lapsik, kui te ette ei teata oma lähedastele sõpradele-sugulastele, et abiellute. Nagu varjaks seda. Teismeliste teema rohkem.

Kui on normaalsed inimesed, siis pidu keegi norima ei hakka. Aga võibolla tahab keegi aidata teil väikest vastuvõttu korraldada hoopis? Kui seda koduste vahenditega teha (mingit kohta ei üüri, veidi suupisteid teed sõpradega kahasse, tordi tellid jne), siis no ega see NIII üüratult kallis ka pole.[/tsitaat]
selle etteteatamisega on nii, et enamus tõlgendab seda kutsena või vihjena, et tehke meile nüüd üllatus.

Kui meie üle 25 aasta tagasi abiellusime, oli meie soov samuti ainult kahekesi registreerida. Oma perele sellest teada andes minu isa lausa värises ärritusest ja solvumisest-ainus tütar ja ei pea oma isa selle vääriliseks, et teda pulma kutsuda, ja ega emalgi hea meel olnud.Olin siis väga noor ja kuigi peres suhted isa alkoholismi tõttu halvad, otsustasime siiski vanematele vastu tulla. Nagu olin ette arvanud, oli kogu organiseerimise põhiraskus minu peal, isa aitas vaid rahaga, ema osaliselt tööjõuga. Mäletan, enne pulmapäeva lõikusin veel kell 3 öösel kartulisalati materjali. Mehepoolne suguvõsa saabus pulma külalistena, kaks kätt taskus ja kinkis meile väärtusetu nipsasja.Pulmadest on mul põhimälestus, et pidin hoolitsema, et kõigil külalistel ikka hea oleks.Jah, isa-ema,olgu muld teile kerge, loodan, et teile meeldis mu pulmas, sest kõik oli ju nii nagu peab, tühja sest pisisasjast, et asjaosalised ise tundsid end kui peaosalised halvas näitemängus! Oma lapsi ei keelaks ma iial registreerida täpselt nii nagu nemad tahavad, kas etteteatamisega või mitte, see on nende päev ja puhtalt nende otsus!

Teeks peale registreerimist koju väikese laua – tordi ja vahuveiniga ning kutsuks vanemad külla.

Mina vihjasin emale, et plaanime millalgi registreerida. Pärat registreerimist teada andes oli ema solvunud, et teda kohale ei kutsutud. Oleks soovinud ka kohale õnnitlema tulla. Ja seda me just tahtsime ennetada. Minu ema väga taktitu, endaga arvestav ja pealetükkiv. Mehe suguvõsa teadis üritusest ja tuli järgmisel päeval perepeole – väga tore oli. Oleksin emale registreerimisaja teada andnud, oleks juhtunud nii, nagu hiljem pärast lapse sündi, kus ema kamandas minuga konsulteerimata soovimatud sugulased haiglasse mind ja last vaatama. Mille tulemusena tekitas mulle tohutu stressi ja ebameeldivuse.