Esileht Ajaviite- ja muud jutud kuidas oli vanasti

Näitan 29 postitust - vahemik 1 kuni 29 (kokku 29 )

Teema: kuidas oli vanasti

Postitas:
Kägu

vaatan siin neid üliõpilaste proteste ja hädaldamist, et kuidas neid korralikult õppima sunnitakse – milline ülekohus nende arvates. et kes siis jõuab kõik eksamid ja asjad õiendada, ebainimlik ju…

Kahjuks ma ei mäleta, kuidas käis nõukaajal nn õppeplaani mittetäitjate käsi. hulga karmim elu oli küll, kõik arvestused ja eksamid pidid olema õigel ajal tehtud, ei mingit pidevat edasilükkamist või ümbertegemist. käisin ka õppimise kõrvalt tööl, polnud nii hull midagi.

kes oskab öelda, mida tehti nendega, kes eksamil läbi kukkusid või kohale ei ilmunudki? kui kaua oli neil võimalik eksam järele teha? mitu võimalust selleks anti? pikka pidu vähemalt TRÜs ei olnud, meie kursuselt visati kolm inimest üsna ruttu välja. kes mäletab, meenutage.

Please wait...
Postitas:
Kägu

RE: kuidas oli vanasti

Sa ei saa võrrelda \”vana\” aega ja praegust. Jah, ühest küljest ei tulnud korralik üliõpilane selle pealegi, et kummi venitada ja üht eksamit mitu korda teha. Samas oli see võimalus siiski olemas. Mina astusin ülikooli 1991, kui veel kehtis vana süsteem, st kindlad kursused, kindlad ained, ei mingit vaba valikut, viieaastane bakalaureuseõpe (lõpetasin täpselt selle viieaastase piiri peal, järgmisel aastal lõpetasid juba nelja-aastase õppeajaga bakalaureused). Aga aeg oli teine, kellelgi ei olnud laene kaela peal, hinnad ei olnud laes, ei pidanud ka korduseksamite eest maksma. St korduseksameid teha sai, aga ma ei tea, kas äkki üks kord? – ei ole kursis, ju ise ei puutunud sellega kokku. Fakt on see, et ei pidanud iga sammu eest maksma. Praeguseid ja tolleaegseid üüre ei maksa üldse võrrelda, see on nii öö ja päev lihtsalt. Just see ongi, et olud on ju teised, hinnad on teised. Või näiteks ühistranspordipileti hindki. Ära võrdle võrdlematut ühesõnaga.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

RE: kuidas oli vanasti

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]

kes oskab öelda, mida tehti nendega, kes eksamil läbi kukkusid või kohale ei ilmunudki? kui kaua oli neil võimalik eksam järele teha? mitu võimalust selleks anti?[/tsitaat]
minu mäletamist mööda 3x, siis oli eksmatt. ja ei mingeid ainepunkte ega nende ülekandmist. läksid teise kooli või teisele erialale, hakkasid otsast pihta.
aga see suhtumine, et praegu laisad üliõpilased nõuavad endale privileege – see on ainult pealiskaudselt vaadates nii. Tegelikult on see eelnõu selleks, et tasuline õpe ikkagi säiliks, sest raha juurde ju kusagilt tulemas pole. Ainult et raha võetakse siis tudengitelt teistel alustel kui praegu. Praegu on norm 22 AP semestris, uues eelnõus on 30AP. Selge, et tudengid, kes praegu jõuavad õppimise kõrvalt ka töötada, selle seaduse rakendudes enam ei jõua. Aga millest nad siis elama peaksid?

Please wait...
Postitas:
Kägu

RE: kuidas oli vanasti

nõuka ajal sai korralik tudeng ilma töötamata ka hakkama. kui õppis hästi, siis oli stipp mingi 40 rubla. ühikakoht maksis vist 2 rubla. stipist sai tudeng maksta elamise kinni ja veidi süüa osta. selle ülejäänud puuduva osa kartulitest sai kodust või siis käis väikese otsaga tööl. nüüd selliseid häid tööotsakesi pakkuda pole. no ja stipist pole ka mõtet rääkida, sellega ei maksa elamist kinni. oleks stipp vähemalt nii suur, et voodikoha eest tasuda, siis ei peaks nii palju tudengeid töötama.

Please wait...
Postitas:
Alfonss

RE: kuidas oli vanasti

vanasti oli muru rohelisem ja taevas sinisem.

mina sain oma kõrghariduse enne reforme kätte ja maksin nii, et silm punnis.

ei saa aru, mida need noored vinguvad kogu aeg? mingi moevärk ilmselt.

Please wait...
Postitas:
kohalik

RE: kuidas oli vanasti

Vanasti?

Mina õppisin Ülikoolis 1980+

Loengud-seminarid-praktikumid toimusid kindla tunniplaani alusel, tavaliselt kell 8.15-17.00, vahel kuni 20.00
kas kogu kursusele (50 inimest) või gruppidele.
Kohalolekut tõendasid allkirjaga. Kõik kontrolltööd, testid jne tuli teha (kui juhtusid haige olema võtsid arstilt tõendi dekanaati esitamiseks ja oli suur jama asju järgi teha st kontrolltöid, prakse jne).Prakse läbimata ja teatud % loenguid külastamata eksamile või arvestusele ei saanud.

Kui 3 võlgnevust(ükskõik, kas eksam või arvestus)-eksmatrikuleeriti. Tagasi said tulla mitme aasta pärast. Eksamit said teha veel 2. korda, rohkem mitte…

Isegi kehaline kasvatus oli tunniplaanis, et noorsugu ei manduks.

Tõeline KOOLILAPSE elu, mitte vaba valik mida teha ja millal.

Kui keegi üldse töötas(üksikud) siis hilisõhtuti, nädalavahetuseti või öösel…sest muul ajal olid ju koolis.

Kursuse- ja lõputööd, referaadid jne algusest lõpuni ise teha st tuli käsitsi kirjutada või kirjutusmasinal trükkida (kuidas õppejõud nõuddis), materjal endal raamatukogudest välja otsida, välja kirjutada(koopiaid reeglina ei tehtud sulle, kui, siis joonistest-skeemidest), vajadusel tõlkida…

Samas…
Tasulisi kohti polnud, kõik oli tasuta. Stipendiumi said enamus. 40 rubla oli ok raha(sai igapäevaselt süüa, koju sõita kord kuus kindlasti, raamatuid osta ja kinno ka).
Ühikas maksis 2 rubla/kuu

Praegu õpivad minu 3 last…
Tunniplaan on mulle mõistatus, kuidas kõik need vaba-, valik- jm ained sinna pannakse. Kord on 4 t õhtul 18.00-22.00, kord on jupiti päeval, kord on pool nädalat vaba jne jne
Enamus töötavad ja jõuavad kooli harva. Samas on enamus materjale mujalt(netist n) kättesaadavad.
Stippi saavad üksikud ja sellest ei suuda keegi elada.
Üürikorter on kallis, ühikaski pole odav aga neid kohti ei jätku.
Üks õpib veel riigieelarvevälisel kohal, õppelaen katab õnneks õppemaksu aga söögiks/eluasemeks töötavad kõik kolm.

Please wait...
Postitas:
Kägu

RE: kuidas oli vanasti

Keegi ei taha ilma kogemuseta töötajat tööle võtta. Samas tuleks uue kava järgi ainult õpingutele pühenduda ja mingit tööd ei ole võimalik teha. Seega lõpetad ja oledki tööturult täiesti soovimatu inimene, haritud aga ilma töökogemuseta.
Parim variant on, kui õpingute kõrval saad midagi erialaga seotut teha. Ise õppisin kaugõppes ja samal ajal töötasin ka lähedasel erialal. Õpingute lõpus oli nii töökogemus kui ka paber käes ja olin palju konkurentsivõimalisem.
Õppisin lühidalt ka päevaõppes üheksakümnendate keskel. Siis oli veel võimalik renoveerimata ühikates hea õnne korral saada odav voodikoht. Lisaks maksti kinni kojusõidu piletid ja sööklas oli ikka tõesti odavat toitu ka. (Enamasti sõin putru, mis maksis 2 krooni taldrikutäis). Aga juba sellel ajal hakati vaikselt tööl käima ja just viimastel kursustel mindi erialasele tööle.
Praegu ajab mind kõige rohkem närvi see, et absoluutselt ei kuulata, mida on tudengitel öelda ja nende põhjendusi ei võeta arvesse.
Enamik ei ole ju kõrvale pannud raha selle jaoks, et lapsi koolitada ja kui kasvõi üks andekas jääb sellepärast kõrghariduseta, et perel ei ole raha teda kõik need aastad üleval pidada, siis on see suur kaotud.

Please wait...
Postitas:
Kägu

RE: kuidas oli vanasti

Juba hetkel kehtiva seaduse alusel õppivatest üliõpilastest saab edasijõudmatuse tõttu eksmati 10000 tudengit aastas. See siiski näitab, et tänapäeva suurel hulgal noortel puudub õppimisharjumus ja õppimisse ei suhtuta kuigi tõsiselt, arvatakse, et kõik peabki niisama lihtsalt kätte tulema.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 7 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kit-Kat

RE: kuidas oli vanasti

Olin ülikoolis 90-date algul- talongid, inflatsioon, krooni tulek jne. Väga rasked aastad olid.Stipp oli algul 40 rubla, kuid juba oli inflatsioon ja selle eest ei saanud eriti midagi, kojusõit oli 3 rubla üks ots, edasi-tagasi 6. Kõik hinnad tõusid pidevalt, Tallinnas olid toidupoed pooltühjad, kui ka raha oli, polnud osta midagi.Minu vanemad elasid linnakorteris, meil ei olnud kartuleid ega omakasvatatud köögivilja, mida oleks saanud kodust kotiga kaasa. Kõht oli pidevalt tühi.
Koolis olid pikad päevad, õppisin keemia teaduskonnas, üks päev nädalas oli terve päev, 8 tundi, labori päev, kus siis tuli teha katseid, sünteese jne. Puududa ei saanud, sest üks töö eelnes järgmisele, tihti oli vaja teha kontrollmõõtmisi kindla kella-aja tagant.Õppejõud olid ranged, loengul kontrolliti kohalolekut, puudujaid hakati eksamil peedistama.Igal semestril oli mõni suur ja mahukas kursuse töö, mis koosnes teooriast, arvutustest ja A1 joonistest. Siis tehti kõik käsitsi. Nüüd on kursusetöö lapsemäng- internetist kopitakse maha ja prinditakse välja. Meie ajal tuli kõik käsitsi kirjutada, materjal endal raamatukogus välja otsida, välja kirjutada, vajadusel tõlkidaja hiljem veel puhtalt vormistada.
Õppimine vajas pühendumust ja aega.

Please wait...
Postitas:
Jaagular

RE: kuidas oli vanasti

[small]Kit-Kat kirjutas:[/small]
[tsitaat]Olin ülikoolis 90-date algul- talongid, inflatsioon, krooni tulek jne. Väga rasked aastad olid.Stipp oli algul 40 rubla, kuid juba oli inflatsioon ja selle eest ei saanud eriti midagi, kojusõit oli 3 rubla üks ots, edasi-tagasi 6. Kõik hinnad tõusid pidevalt, Tallinnas olid toidupoed pooltühjad, kui ka raha oli, polnud osta midagi.Minu vanemad elasid linnakorteris, meil ei olnud kartuleid ega omakasvatatud köögivilja, mida oleks saanud kodust kotiga kaasa. Kõht oli pidevalt tühi.
Koolis olid pikad päevad, õppisin keemia teaduskonnas, üks päev nädalas oli terve päev, 8 tundi, labori päev, kus siis tuli teha katseid, sünteese jne. Puududa ei saanud, sest üks töö eelnes järgmisele, tihti oli vaja teha kontrollmõõtmisi kindla kella-aja tagant.Õppejõud olid ranged, loengul kontrolliti kohalolekut, puudujaid hakati eksamil peedistama.Igal semestril oli mõni suur ja mahukas kursuse töö, mis koosnes teooriast, arvutustest ja A1 joonistest. Siis tehti kõik käsitsi. Nüüd on kursusetöö lapsemäng- internetist kopitakse maha ja prinditakse välja. Meie ajal tuli kõik käsitsi kirjutada, materjal endal raamatukogus välja otsida, välja kirjutada, vajadusel tõlkidaja hiljem veel puhtalt vormistada.
Õppimine vajas pühendumust ja aega.[/tsitaat]

80-ndate algul oli stipp Tartu Ülikoolis 30 rubla. Ainult läbinisti ‘viieline’ sai ‘kõrgendatud’ stippi (40 rubla). Minule näiteks ühikakohta ei jagunud. Üürikorter, õigemini tuba maksis 10 rubla.Ega kodust kaugel priisata ei olnud. Õnneks sai lisa teenitud keeletundide ja tööga konservitehases. Suviti sai ka malevas üht-teist teenitud, aga malevasse läksid vähesed raha pärast.
Aga sõel oli ülikooli sissesaamisel tõepoolest tihe. Kui kõik medalistid ja muud priviligeeritud olid kohad saanud, siis ülejäänud kohtadele oli konkurss minu erialal 13 inimest kohale. Eriti ei lootnud, aga sisse ma sain ja kaunis edukalt lõpetatud ka:)
Natuke naljakas on praeguste abiturientide ving ja hala – meil tuli keskkoolist välja saamiseks teha 6 ja ülikooli sissesaamiseks 4 eksamit, ehk siis kahe kuu jooksul kokku kümme eksamit – päris karm oli, kui tahtsid mingitki tulemust.

Üldiselt tollal, erinevalt tänasest päevast igasugused akadeemiliselt abitud ‘poolpeeretajad’ ei hakanud kõrgkooli pürgimagi, sest tehases plekk-kausside stantsija või vasikatalitaja sai iga kell kõvasti rohkem palka kui mingi filoloogi- või nooremteaduriniru – proletariaadi diktatuur:).

Please wait...
Postitas:
Kit-Kat

RE: kuidas oli vanasti

Õige, jaagular!
Õppimine vajas aega ja tahtmist, pullivennad langesid esimese sessiga välja. Sellist pillitamist nagu praegu, ei olnud. Üliõpilased on igas riigis vaesed, kes tahab- see leiab võimaluse, kes ei viitsi- see langeb välja.Võimatuid olukordi pole olemas, kõik on tahtmises kinni. Mitte kusagil ei pea maksumaksja \”pikendatud lapsepõlve\” kinni maksma.
Ausalt öelda, jääb minule arusaamatuks vanemad, kes lapse õpinguid ei toeta ja poetakse mingite võimaluste puudumise sildi taha. Minul olid vanad vanemad, ema oli pensionil, isa töötas väikesepalgalisel kohal, aga meid õega püüti igal võimalusel abistada,vaadati, kombineeriti kuidas saab. Sageli andis ema viimase raha rahakotist ära, et saaksin koolisõidu pileti osta, kui üldse polnud, laenas mõne hea tuttava käest ja maksis oma kõhu arvelt tagasi.Nüüd on tänapäeva üliõpilastel enamikus minu elaised vanemad ja nii jõuetud, et ei suuda lapsi toetada. Mis nad siis on kodutud, narkomaanid, töötud või istuvad vanglas?

Please wait...
Postitas:
Kägu

RE: kuidas oli vanasti

Minu noor sugulane asus sügisel Tallinna Ülikooli õppima eriala, kus sel aastal riigieelarvelisi kohti polnud ette nähtud – rababki mõnel õhtul ja nädalavahetustel klienditeenindajana tööd teha, et saaks igakuisest kopsakast õppemaksust poole tasutud (poolega toetavad vanemad) ja veidi taskuraha. Saab praegu kenasti hakkama, on aktiivne tudeng ka ühiskondlikult.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 7 korda. Täpsemalt
Postitas:
rotsik

RE: kuidas oli vanasti

\”vanasti\” ei pidanud üliõpilased õpingute ajal tööl käima. Minu teada.
Praegu peavad sul kas olema rikkad vanemad või…

Please wait...
Postitas:
Kägu

RE: kuidas oli vanasti

Mina tahaks teada, et need kes ei saa nö riigieelarvelisele kohale, lähevad oma raha eest õppima, aga endal tegelikult raha pole no ja ilmselt pole ka eriti kõrgeid vaimseid võimeid, kuna muidu oleks ju saanud riigieelarvelisele kohale … et mida need noored tulevikult siis loodavad? Riiklik tellimus paneb paika, et kui palju on riigile vaja koolitada vastava eriala spetsialiste. Kui sellele erialale rohkem inimesi pole vaja siis on suur tõenäosus ka peale kooli lõppu töötuks jääda või teise riiki tööle minna – aga viimasel juhul ei peagi ju meie riik hullult toetama seda õppurit!

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 6 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

RE: kuidas oli vanasti

Kui sa oled juba 4a teadnud, mida soovid õppida(konkreetne eriala), mujale ei soovi, ja kui riigieelarvelisi kohti on 40-liikmelisel kursusel 10 aga sina oled 11.
kas
jätad õppimata?

Ärge unustage, et need noored pole sugugi need, kellel \”pole ilmselt eriti kõrged vaimsed võimed\” vaid nad on laulva revolutsiooni e beebibuumi lapsed, neid on väga palju gümnaasiumilõpetajaid korraga
ning
ma ei arva, et olla antud erialal vabariigis 11.kandidaat=vähesed vaimsed võimed.

Jah, oleks olnud ükskõik, mida õppida, valinuks koha kus riigieelarvelisi kohti rohkem…aga miks peab õppima midagi, mis ei huvita ja eriala, millel töötada ei soovi? Lihtsalt selle pärast, et õppida tasuta?

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

RE: kuidas oli vanasti

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Mina tahaks teada, et need kes ei saa nö riigieelarvelisele kohale, lähevad oma raha eest õppima, aga endal tegelikult raha pole no ja ilmselt pole ka eriti kõrgeid vaimseid võimeid, kuna muidu oleks ju saanud riigieelarvelisele kohale … et mida need noored tulevikult siis loodavad? Riiklik tellimus paneb paika, et kui palju on riigile vaja koolitada vastava eriala spetsialiste. Kui sellele erialale rohkem inimesi pole vaja siis on suur tõenäosus ka peale kooli lõppu töötuks jääda või teise riiki tööle minna – aga viimasel juhul ei peagi ju meie riik hullult toetama seda õppurit![/tsitaat]

Tegelikult paneb olukorra paika turg. Üks asi on riiklik tellimus, aga see ei võta arvesse erafirmade soove, kus praktiliselt igale vähegi normaalse palgaga kohale ostitakse kõrgharidusega inimest. Tunnustatud ettevõtete puhul oodatakse ka kõige tavalisemalt juhi abilt ja sekretärilt kõrgharidusdiplomit. Tänapäeval ei kehti ka neil riigieelarvelistel kohtadel õppijaile mingit nõuet töötada pärast lõpetamist teatud hulk aastaid kodumaal ja suur hulk neist tõmbabki uttu. See on nii praegu arstiteaduskonnas, kus riigielarveliste kohtade arvu aasta aastalt aina suurendatakse, aga arste ometi ei jätku.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 7 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

RE: kuidas oli vanasti

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Kui sa oled juba 4a teadnud, mida soovid õppida(konkreetne eriala), mujale ei soovi, ja kui riigieelarvelisi kohti on 40-liikmelisel kursusel 10 aga sina oled 11.
kas
jätad õppimata?

Ärge unustage, et need noored pole sugugi need, kellel \”pole ilmselt eriti kõrged vaimsed võimed\” vaid nad on laulva revolutsiooni e beebibuumi lapsed, neid on väga palju gümnaasiumilõpetajaid korraga
ning
ma ei arva, et olla antud erialal vabariigis 11.kandidaat=vähesed vaimsed võimed.

Jah, oleks olnud ükskõik, mida õppida, valinuks koha kus riigieelarvelisi kohti rohkem…aga miks peab õppima midagi, mis ei huvita ja eriala, millel töötada ei soovi? Lihtsalt selle pärast, et õppida tasuta?[/tsitaat]

Hea küll, vaimsete võimete kohalt võtan sõnad tagasi. On tõesti erialasid, kuhu võetaksegi väga väike arv õppureid ja ukse taha võivad jääda ka väga andekad. Aga! Järelikult ei ole ka vaja rohkem selle eriala spetsialiste. Milleks õppida midagi, mida lihtsalt meeldib õppida, aga hiljem tööd ei leia, sest liiga palju on koolitatud selle ala inimesi.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 6 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

RE: kuidas oli vanasti

Ja mida siis teha?

Kui ma olen kogu teadliku kooliaja (juba põhikoolis) teadnud, et soovin saada psüholoogiks või disaineriks või õppida kõrgtasemel inglise keelt aga ei saa riigieelarvelisele kohale ja mulle ehk ei jätku kohe 5a pärast ametikohta oma erialal,
siis
lähen matemaatikat õppima või?
Või kokaks?

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

RE: kuidas oli vanasti

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]

Tegelikult paneb olukorra paika turg. Üks asi on riiklik tellimus, aga see ei võta arvesse erafirmade soove, kus praktiliselt igale vähegi normaalse palgaga kohale ostitakse kõrgharidusega inimest. Tunnustatud ettevõtete puhul oodatakse ka kõige tavalisemalt juhi abilt ja sekretärilt kõrgharidusdiplomit. Tänapäeval ei kehti ka neil riigieelarvelistel kohtadel õppijaile mingit nõuet töötada pärast lõpetamist teatud hulk aastaid kodumaal ja suur hulk neist tõmbabki uttu. See on nii praegu arstiteaduskonnas, kus riigielarveliste kohtade arvu aasta aastalt aina suurendatakse, aga arste ometi ei jätku.[/tsitaat]

Arstidega on nii, et neid jätkub küll ja küll. Näiteks hambaarste jääb ülegi, sest teenus on tasuline ja hambaarstina töötamine tasub ära.
See, et mõne eriala arste on vähe on tingitud sellest, et teenust rahastab haigekassa ja selle raha eest mida haigekassa on nõus maksma ei ole jälle arstid huvitatud töötama ja vastutust võtma. Mõnes valdkonnas on nii, et haigekassa eraldab nii väikse summa patsientide raviks, et arstil ei jäägi muud üle kui mõnes erafirmas tasulist vastuvõttu lisaks teha. Miks muidu on nii, et samale arstile saab tasulise numbri praktiliselt kohe, aga tasuta aja saab mitme kuu pärast.
See, et arste ei jätku on müüt. Kui siin makstaks arstidele samasugust palka, kui Soomes näiteks, siis oleks meil arstide uputus ja üleküllus.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 6 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

RE: kuidas oli vanasti

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Ja mida siis teha?

Kui ma olen kogu teadliku kooliaja (juba põhikoolis) teadnud, et soovin saada psüholoogiks või disaineriks või õppida kõrgtasemel inglise keelt aga ei saa riigieelarvelisele kohale ja mulle ehk ei jätku kohe 5a pärast ametikohta oma erialal,
siis
lähen matemaatikat õppima või?
Või kokaks?[/tsitaat]

Ei. Siis sa mõtled nii, et sul on tulevikus vaja tööl käia, et raha teenida, et ära elada. Kui disainereid on niigi iga nurga peal ja olemasolevatelegi ei jätku tööd, siis millest sina tulevikus ära elada kavatsed. Lähed ikka kokaks või koduabiliseks, endal disaineridiplom taskus?

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 6 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

RE: kuidas oli vanasti

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]

Arstidega on nii, et neid jätkub küll ja küll. Näiteks hambaarste jääb ülegi, sest teenus on tasuline ja hambaarstina töötamine tasub ära.
See, et mõne eriala arste on vähe on tingitud sellest, et teenust rahastab haigekassa ja selle raha eest mida haigekassa on nõus maksma ei ole jälle arstid huvitatud töötama ja vastutust võtma. Mõnes valdkonnas on nii, et haigekassa eraldab nii väikse summa patsientide raviks, et arstil ei jäägi muud üle kui mõnes erafirmas tasulist vastuvõttu lisaks teha. Miks muidu on nii, et samale arstile saab tasulise numbri praktiliselt kohe, aga tasuta aja saab mitme kuu pärast.
See, et arste ei jätku on müüt. Kui siin makstaks arstidele samasugust palka, kui Soomes näiteks, siis oleks meil arstide uputus ja üleküllus.[/tsitaat]

Miks siis PERH on sunnitud vallandatud arsti asemele uue Soomest sisse tooma? Järelikult tipptasemel arste meil ikka niiväga ei ole. Perearstidest rääkimata, kus maakondades on neist ikka karjuv puudus.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 7 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

RE: kuidas oli vanasti

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]

Ei. Siis sa mõtled nii, et sul on tulevikus vaja tööl käia, et raha teenida, et ära elada. Kui disainereid on niigi iga nurga peal ja olemasolevatelegi ei jätku tööd, siis millest sina tulevikus ära elada kavatsed. Lähed ikka kokaks või koduabiliseks, endal disaineridiplom taskus?[/tsitaat] nagu siin juba kirjutati, siis riiklik tellimus ei arvesta erafirmade vajadusi. ja pole ju ka nii, et need, kes on RE-kohal, et neist saaks tingimata kõvad tegijad turul. võib ju hoopis nii olla, et need, kes jäid REV-kohale, need on tegelikult valitud erialal geeniused. gümnaasiumi hinded näitavad ju siiski hakkama saamist gümnaasiumis, mitte sobivust ja hakkamasaamist erialal. emakeele lõpueksamil saadud 60 punkti ei tähenda ju seda, et sinust ei võiks vinge disainer või matemaatik saada, aga võivad sind jätta ilma REkohast ülikoolis.
kasulikum on ju olla disaneridiplomiga koristaja, kes töökuulutustel kogu aeg silma peal hoiab ja erialast tööd otsib kui ilma diplomita koristaja, kes jääbki elu lõpuni koristajaks.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

RE: kuidas oli vanasti

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]

Miks siis PERH on sunnitud vallandatud arsti asemele uue Soomest sisse tooma? Perearstidest rääkimata, kus maakondades on neist ikka karjuv puudus.[/tsitaat]

Räägi siis juba konkreetsest juhtumist. Võibolla on tõesti selliseid kitsa ala spetsialiste, kus vaja arst ka Soomest tuua.

Aga miks siis need Soome arstid ei tule Eestisse maapiirkondadesse perearstideks? Miks meie perearstid lähevad hoopis Soome maapiirkondadesse tööle? Miks Soomes on arstidest puudus ja miks Soome arstid üritavad kõi Rootsi tööle saada?

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 6 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

RE: kuidas oli vanasti

Siia võiks lisada, et nii mõneski valdkonnas ollakse meil ka teaduse arengus kõvasti arenenud riikidest maas ja ei arvestata sellega, et mida suurem on üliõpilaste hulk, seda suurem on tõenäosus, et sealt kasvab välja ka rohkem teadlasi. Doktorantide arvult olime me Euroopa Liidu riikide hulgas üsna rivi lõpus. Seda nentis hiljuti ka peaminister, kes väitis, et teadlaste saamisesse tuleb riigil rohkem panustada.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 7 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

RE: kuidas oli vanasti

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]
nagu siin juba kirjutati, siis riiklik tellimus ei arvesta erafirmade vajadusi. ja pole ju ka nii, et need, kes on RE-kohal, et neist saaks tingimata kõvad tegijad turul. võib ju hoopis nii olla, et need, kes jäid REV-kohale, need on tegelikult valitud erialal geeniused. gümnaasiumi hinded näitavad ju siiski hakkama saamist gümnaasiumis, mitte sobivust ja hakkamasaamist erialal. emakeele lõpueksamil saadud 60 punkti ei tähenda ju seda, et sinust ei võiks vinge disainer või matemaatik saada, aga võivad sind jätta ilma REkohast ülikoolis.[/tsitaat]

Vaata kui tore. Jõudsimegi tõele lähemale. Teemaalgatus on ju – kuidas oli vanasti. Vanasti olid sisseastumiseksamid ja sobivustestid ja vestlused. Ei lugenud keegi, et mis punktid (siis olid küll hinded) sul keskkoolis olid. Ikka pidid vastavale erialale pürgides tõestama, et sa ikka sinna sobid ja et sul ikka huvi ja võimed on.

Nüüd satub igale erialale igasuguseid õppima.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 6 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

RE: kuidas oli vanasti

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]

Räägi siis juba konkreetsest juhtumist. Võibolla on tõesti selliseid kitsa ala spetsialiste, kus vaja arst ka Soomest tuua.

Aga miks siis need Soome arstid ei tule Eestisse maapiirkondadesse perearstideks? Miks meie perearstid lähevad hoopis Soome maapiirkondadesse tööle? Miks Soomes on arstidest puudus ja miks Soome arstid üritavad kõi Rootsi tööle saada?[/tsitaat]

See juhtum oli siin perekoolis üsna kaua lahkamisel, kes teavad, need teavad.
Kuidas see, et Soome arstid Eestisse tööle ei tule, on nüüd seotud asjaoluga, et meil on võimalik omandada soovitud eriala paljudel tasulistel kohtadel.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 7 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

RE: kuidas oli vanasti

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]

Vaata kui tore. Jõudsimegi tõele lähemale. Teemaalgatus on ju – kuidas oli vanasti. Vanasti olid sisseastumiseksamid ja sobivustestid ja vestlused. Ei lugenud keegi, et mis punktid (siis olid küll hinded) sul keskkoolis olid. Ikka pidid vastavale erialale pürgides tõestama, et sa ikka sinna sobid ja et sul ikka huvi ja võimed on.

Nüüd satub igale erialale igasuguseid õppima.[/tsitaat]

Ja samas, kui ma väidan, et tänapäeva üliõpilastest on suur hulk lihtsalt lorud, siis seda miinustatakse.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 7 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

RE: kuidas oli vanasti

Vanasti, kui mina kõrgkoolis käisin (1990-1995), tehti meil 1. kursusel juba üsna puhas vuuk kõrgema matemaatika abil. Vastu võeti 15 poissi + 15 tüdrukut. Konkurss oli normaalne – 13 tahtjat ühele kohale. 1. kursusel langes poistest välja üle poole. Lõpetas meiega 2 poissi. Tüdrukud pidasid paremini vastu. Lõpetas meid 10.
Mina sain kõrgendatud stippi 120 rubla. Sellest jäi väheks. Iga vaba hetke vorpisin müügiks käsitööd teha. Ka loengu ajal, kui see võimalik oli.
3. kursusel läksin tööle. Sain hea töö – töö oli tunnipalga alusel, ise pidin reaalsed tunnid kokku lugema. Kui kool algas nt kl 10:00, siis läksin 7:00-ks tööle, sealt kooli ja peale kooli jälle tööle. Praegu imestan, kuidas ma jaksasin. Käisin ju pidudel ka.
Töö sain juhuslikult – läksin suveabiliseks ja paari nädala pärast tehti mulle eelpool mainitud tingimustel pakkumine, millest ei saanud loobuda. Põhjenduseks oli, et nad ei taha nii heast töötajast ilma jääda. Sain peale 2 nädalst suveabilise pahnatöö asemel spetsilisti ametikoha.
P.S. hetkel on mul oma 3-e lapse jaoks tehtud 1 investeering, mis loodetavasti peaks katma nende kõrgkooli kulud juhuks, kui nad satuvad tasulisele õppele.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Postitas:
helevalge

RE: kuidas oli vanasti

Nõuka aja lõpus arvestati üliõpilase koormuseks 40+40 tundi nädalas koos laupäevaga(kas mingi seadus ka selle sätestas aga õppejõud nii ütlesid). Kuna õppeaeg oli naistel 5 aastat ja meestel 5 aastat pluss 2 või 3 sõjaväge, siis olid õppeainete mahud lõputud (meil füüsika-keemia teaduskonnas vähemalt).67 % langes meil enne lõpetamist välja, põhiline puhastus toimus 1 kursusel, kuna keskkoolid olid ülikooli taset arvestades liiga nõrgad.Üliõpilased vastasid sellistele mahunõuetele ulatusliku spikerdamisega, kuna iga probleemi juurde käis ka matemaatiline tõestus, oma pool lehekülge või lehekülg pikk.

Please wait...
Näitan 29 postitust - vahemik 1 kuni 29 (kokku 29 )


Esileht Ajaviite- ja muud jutud kuidas oli vanasti

See teema on suletud ja siia ei saa postitada uusi vastuseid.