Mul sõbrannal oli õnnetuse läbi selgroovigastus nii hullusti, et opereeriti ja oli mitu kuud liikumatult laua külge seotud. Me kõik kartsime hullemat, aga vaikselt hakkas tõusma ja kõik läks ilusti.
Kaks aastat hiljem sai lapse, aasta hiljem veel teise ka. Ei kuulnud ma ühtegi kurtmist, teise raseduse lõpus ei kaevanud ka mitte millegi üle. Nüüdseks kuus aastat õnnetusest möödas. Ujub, jookseb, suusatab, möllab oma pisikeste lastega, aru pole midagi saada.