9-aastane põdes nii, et ainus sümptom oli kaks päeva palavik 38.5 peal. Kuna teisel päeval kaebas oimukohtades peavalu, siis andsin paracetamoli. See võttis palaviku alla, laps tõusis voodist ja oli nagu plaksust terve. Mingeid muid sümptomeid ei tulnudki.
Lapse sümptomitest 11p hiljem hakkas minul kurgus kriipima ja ninaneelus kipitama. Samas nohu ei tulnud. Öösel jäi kurk päris valusaks ja lisaks hakkas ülaselg valutama. Järgmiseks hommikuks tekkis väike palavik, mis keris kõrgemaks ja jäi vastiku peavaluga 37.6 peale vinduma. Ei saanud silmigi lahti. Nüüd teine päev ja palavik istub 37.4 peal, aevastan ning vesine nohu ja kinnine nina, aga nagu näha, siis ekraanid on juba talutavad. Väike köha on ka hakanud tekkima. Põdesin umbes aasta tagasi deltat, pärast seda tehtud üks Pfizer. Eks näis, kuidas edasi läheb. Kas pääsen köhast või mitte. Teen hoolega auru.
Kas sain ikkagi lapselt, aga väga pika peiteajaga või kusagilt mujalt, ei tea. Sellist imelikku vindumist on pikalt olnud. Nagu hakkaks haigeks jääma, aga ei jää ja testid olid siiani negatiivsed.
Deltaga oli väike palavik, aga tohutu suur väsimus ja ehmatavad vererõhu kõikumised ning raskustunne rindade all. Sellist väsimust praegu pole. Ütleks, et üsna tüüpiline ülemiste hingamisteede viirus, mida olen pea igal aastal kusagil märtsi paiku põdenud. Iga kell võtan enne selle praeguse nohu ja köha kui tollase külma higi ja lõõtsutamise iga väiksema liigutuse peale. Praegu jõuan lapsele vähemalt sooja sööki teha. Tollal oli wc-s käimine nagu Everesti vallutamine. Deltaga muideks ei olnud nohu ega köha üldse, vaid üleüldine kohutav enesetunne pluss maitsemeele kaotus.