Juuksurisalongis sain vähem raha, kui oleksin pidanud. (Enamus töötajaid ei pidanud täpset arvestust, mitu lõikust/värvi nad olid teinud ja seega ei teadnudki täpselt, kui suur palk pidi tulema.) Mina panin alati kõik kirja ja kontrollisin, palju raha saama pean. Kui küsisin, miks saadav summa väiksem on, siis nähvas omanik, et: “Te olete siin üksteisel hommikuti pead pesnud ja salongi vee ja šampooni kulu võtan palgast maha.” (Kindlasti oli see mahavõetud summa palju suurem kui paarile peapesule kulunud vee ja šampooni hind.) Ilmselt arvas ta lihtsalt, et keegi ei märgi üles, palju töid ta teinud on ja seega lihtsalt maksis vähem raha ja kui vahele jäi, siis leiutas selle hädavale.
Teema: kuidas on su tööandja sind ära kasutanud või sundseisu pannud?
06.08.2019 09:08
To report this post you need to login first.
06.08.2019 11:28
Mind ei ole võimalik sundseisu panna ehk sundida sunniviisiliselt midagi tegema, mis pole minu töökohustus ehk ei vasta minu ametijuhendile või ületab lubatud töötundide arvu. Olen 2 korda vabatahtlikult lahkumisavalduse kirjutanud, kui seda üritati teha.
Ise lahkusid? Kas järjepidev töötlemine?
Kas tööandjale “ei”-st ei piisanud?
Ei, tööandjale “ei”-st ei piisanud, sundis mind ikkagi üht minu hinnangul põhimõtteliselt seadusvastast ülesannet täitma ja siis ma lõpuks ütlesin, et sorry, ma lahkun ametist, aga seda tööülesannet ma ei täida. Eriti kaua tal mind selleks sundida ei õnnestunud.
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt 02.08 13:51; 02.08 14:23; 02.08 14:27; 06.08 11:28;
To report this post you need to login first.
06.08.2019 12:48
näiteid koolist veel:
5) haiguslehel (reaalselt ka 39 palavik) nõutakse haigelt täieliku tunnikonspekti ettevalmistamist asendaja jaoks. Soovitavalt ka kirjalikke arvutis vormistatud töölehti, mida on hea välja trükkida ja õpilastele iseseisva töö nime all ette anda. Asendaja (nt direktori sekretär või huvijuht vmt) saab sellise “asendamise” eest, kus asendaja ise isegi klassiruumis ei viibi asendustasu, aga haigele e maksa keegi nende tundiode etevalmistamise eest. enamgi veel: peale haigust tööle tulles peab ta need asendajate läbiviidud tööd veel üle ka kontrollima oma vabast ajast.
6) õpetajalt eeldatakse, et ta käib lastega kaasas õppekäikudel või võistlustel. ka nädalavahetustel. Kahjuks leiti meil palgaraha vaid sel juhul, kui tegu on spordivõistlusega: kehalise õpetaja lastega laupäeval võistlustel kaasas sai selle eest tasu. Aga teiste ainete õpetajad, nt klassiõpetajad või muusikaõpetajad laulupeo ettelaulmistel või tantsupeo ettetantsimistel või robotikaõpetajad robootikavõistlustel kaasas, pidid seda tööd tegema missioonitundest.
7) õppekäigud muuseumidesse. Teoreetiliselt on osades muuseumides kord, et “saatev õpetaja tasuta”. Reaalsuses on seal alati ka mingi arvuline piirang, mitmest alates see kehtib. nt alates 24 õpilasest vmt. seega kui lapsi on kasvõi 1 normist vähem, peab õpetaja ikkagi pileti ostma, et lastega muuseumis kaasas olla. pileti hind aga on tihti isegi kallim selle tunni eest saadavast tunnitasust, osades muuseumites piletid juba 7-10€.
Algkooli- ja põhikoolilastega peab olema kindlasti kaasas vähemalt 2 täiskasvanut. Isegi, kui grupi suurus ületab selle “saatja tasuta” piiri, siis mis te arvate, kumb tasuta saab ja kumb peab pileti ostma, kas õpetaja või kaasa tulnud lapsevanem? loomulikult on õpetaja see rikas, kes oma töö tegemise eest peale peab maksma. ja kui mõni laps unustab piletiraha koju, siis ka tema pilet tuleb aineõpetaja taskust kinni maksta.
To report this post you need to login first.
06.08.2019 17:33
Kõige tähtsam on tööleping, millele sa alla kirjutad. Vestlusel võidakse rääkida ühte juttu, lepingus võib kirjas olla midagi muud!
Olulised punktid töölepingus:
1) töö tegemise koht
2) töö aeg
3) vastutus
4) koolituskulud
5) asendamine
6) töötasu arvestamine
7) töövahendid
8) katseaja pikkus (kuupäeva täpsusega)
Oluline lisa on ametijuhend.
Lisaks tasuks noortele õpetada, et lepingu ja ametijuhendit ei pea kohapeal lugema 15 min enne tööle aaumist. Täiesti ok on võtta mitu päeva süvenemiseks. Kui tekib küsimusi, tuleks need kõik saata kirjalikult.
Kui hiljem tekib vaidlusi on olemas kirjalik tõestus.
To report this post you need to login first.
09.08.2019 22:58
Hea õpetaja, räägi oma õppuritele palun ka seda, et on olemas normaalseid tööandjaid, kelle eesmärk ei ole töötajast seitset nahka võtta ja siis teda ärakurnatuna nurka visata ja uus leida. Kui liiga mustades värvides seda pilti maalid, siis keegi ei julgegi enam tööle minna ja elavad rõõmsalt emme põllepaela küljes edasi 🙂 Oma õiguseid tasub muidugi teada ja neid ka rakendada.
Olen ise nii töötaja kui ka mingil määral tööandja rollis – keskastmejuht suures rahvusvahelises ettevõttes. Ja ma võin käsi südamel öelda, et minu kõige suurem tööalane ülesanne ja ka väljakutse on oma osakonna töötajate motiveerituna hoidmine ja jälgimine, et nende töö ei satuks mugavasse rutiinilõksu vaid nad tunneksid pidevalt, et meil töötamine neid arendab ja on põnev. Uute spetsialistide leidmine on väga kallis. Nad ei istu ega oota, et kuskil portaalis oleks töökuulutus, kuhu nad kandideerida saaksid. Nad on teise samasuguse tööandja poolt hoitud ja hinnatud ning nende välja otsimine (headhunting) ja üle ostmine on üsna kallis lõbu. Teise nurga alt võiks pigem võtta odava sisseostuhinnaga juuniori, keda siis järjepidevalt selleks tööks koolitada – halduskulu on väga suur, keegi peab teda koolitama, temaga tegelema ja ei ole garantiid, et sellest paljulubavast juuniorist ka spetsialist või midagi enamat saab.
Tööstaaži 20 aastat. Ja ma ei ole eelkirjeldatud situatsioone näinud kummalgi pool lauda istudes.
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 09.08 22:58; 18.08 23:47;
To report this post you need to login first.
10.08.2019 07:37
Lisaks tasuks noortele õpetada, et lepingu ja ametijuhendit ei pea kohapeal lugema 15 min enne tööle aaumist. Täiesti ok on võtta mitu päeva süvenemiseks.
Teoreetiliselt on see muidugi nii. Praktiliselt ei pruugi sel juhul töökohta saada. Esiteks on väga vähe asendamatute oskustega noori, et tööandjal oleks motivatsiooni valida just selline tähenärijast kodanik, kellega hilisemas tööelus hakkab raudselt probleeme tekkima – oma õiguste teadmine ja rakendamine on üsna ohtlik. Teiseks on tööandjal üldjuhul inimest kohe vaja ja ta ei viitsi oodata, mil keegi kodus lepingut uurib.
Palun ärge saage valesti aru – mina kiidan õiguste eest seismise igati heaks, kahjuks populaarseks seetõttu küll ei saa. Enamik väikeettevõtteid kas ei tea ise pooli seadusi või lihtsalt ei käi ametlikult nööri mööda, sest kui ei optimeeri, siis ellu ei jää. Sellest tekivad nii segadused töö- ja puhkeajaga, mustalt (või üldse mitte) maksmine jms. Mille kõigega ei tohi muidugi leppida. Küll aga ei ole mõistlik enne tööleasumist juba lasta endale probleemse inimese silti külge kleepida. Ka kõige seaduskuulekamal tööandjal võib sellise “ei, ma ei kavatsegi kohe alla kirjutada. Tahan kodus põhjalikult süveneda ning arutada tingimusi vanemate ja meie perekonnajuristiga. Võtan ühendust nädala jooksul” suhtumise puhul kuklas üks väike ohuindikaator põlema minna. Sest selliseid asju, millega edasises töös norida annab, on ilmselt igas ettevõttes…ei peagi olema petmine palgaga või sahkerdamine tööajaga. Järgmine kord ei tundu tool sellisele piisavalt ergonoomiline ja juba ongi koostamas ametlikku kirja (loomulikult juristi abiga) tööinspektsiooni. Ebameeldiv. Aga ebameeldivaid inimesi tööle ei võeta.
To report this post you need to login first.
12.08.2019 13:40
Minu kogemusi ei saa vist küll otseselt ära kasutamise või sundseisu alla liigitada, aga panen kirja ikka, sest hea näide sellest, et ise tuleb enda eest seista ja ka seadusega kursis olla.
Minul oli ühes töökohas kaks negatiivset kogemust. Üks oli küll raamatupidajaga, mitte tööandjaga, aga raamatupidaja palgaarvestus oli selline, et ma sain poole väiksemat palka kui oleksin pidanud saama, sest ta arvestas minu töötasu valesti. Vaidlesin raamatupidajaga pikalt, ma ei teagi kas ta oli loll või valelik, aga raius ülimalt enesekindlalt vastu, et tema arvestus on õige ja tegi seda nii argumenteeritult, et mul tekkis lõpuks tõesti küsimus, et kas mina olen loll ja loen seadust valesti. Kirjutasin lõpuks tööinspektsiooni ja küsisin, kuidas sellistel puhkudel palgaarvestus käib ning sain kinnitust, et ikkagi minu arvutuskäik oli õige. Lõpuks sain otsese ülemuse poole pöördudes saamata palga kätte.
Teine intsident oli seoses graafikuga. Kuna meil sattus sageli üks ja sama töötaja nn suurematel pühadel (jõulud, jaanid, aastavahetus) tööle, siis leppisime kollektiivsel koosolekul kokku, et edaspidi jaotatakse pühad aasta peale ära ja kes on nt jaanidel tööl, see saab jõulud vabaks jne. Mina pakkusin välja, et olen nõus olema sellel aastal jõululaupäeval tööl, sest kolleegide jaoks olid jõulud tähtsamad ja minul oli soov just aastavahetusel (nii 31. kui 1.) vaba olla. Panime selle lausa koosoleku protokolli kirja. Kui aga pühad hakkasid kätte jõudma, teatas tööandja, et mina pean siiski 1. jaanuar tööl olema (olin ka vastavalt kokkuleppele 24.12 graafikus) ja tema on nõus mulle ainult 31.12 vabaks andma, sest üks teine töötaja (kes ei olnud jooksval aastal ühtegi kõnealustest pühadest tööl olnud) oli juba aastavahetuse vabaks küsinud. Mina olin aga juba arvestanud, et mul on aastavahetus vaba ja plaanid teise linna sõita olid tehtud, sh majutus makstud jne. Olin ka nahhaalne ja sellel ajal oli mul võimalik õppepuhkust võtta, mida ma ka tegin. Tööandja keelduda ei saanud, sest seaduse järgi ette nähtud tingimused õppepuhkuse saamiseks olid täidetud ja mul oli niikuinii vahetult peale aastavahetust õppepuhkus plaanis, nihutasin siis paar päeva ettepoole.
To report this post you need to login first.
12.08.2019 13:42
Meile tuli uus ülemus, kes tahtlis luua oma meeskonna ja kõikidest vanadest olijatest järk-järgult lahti sai. Mul oli tööalaselt kõik korras, nii et peale mitut “anna ise avaldus või leian sulle midagi, millega lahti lasta” ähvardust oli ta sunnitud mind koondama. Minu vabastamise aeg oli sätitud nii, et enne seda olin 3 nädalat pikad päevad üksinda tööl – 2 sama tööd tegevat inimest lubati korraga puhkusele ja kolmas saadeti väliskoolitusele. Kange tahtmine oli haigusleht võtta, aga samas tundus see nn tagasitegemine ka kuidagi tobe. Nii olingi oma viimased nädalad täiesti üksinda tööl ja sama ka viimasel tööpäeval – asutuse ülejäänud töötajad olid sel päeval meeskonnakoolitusel majast väljas. Majast väljudes andsin oma uksekaardija võtmed turvatöötajale üle ja oligi kõik.
To report this post you need to login first.
14.08.2019 20:46
Hea õpetaja, räägi oma õppuritele palun ka seda, et on olemas normaalseid tööandjaid, kelle eesmärk ei ole töötajast seitset nahka võtta ja siis teda ärakurnatuna nurka visata ja uus leida. Kui liiga mustades värvides seda pilti maalid, siis keegi ei julgegi enam tööle minna ja elavad rõõmsalt emme põllepaela küljes edasi ???? Oma õiguseid tasub muidugi teada ja neid ka rakendada.
Olen ise nii töötaja kui ka mingil määral tööandja rollis – keskastmejuht suures rahvusvahelises ettevõttes. Ja ma võin käsi südamel öelda, et minu kõige suurem tööalane ülesanne ja ka väljakutse on oma osakonna töötajate motiveerituna hoidmine ja jälgimine, et nende töö ei satuks mugavasse rutiinilõksu vaid nad tunneksid pidevalt, et meil töötamine neid arendab ja on põnev. Uute spetsialistide leidmine on väga kallis. Nad ei istu ega oota, et kuskil portaalis oleks töökuulutus, kuhu nad kandideerida saaksid. Nad on teise samasuguse tööandja poolt hoitud ja hinnatud ning nende välja otsimine (headhunting) ja üle ostmine on üsna kallis lõbu. Teise nurga alt võiks pigem võtta odava sisseostuhinnaga juuniori, keda siis järjepidevalt selleks tööks koolitada – halduskulu on väga suur, keegi peab teda koolitama, temaga tegelema ja ei ole garantiid, et sellest paljulubavast juuniorist ka spetsialist või midagi enamat saab.
Tööstaaži 20 aastat. Ja ma ei ole eelkirjeldatud situatsioone näinud kummalgi pool lauda istudes.
Kus selline firma asub koos sellise juhiga? Kandideeriks ka 🙂
Enda poolt kirjutaks, mida olen näinud ise kõrvalt või oma nahal tunda saanud aastate jooksul – ameti juhendi puudumine või on seal laused, mis on üldsõnalised. Nende muutmine radikaalselt.
Kehva juhtimine, töötajate mitte motiveerimine, kõrgemate ülesannete tegemine madalama palgaga.
Kokkulepete mitte pidamine. Laus valetamine, petmine tööandjate poolt. Katseajal tööülesannete lisamine. Alluvatel oma nimel töö ära lasta tegemine. Halb läbi mõtlemata palgapoliitika.
Praktikantide kasutamine töö tegemise eesmärgil mitmete ettevõtete poolt. Ületundide mitte arvestamine. Inimeste lahkuma sundimine, survestamine, ebaeetiline käitumine.
Nende töötajate ära kasutamine, kes oskavad ja teevad rohkem. Osade töötajate oskus teha nägu, nagu töötaks palju- istuvad näiteks vara kontoris ja lahkuvad hilja- tegelikult teevad omi asju, teise firma tööd. Oskus ennast esitleda, teiste ideid esitleda kui endi omi, inimesi, kes on “head sõbrad” ülemusele.
Tegelikult on palju head kogemust ka ja häid ülemusi ja väga palju toredaid kolleege ja enamasti peetakse ikka kokkulepetest kinni ka.
To report this post you need to login first.
18.08.2019 23:47
Kus selline firma asub koos sellise juhiga? Kandideeriks ka ????
Tallinnas asub.
Natuke kõrvaltvaataja nõuandeid sulle. Ametijuhend ei ole kohustuslik. Tööülesanded võib täpselt samamoodi üles loetleda töölepingus. Ametijuhend on töölepingu lisa, mille sa, nagu töölepingu, kirjutad alla kui sa oled sellega nõus. Kui nõustud üldsõnalise ametijuhendiga, siis ise tegid endale liiga ja ei seisnud oma õiguste eest. Kui tööleping ei kajasta töökohustusi vaid “asub töötama ametikohal xxx” on kogu info ja ametijuhendit ei ole, siis sul ei ole kohustust teha mitte midagi ja keegi ei saa sind ka sellepärast represseerida – kohustusi ei ole kokku lepitud, seega ei saa ka ettevõte öelda, et sa neid kohustusi ei täitnud.
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 09.08 22:58; 18.08 23:47;
To report this post you need to login first.
19.08.2019 06:27
ametijuhendit ei ole, siis sul ei ole kohustust teha mitte midagi ja keegi ei saa sind ka sellepärast represseerida – kohustusi ei ole kokku lepitud, seega ei saa ka ettevõte öelda, et sa neid kohustusi ei täitnud.
See on küll rumal jutt. Seaduses on öeldud, et töövõtja on kohustatud täitma tööandja korraldusi, mis on seotud konkreetse ametikohaga. Ja need korraldused ei pea olema tingimata kõik lepingus fikseeritud, need võivad tekkida ka jooksvalt.
To report this post you need to login first.
19.08.2019 21:17
Mind küll pole selle konkreetse ülemuse poolt ebaausalt koheldud, kuid tegemist oli sellise äreva ja natuke tujuka tööandjaga. Üksik hommik ei teadnud, mis täna saama hakkab. Tihti tormas sisse, nägu pahur, poetas tere vaevu mokaotsast, siis marssis edasi-tagasi, käis suitsul ise samal ajal kõnesid tõmmates. Meie siis kõik ärevuses ootame, kohe saame teada, mis jälle valesti tehtud on. Kõrvalt olen näinud kuidas töökaaslane vastu päid ja jalgu sai (verbaalselt). Minu meelest oli ta ülereageerija ja pablaja. Asju saab arutada rahulikult, ei pea kogu kollektiivi ärevile ajama ja hirmu all hoidma. Täpselt nii aga oli.
Kusjuures, tegelikult on täitsa lahe meesterahvas ja kuigi ma ei tööta tema alluvuses juba paar aastat, suhtleme me edasi ja meie peredest on saanud sõbrad. Mõni kohe lihtsalt ei ole ülemusematerjal, väljaspool tööaega aga väga muhe ja meeldiv inimene.
To report this post you need to login first.
Sa pead olema sisse logitud, et vastata selle teemale.
