Teema: Kuidas on võimalik töökohta vahetada?

30 päeva etteteatamise kohalt on veel võimalus, et uus firma kompenseerib sulle selle kahju, mis varem lahkumisest tekib, või on uue koha töötasu niipalju suurem, et kahju ei teki või pole firma ise pärast lahkumisavaldust huvitatud, et veel 30 päeva neil töötaks ja laseb su varem ära. Vägisi nagunii kedagi kinni hoida ei saa, lihtsalt liiga vähese etteteatamisega on firmal õigus mingit kompensatsiooni nõuda.

#2892020:

selliseid kohti, kus tööandjaga lahkumise suhtes kokkuleppele ei jõua ja peab tingimata 30 päeva ära olema, on ilmselt vähe.

ma arvan, et enamikel tööandjatel ei ole varasema lahkumise vastu midagi.

Nojaa, uue koristaja või liinitöötaja leiab tõepoolest kiiresti, nende hulgast, kes kohe tööle tulla saavad…

Mida vastutusrikkam on amet, seda rohkem järgitakse 30 p tähtaega ja mõlemalt poolt. Ei lase keegi väärt töötajat ära, vaja on ju leida tema asemele samaväärt töötaja. Samuti ootab uus tööandja rahulikult need 30 p. Mõnikord on poolt kokkuleppel see aeg veel palju pikem, näiteks 2 kuud. Ei ole midagi nii, et näiteks juhataja jookseb järgmisel päeval uuele tööle ja tööandja rahumeeli on nõus.

Minu kogemuse järgi on tööandja nõus ootama see 30 päeva, mis veel vanas kohas tuleb olla, eks sellega on arvestatud, et inimene peab vanas kohas teatama ja aeg tiksub. Lihtsalt loodetakse, et äkki on võimalik leida töötaja, kes kohe saab tööle asuda.

Tööintervjuudel käimiseks olen töölt vaba päeva võtnud või pool päeva vabaks. Eelmises töökohas üks töötaja, kes töökohta vahetada tahtis, kartis hirmsasti, et küsitakse, miks tal poolt päeva vabaks vaja on, valetas, et arstile läheb. Aga alati võib ju öelda, et isiklikeks asjaajamisteks.

Viimase töökoha vahetusel ma ka lootsin, et on võimalik tööandjaga kokkuleppida, et lõpetame lepingu varem, täiesti mõistev ja tore tööandja tundus. Aga tema ei võtnud kuuldagi ja hoidis rangelt kõik see 30 päeva kinni, isegi 2 päeva varem keeldus lubamast. Sattusid E-T olema.

Sul on lausa seaduslik õigus küsida vaba aega tööintervjuul käimiseks.

#2893251:

Sul on lausa seaduslik õigus küsida vaba aega tööintervjuul käimiseks.

see seaduslik õigus on vaid koondamisteate saanud töötajal, teistele see ei kehti

Igal tööandjal peab mingi back-up olema välja mõeldud iga töötaja jaoks. Ei saa nii olla, et kõik kohe kokku kukub, kui üks töötaja paar tundi ära käib või paar päeva üldse puudub. Iga inimene võib ju haigeks jääda – kuidas sellisel juhul hakkama saadakse? Normaalsew asutuses on ametijuhendis juba kirjas, kes seda töötajat vajadusel asendab ja keda tena asendab.

#2894669:

#2892100:

Tööintervjuudel käimiseks olen töölt vaba päeva võtnud või pool päeva vabaks.

Paljudes kohtades ei võimaldata isegi poolt, rääkimata tervest tööpäevast niisama vabaks võtta. Matustele ja arsti juurde ehk lubatakse, muudel juhtudel aga mitte.

Kui niimoodi endale õigustatakse, miks töökohavahetust ette ei saa võtta, siis järelikult pole nii suurt tahtmist kohta vahetadagi. Kui inimene tõesti tahab töökohta vahetada, siis ta seda ka teeb. Korraldamise ja enda ettevõtlikkuse küsimus. Kui inimene jääb töökohta edasi (kuigi tahab seda vahetada) sel põhjusel, et teda seal vägisi kinni hoitakse, nii et saa ühtegi vaba päeva, siis on tegemist puhtakujulise orjapidamisega. Nii lollide väidetega, et on kohad, kust üldse vabu päevi ei saa, ei tasu lagedale tulla. Võtku siis ametlik puhkusepäev, puhkust on 28 päeva aasta peale ette nähtud, saab mitmel töövestlusel käia, kui tahtmist on.

#2895453:

#2893285:

see seaduslik õigus on vaid koondamisteate saanud töötajal, teistele see ei kehti

ei ole

on küll
TLS § 99. Vaba aja andmise kohustus
Kui tööandja ütleb töölepingu erakorraliselt üles, annab ta töötajale ülesütlemise etteteatamise tähtaja jooksul mõistlikus ulatuses vaba aega uue töö otsimiseks.

isegi kui see oleks lubatud, siis kuidas edasi vanas kohas töötada kui uues (uutes) valituks ei osutu?

#2895663:

#2895591:

on küll

TLS § 99. Vaba aja andmise kohustus

Kui tööandja ütleb töölepingu erakorraliselt üles, annab ta töötajale ülesütlemise etteteatamise tähtaja jooksul mõistlikus ulatuses vaba aega uue töö otsimiseks.

Ega siis TLS-s ainult üks paragrahv pole, on ka teisi:)

§ 38. Töötasu maksmine töötamise takistuse korral

Tööandja peab maksma töötajale keskmist töötasu mõistliku aja eest, mil töötaja ei saa tööd teha tema isikust tuleneval, kuid mitte tahtlikult või raske hooletuse tõttu tekkinud põhjusel või kui töötajalt ei saa töö tegemist oodata muul tema isikust mittetuleneval põhjusel.

see § ei ole “lausa seaduslik õigus küsida vaba aega tööintervjuul käimiseks” 😀
konkreetselt uue töö otsimiseks vaba aja andmise kohta käib § 99, mis kohustab tööandjat koondamisteate saanud töötajale vaba aega andma. jutt on aiast, sina räägid aiaaugust 🙂 , sest § 38 räägib üleüldse tasu maksmisest, mitte vaba aja andmisest. uue töö otsimine ei lähe ka ühegi punkti alla, mis tuuakse TLS selgitustes näitena

§ 38. Töötasu maksmine töötamise takistuse korral
Tööandja peab maksma töötajale keskmist töötasu mõistliku aja eest, mil töötaja
ei saa tööd teha tema isikust tuleneval, kuid mitte tahtlikult või raske hooletuse
tõttu tekkinud põhjusel või kui töötajalt ei saa töö tegemist oodata muul tema
isikust mittetuleneval põhjusel.
1. Paragrahv 38 reguleerib töötasu maksmist töötamise takistuse korral. Töötamise takistuse korral tuleb anda töötajale TLS §-st 42 tulenevalt vaba aega.
2. Töötaja põhikohustuseks töösuhtes on töö tegemine, mille eest makstakse talle töötasu.
Kui töötaja tööd ei tee, ei ole tööandja kohustatud ka töötasu maksma. Seadus toob välja
teatud erijuhud, mil tööandjal on töötasu maksmise kohustus ka siis, kui tööd ei tehta. Näiteks
peab tööandja töötasu maksma, kui ta on ise töö tegemise takistuse põhjustanud ehk
ei ole töötajale tööd andnud (TLS § 35). Lisaks TLS §-le 35 tuleb tööandjal maksta töötajale
töötasu, kui töötaja esindab teisi töötajaid (TLS § 19 punkt 3 ja § 36) või tema töötamine on
takistatud TLS § 38 tähenduses.
3. TLS § 38 kohaselt, kui töötaja töö tegemine on takistatud tulenevalt töötaja isikust, kuid
ei ole sealjuures tekitatud tahtlikult või raske hooletuse tõttu, või töö tegemist ei saa töötajalt oodata muul tema isikust mittetuleneval põhjusel, tuleb tööandjal võimaldada töötajale piisavalt vaba aega ning maksta selle aja eest keskmist töötasu.
4. TLS §-de 38 ja 42 alusel on töötajal õigus mõlema poole huve arvestades nõuda vaba
aja andmist ja keskmist töötasu, kui:
• töö tegemine on takistatud töötaja isikust tuleneval põhjusel (töötaja hammas valutab
ja ta läheb hambaarsti vastuvõtule; töötajal on vaja minna notariaalset tehingut
sõlmima ja tal ei ole tööaja korraldusest lähtuvalt seda muul ajal võimalik teha vms
olukord);
• põhjus, miks töötaja tööd teha ei saa, ei ole tingitud töötaja tahtlusest või raskest
hooletusest (VÕS § 104 järgi on raske hooletus käibes vajaliku hoole olulisel määral
järgimata jätmine ja tahtlus õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel,
täitmisel või lõpetamisel);
• töötaja ei saa tööd teha piiratud ajavahemikul, st tegemist ei ole pikaajalise või püsiva
takistusega (näiteks on perekonnas tekkinud ootamatu hädaolukord, mis muudab
töötaja kohaloleku vajalikuks).
5. Lisaks saab vaba aega ja keskmist töötasu nõuda, kui:
• töö tegemine on takistatud töötaja isikust mittetuleneval põhjusel (töötaja korteris on
toimunud vargus ning ta peab andma politseile sündmuskohal ütlusi; töötaja kodus
on veeavarii; ilmastikuolude või ühistranspordis toimuva streigi tõttu ei õnnestu töötajal
tööle tulla; töötaja perekonnas on juhtunud õnnetus; töötaja laps on ootamatult
haigestunud; töötaja peab minema lähedase matusele, töötajal tuleb osaleda Kaitseressursside
Ameti arstlikus komisjonis ja tal ei ole tööaja korraldusest lähtuvalt
seda muul ajal võimalik teha vms olukord);
• töötaja ei saa tööd teha piiratud ajavahemikul, st tegemist ei ole pikaajalise või püsiva
takistusega.
Antud sätte puhul on oluline mõistlik aeg, mida hinnatakse iga üksikjuhtumi puhul eraldi.
Mõistlikkuse hindamisel võetakse aluseks VÕS § 7 lõige 1, mille kohaselt määrab mõistlikkuse
sarnases olukorras heas usus tegutseva isiku tavapärane hinnang, arvestades suhte
olemust, eesmärki, tavasid ja praktikat ning muid asjaolusid. Kui töö tegemine on takistatud
töötaja poolt rohkem kui mõistliku aja võrra, siis on õigustatud ka vaba aja mitteandmine ja
töötasu mittemaksmine. Tegemist peab olema lühiajalise takistusega, mis võimaldab töötajal
peagi töö tegemist jätkata. Näiteks saab pidada mõistlikuks arsti visiiti paari tunni ulatuses,
samas kui paaripäevase terviserikke korral tuleb võtta haigusleht.
Kui töötaja aga pikema aja jooksul peab iga päev tööajast ühe tunni täitma perekondlikke
kohustusi (hoolitsema vanema eest, käima lastel lasteaias järel) või käima meditsiinilistel
protseduuridel, ei saa eeldada, et tööandjal on jätkuvalt vaba aja andmise ja töötasu
maksmise kohustus TLS § 38 alusel. Nimetatud juhul on põhjendatud töölepingus kokku
lepitud tööaja või töökohustuste ja sellest tulenevalt töötasu muutmine, mitte TLS § 38 rakendamine.

6. TLS § 38 kasutamine on õigustatud juhtudel, kus töötaja ei saa tööd takistavat olukorda
lahendada töövälisel ajal. Näiteks ei saa töötaja hambaarstiaega töövälisel ajal või arstivisiidi edasilükkamine ei ole valu tõttu võimalik.
7. Vaba aega ja töötasu maksmist ei ole õigustatud nõudma aga töötaja, kelle töö tegemist
võib takistada ühekordne üritus, mida saab korraldada viisil ja ajal, mis ei sega töö tegemist.

http://www.tooelu.ee/UserFiles/Sisulehtede-failid/Teemad/tooleping/_Selgitused_-toolepingu-seaduse_-juurde-2-.pdf

kui teemaalgatajal hakkab muidugi 3x nädalas “hammas valutama” või “toru lekkima”, on tema südametunnistuse küsimus, seaduslikku kohustust talle uue töö otsimiseks vaba aega anda tööandjal pole.

#2896396:

See on jah sinu arusaam asjast, et ega keegi muu tööd ei otsigi kui vaid need, kes koondamisel on. Nii nagu ka selle arstilkäigu näitena tõid..Kui ikka arst muul ajal vastu ei võta, kui ikka tööintervjuule muul ajal minna ei saa..siis tulebki käia ja tööajast. Ega siis töölepinguseaduse mõte pole olnud, et inimese elu seisma jääks, seniks kuni käib tööl..et ei hambaarsti, ei asjaajamist ametiasutustes, ei tööintervjuudel käimist jne..

siis võtad tasustamata vaba aja (päeva või tunnid) tööintervjuul käimiseks, mitte ei pea tööandja selle aja eest sulle palka maksma, kui sa uut tööd otsid ja vestlustel käid.
kui see tööajast intervjuudel käimine kõigile töötajatele nii elementaarne oleks, siis ei oleks selle kohta eraldi § TLS-i kirja pandud, et peab võimaldama koondamisteate saanutele.
kui peaks kõiki töötajaid töö ajast vestlustele lubama, siis oleks selle § sõnastus teistsugune või puuduks see sootuks, kui seda lubaks § 38 nagu sina arvad.
või arvad, et koondamisteate saanutele see § 38 enam ei kehti, et need eraldi regulatsiooni vajavad?