Millised on teie meetodid, kuidas suunate last õppima?
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 10.02 09:36; 10.02 15:24;
Näitan 10 postitust - vahemik 1 kuni 10 (kokku 10 )
Teema: Kuidas õpetate õppima?
10.02.2020 09:36
To report this post you need to login first.
10.02.2020 13:48
Mida siin õpetada on? Lapsele tuleb rääkida, et õppimine on oluline. Tunnis kuulaku õpetajat, tehku korralikult kaasa. Kodus samuti tehku kõik ülesanded ära järgmiseks koolipäevaks. Kindlasti ei tohi lapsele öelda, et õppida tuleb ainult nii vähe et ainest läbi saaks. Tuleb just rääkida, kuidas õppimine on edu alus hilisemas elus ja sisendada, et mida kõrgem hinne, seda parem. Väike võistlusmoment edukate lastega ei ole halb. Õppimist võiks toetada ka mõni huviring, et lapsest kujuneks mitmekülgne isiksus. Varakult võiks lapse õpetada mõtlema ise.
To report this post you need to login first.
10.02.2020 13:56
Kompad ja katsetad erinevaid mooduseid, kuidas sinu laps seletustest aru saab. Mingot universaalset meetodit pole olemas.
To report this post you need to login first.
10.02.2020 15:24
10.02.2020 16:01
Kui jutt on 1. klassi lapsest, siis uuridki tema käest, mida vaja teha, teete koos, räägid talle oma mälestusi kooliajast, kui sinu jaoks on midagi uut, siis õpid ise ka juurde. Võite youtubest koos videosid vaadata vms.
Kõige olulisem on see, et sa ise pead eeskuju näitama, et ka sinu jaoks on õppimine positiivne protsess. Kui kodus on keegi ees, kellel nägu vingus, et õppimine on nõme (näiteks vanem vend või õde, isa vms), siis ongi keeruline lapsele selgeks teha, et õppimine on väga tore ja vajalik ja huvitav asi.
Mõne teema puhul võib tõesti seda ka öelda, et see on tüütu, aga selgeks tuleb ikka saada (näiteks eesti keele grammatika).
Kui me räägime aja planeerimisest, siis selles osas on samuti kõige paremaks eeskujuks teised inimesed, kes kodus elavad. Kui on vaja hommikul vara välja minna, kas siis kõik panevad oma asjad juba õhtul valmis? Kui terve pere on selline, et hommikul tuuseldatakse ringi ja pooled asjad ununevad maha, siis on lapselt pisut palju oodata, et tema oleks selles osas teistmoodi ja eeskujulik.
Kui laps ei saa ülesandest aru, siis sa vaatad seda ülesannet temaga koos, mitte ei lase tal üksi pusida. Ja see koos vaatamine ei tähenda seda, et sina tema eest asja ära lahendad, vaid sa aitad tal asjast aru saada.
To report this post you need to login first.
10.02.2020 17:34
Esimeses klassis kunagi ei teinud nii, et oleks hakanud ise kohe koos lapsega õppima. Ikka alguses pidi laps ise proovima, kui aru ei saanud, siis pidi proovima selgitada, millest aru ei saa. Mitte ma kohe ei nämmutanud ülesannet lahti. Esitasin ka suunavaid küsimusi vms. Abi tuli paluma u korra nädalas. Esimeses klassis vaatasin ka kodused tööd üle ning lasin ümber teha, kui valesti.
Kotti panime esimesed u kuu aega koos kokku. Lasin lapsel mõelda ja aitasin, kui jänni jäi. Edaspidi pakkis ise aga kui vaatasime kodutöid üle, siis viskasin kotile ka pilgu peale. Samas detailselt ei kontrollinud.
Reegel on ka see, et nt õhtune kinoskäik jääb ära, kui päeval pole meeles olnud õppida jne. Sellega sai vastutustunde väga kiiresti selgeks 🙂
Alates teisest klassist on abi vajanud ainult inglise keele sõnadega või siis tõesti keerulisemate ülesannetega. Kui tuleb abi paluma, siis järelikult on keerulisem asi ja räägin talle ka laiemalt tausta, mitte ainult ei lahenda konkreetset ülesannet.
Laiemas mõttes õppimist oleme soodustanud sellega, et väiksest saati nt unejutuks oleme lugenud erinevaid laste entsüklopeediaid jms. Neid meeldib lapsele ka ise sirvida ja lugeda.
To report this post you need to login first.
10.02.2020 18:12
Vahel tuleb õpetada ka seda, kuidas õppida.
Näiteks kui loodusõpetuses või ajaloos on vaja tv mingid harjutused teha, tuleb kõigepealt see osa õpikus uuesti läbi lugeda ja sealt vastuseid leida – ei pea peast teadma või guugeldama.
To report this post you need to login first.
11.02.2020 01:19
.
To report this post you need to login first.
15.02.2020 23:08
Vanem laps käib gümnaasiumis, noorem lasteaias. Vanema lape pealt olen aru saanud, et on oluline õpetada last õppima, et kiiremini ja paremini materjali omandada. Näit. on vanemal lapsel hea käemälu, st, et tal on kasulik asjad läbi kirjutada. Vene keele sõnu õppiski pähe nii, et kirjutas neid mitmeid kordi läbi. Praegu arvestusteks õppides kirjutab ta kordamisküsimuste vastuseid läbi.
Varsemates klassides kui valmistus kontrolltööks ja õpikust oli korraga 10-15 lehte, siis õpetasin, et jagab teemad 2-3 päeva peale ära. Gümnaasiumis, kui näit. keemia on ainult ühe perioodi jooksul, seda varianti kasutada ei saa, siin on mõistlik peale koolipäeva teema kiiresti üle vaadata.
Kui on vaja kodus kirjand kirjutada, siis soovitan esimene variant 2-3 päeva enne tähtaega valmis teha ja järgmistel päevadel üle vaadata. Kui ühe õhtuga mustand ja puhtand teha, ei pruugi kiirustades kõige paremad mõtted tulla või jäävad kirjavead sisse.
Kindlasti ei soovita ma õhtul südaööni tuupida, pigem minna õigel ajal magama ja tõusta hommikul varem üles, et korrata. Mulle endale jäid ka asjad paremini meelde kui hommikul üle kordasin.
Avastasin, et kohustuslikku kirjandust lugedes laps liialt kiirustas või ei saanud aru millest jutt, igatahes hakkasin ka tema kohustusliku kirjanduse raamatuid läbi lugema, et pärast raamatu üle arutada. Olen ise väga rahul, hea on lapsepõlve raamatuid jälle lugeda.
To report this post you need to login first.
16.02.2020 13:13
Lapsed on erinevad ja kui sinu lapsel on õppimisega probleeme, tuleb leida just temale sobiv lahendus. Teiste lahendused aitavad sind ainult nii palju, et ehk leiad mõne nipi, mida pole veel katsetanud. Neid inimesi, kes sellele küsimusele kategoorilises toonis vastavad, et laps peab ise õppima, pole üldse mõtet kuulata, sest need inimesed ise “ei oska tekstülesandeid lahendada”, st nad pole teemaalgatuse küsimuse mõttest absoluutselt aru saanud.
Minu lapsel oli probleeme mitte kohustusliku kirjanduse lugemisega vaid sellest kokkuvõtte tegemisega. Ja asi polnud nii lihtne, et ta oleks neid raamatuid kiirustades lugenud ja mitte aru saanud. Kokkuvõtete tegemine nõuab teatavat üldistamisoskust, mida kõigil lastel kohe alguses ei ole. Mina lahendasin asja nii, et lasin tal raamatu kohta mulle rääkida. Milline oli peategelane, mis seal toimus. Ühe raamatu kohta ta ütles, et ta ei saanud aru, kes seal peategelane oli ja seal tõesti oli mitu võtmetähtsat tegelast. Küsisin siis, kellest kõige rohkem juttu oli? Nii saime peategelase kätte.
To report this post you need to login first.
Näitan 10 postitust - vahemik 1 kuni 10 (kokku 10 )
Sa pead olema sisse logitud, et vastata selle teemale.
