Olen oma praeguse elukaaslasega koos olnud aasta ja kuu. Meil on väike kuune tütar ja oleme kihlatud! Üürisime koos ka korteri ja elame pereelu. Eks ikka on tõuse ja mõõnu, aga muidu on kõik hästi, arm õitseb! Minul aga seoses eelmise suhtega, mis kestis veidi üle kolme aasta, hinges suuuur usaldamatus mehe vastu. Eelmises suhtes oli palju pettumusi ja petmisi, praegu aga ei midagi sellist! Juba algusest peale olen rääkinud oma praegusele, et ei suuda teda usaldada, kuigi tean, et ta mulle truu ja armastab meid… See usaldamatus aga mürgitab hinge ja ei oska kuidagi teda usaldama hakata… Ta on sellega kursis, ikka ja jälle kinnitab, et armastab meid ja ei taha kedagi teist! Et ta pole selline mees, kes võtab omale naise ja siis hakkab \”kõrvalt panema\”. Tean seda väga hästi, aga usaldust pole ja paistab, et ei tule! Ta on ise ka muidugi parajalt armukade – vahest saab sellega seoses isegi huumorit, aga kui kuskil eraldi oleme, ei saa kumbki rahu. Ega mingit nõu vist polegi, lihtsalt tahtsin jagada muret, mis vist mulle teeb isegi rohkem haiget ja liiga kui talle. Kurvaks teeb! 🙁
Teema: Kuidas õppida usaldama?? :(
selgita palun ära mulle loogika, kus naine meest ei usalda, aga lapse tegemiseks (ehk siis isaks 18 aastaks) usaldab? su sõnad ja teod ei lähe ju kokku. kohe tutvuse kolmandal kuul hakkama panna laps? see on ju pime ja jäägitu mehe usaldamine?
seleta mulle ära loogika, kui oled koos uue mehega ja väidad, et arm õitseb eks ja ta ei ole petnud ega midagi sellist teinud, siis miks sa räägid, et ei usalda teda?? Otsi ravi ole hea;)
Mul on kahju,et inimesed siia jälle halbu kommentaare loobivad. Olen ise sama tundnud ,kuigi mitte nii pikalt. Ma ei oska muud soovitada kui seda,et lase ennast lõdvaks. mõtle kui palju häid asju on juhtunud tänu su praegusele mehele. pane kasvõi paberi peale kirja erinevused sinu praeguse ja endise mehe vahel, ehk niimoodi leiad endas üles ka võime usaldada.
väga õigustatud küsimus ju: kuidas saadakse laps inimesega, keda ei usaldata?
Vana taaga uude suhtesse kaasa tuua, seda teeb ju ainult rumal. Kõige suurem rumalus on aga eelmise elukaaslase patud uue kaela rakendada. Kas tõesti ei suuda, ei oska ühel ja teisel vahet teha, eristada?!
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Kägu 21.16 ja 21.43.
Mul avastati 10 cm suurune tsüst, mille tagajärjel kaotasin ühe munasarja ja munajuha. Kaks nädalat enne oppi ei tohtinud pille süüa, kasutasime kondoomi. Läksin opile ja kaks nädalat peale seda opijärgsesse kontrolli. Selgus, et nädal enne oppi olin jäänud rasedaks. Kuna on oht, et ma ei pruugi enam lapsi saada, polnud minu jaoks isegi mitte küsimus, kas jätta alles või mitte. Suure usaldusega polnud siin midagi pistmist – minul oli kindel pilt, et jätan lapse alles, mehele andsin valida, kas võtta või jätta! Tema jaoks polnud see küsimuski – loomulikult ta jäi… Kõik ei ole nii must-valge, et \”ahsoo, ei usalda, aga laps kõlbas küll valmis vorpida!\”
Minu mure ongi see, et ma ei suuda endas leida kohta usaldusele, kuna olen palju haiget saanud![/tsitaat]
Ära lämmata meest oma vana suhte taagaga! Tema ei pea saama kogu sinu negatiivsust enda kaela, milles oli süüdi su eelmine mees. Ma ei saa tegelikult üldse sellest usaldamatusest aru. Kas sul siis enesekindlust üldse pole? Sa siis ei armasta vist iseennast, et ei suuda uskuda, et mees just sind ja ainult sind tahabki ja miski vägi, ega eraldi veedetud päevad ei suuda teda sind unustama või teisi naisi jahtima panna. Kui jätkas oma ahistamisega ja sunnid meest koguaeg kinnitama, kui palju ta sind ikka armastab, surevad mehel tunded su vastu üsna pea. keegi ei suuda sellist alusetut usaldamatust ja õhus olevaid süüdistusi kaua taluda.
See, mida sa tunned, on loogiline, inimesed ikka üritavad oma halbadest kogemustest õppida, et need ei korduks. Jama on see, et neid õppetunde uue mehe peal rakendades ajad sa selle suhte nässu ja siis on suhte asemel lihtsalt jälle üks õppetund. Ehk sa ei suudagi kohe hinges teda usaldada, aga ilmselgelt pead sa käituma, nagu usaldaksid. Sest kujuta ette, kui rollid oleks vastupidised ja mees sind kogu aeg petmises kahtlustaks, sest ta eelmine naine teda pettis. See lihtsalt hakkaks sind ju lämmatama. Ühesõnaga võta rahulikult, käitu mõistlikult. Ja kui ta sie ka natuke armukade on, siis te peakski ju üksteist hästi mõistma, nii et see on ju tore. Ühesõnaga, selleks, et suhe toimiks, peab usaldama. Sest kui sa ei usalda, siis ega see ju midagi ei aita. Petja mees petab ikka, mis sest et naine kodus ta särke nuhib, taskutes tuhnib ja telefone loeb jne, küll ta juba juhuse leiab. Aga see, keda tasub usaldada, väsib ära, kui teda kogu aeg seitsmes surmapatus kahtlustatakse-süüdistatakse.
Registreerige oma abielu ära, kui sobib kiriklik laulatus ka otsa. Et oleks tõotus üksteisele antud.
Hetkel on asi selles, et sa liiga kiiresti tekitasid suhte. Vanad haavad oleks tulnud enne äraparandada , nüüd peab su uus kaaslane taluma tagajärgi, mida tema ise põhjustanud pole. Inimestevaheline usaldus tuleb ärateenida. Ehk siis päev päeva kõrval. Ja kõiki mehi ei saagi usaldada. Miks sa tahad usaldada mehi ? Et nad sulle jälle haiget saaks teha ? Inimesi on niivõrd palju maailmas, nad on kõik väga erinevad ja ilma neid tundmata, miks sa peaks kedagi neist usaldama. Usalda ikka seda, kes on väärt usaldamist. Seda, et üks mees on sulle nii haiget teinud, ei tähenda ju et pead selle delegeerima kõigile. Sisuliselt maksad ju selle endise mehe tegude eest kätte oma praegusele mehele. Kui see asi sind ikka piinab, mine otsi abi. Teraapia võimalusi on hetkel niivõrd palju.
Aasta koos ja juba laps? Peale paarikuist tutvust usaldasid nii palju, et teha elu tähtsaim otsus – saada selle mehga laps?
Kiriklik laulatus või pidulik registreerimine on hea idee, see annab teatava aura või pitseri asjale. Tõmbab selge joone eelmise ja pareguse vahele.
Ning et laps nii raskes seisus tahtis teie juurde tulla – võta seda kui märki,
Ja lihtsalt rahune!!!!
Muuseas, on sul meiliaadress, kuhu kirjutada? Ma just hakkan sellist nähtust lähemalt uurima. Olen ka ise analoogses olukorras olnud.
See teema on suletud ja siia ei saa postitada uusi vastuseid.
