Päris tobe teema, ma tean, aga kallitest Kägudest on ikka abi olnud ja ehk saab huvitava arutelugi.
KMI järgi olen tervislikust kaalust umbes 5-6 kg üle, ideaalkaalust muidugi valgusaastate kaugusel. Noh, ikka päris paks, või kuidas siin keegi ühes teemas kunagi nii humoorikalt ütleski… üpris korpulentne proua 🙂
Nüüd on silmapiirile tekkinud üks meesterahvas ja oleme jõudnud suhtluses sinna maale, et kohutavalt raske on tast käsi eemale hoida.
Ainult kartulikotte ei kanna, seega usun, et mehele ei tule mingit üllatust selles osas, et voldid ja tsellu seal riiete all peidus on. Siiralt loodan ja senine kogemus on olnud ka, et kui mees juba minuga voodisse tahab minna, siis teda järelikult see pekk ei häiri ja ei mõtle terve aeg oma peas, et issand, no mis vaala ma nüüd püüdnud olen.
Aga oma peas põen ikkagi ja küsimus teile, kaas-paksud, kuidas olete suutnud ennast voodis vabaks lasta ja nautida, selle asemel et paaniliselt kogu aeg tekki kõhule peale tõmmata. On teil mingid laused, mida endale sisendate või kuidas oma kompleksidest olete võitu saanud?
Traktaate ülekaalu kahjulikkusest ja alla võtmisest võite vabalt kirjutada, kui see tuju paremaks teeb, annan juba endast selles osas parima, aga vahepeal tahaks ju ka (voodi)elu nautida.