Eriti jabur ikka kellelgi kolmandal ja neljandal inimesel siin teineteist solvata üksnes sellel põhjusel, et teemaalgataja mees teda pettis ja vastajad reageeriksid sellele erinevalt.
Tegelikult teemaalgataja ju üldse ei küsinud, kas võtta mees tagasi – juba võttis -, vaid et kuidas õppida teda uuesti usaldama.
Ma ise arvan, et esiteks võtab usalduse taastumine aega ja sama suur kui tõenäosus, et mees on su usaldust nüüdsest väärt, on võimalus, et ta kuritarvitab seda uuesti. Ta ise ei pruugi seda teada ega tahta, aga paraku nii võib juhtuda. Muutumine on kohutavalt raske ja õnnestub üksnes kas väga tugevatel inimestel või väga tugeva motivatsiooni korral – ja kas ja kumb variant sinu mehe kohta käib, teemaalgataja, seda ei või keegi teada. Ehk siis minu meelest pole küsimus niivõrd selles, kuidas meest uuesti usaldama õppida, kui selles, kuidas suhtes uuesti õnnelik olla teades, et miski ei pruugi nii jääda, nagu sa tahaks. Ehk siis kuidas õppida elama selle ebakindlusega, mis käib TEGELIKULT kaasas iga suhtega, aga sinu suhtes kahjuks realiseerus (ja võib, nagu kõigil teistelgi, uuesti realiseeruda, ja nüüd sa tead seda ja see teadmine teeb haiget ja muudab suhte üle rõõmutundmise keeruliseks).
Teiseks, ja see on väga seotud esimese punktiga, on ülimalt oluline leida kontakt hoopis iseendaga – elada endale – teha asju, mis sind rõõmustavad ja mida sa teha tahad. See muudabki sind enesekindlamaks ja kui kasvab usaldus elu vastu, siis saad tagasi ka rõõmutunde suhte üle. Lisaboonusena on siiras enesega kooskõlas olemine ja endaga rahulolu väga atraktiivne ka paarilisele ja vähendab võimalust, et ta uuesti ulapeale satub. Mitte see ei ole sinu vastutus, et ta ei satuks, või et sina peaksid, ninast veri väljas, võimlema, et tema jaoks atraktiivne/atraktiivsem olla, vaid see, kui oled ise rahul ja õnnelik, kiirgub temani ja köidab teda iseenesest sinu külge rohkem.