Mina mõtlen juba ammu, et ainuke võimalus, kuidas mu mees õrna aimugi saaks, MIDA ma kodus kõike tegema pean, on vast siis kui ma haiglasse peaks kukkuma, noh nii vähemalt nädalaks, soovitavalt voodireziimile. Siis saaks mina puhata, vot nii madalale olen langenud. Aga mul on ka selline mees, kes ei leia külmkapist asju üles, kui tal kõht tühi on ja ei tea, kuskohas me majas leiba hoiame ning kuidas pesumasin tööle käib. Ise olen sellise ludri võtnud ja 10a kannatanud, alguses oli nagu asjalikum. Ja lapsed armastavad isa, nutavad juba siis, kui isa üheks õhtuks pole nende juures, kuhu ma ikka lähen. Nii me siis elame…
Praegu olen mina haige, aga ikka pean nohusena ja valutava peaga ärkama enne, lastele pudru tegema-riided sättima ja täisvärk. Mina pole ju kunagi väsinud, ei vaja tuge ja hoolitsust! Tema magab ja isegi ei tea, mida vaja teha on. Ja siis arvab tema, kuidas mina temast ei hooli! Ei hooli jah, minu jõuvarud on nii otsas, et oma hoolimisevarud reserveerin ma lastele, neil on seda rohkem vaja ja nendelt saab rohkem tuge ja rõõmu vastu kui oma habemega ülekasvanud titelt.
Mina näiteks lihtsalt ei tee hommikuti süüa, kuidas mind sundida saab? Kuna minul on hommikuti kogu elu olnud süda paha, siis hommikusöögi peab laps ja täiskasvanu ise võtma. Ka lasteaialaps saab võileivateoga hakkama, saab krõbinatele piima kallatud. Seitsmeaastane saab muna keedetud või singi ja muna praetud, sooja juustuleiva mikrokas tehtud. Vahel harva teen vahelduseks putru ja seda siis nii palju, et saab järgmisel päeval ka mikrokas soojendada, igaüks ise soojendab oma kausitäie. Mees on mul nii varase ärkamisega et on hommikust juba söönud kui ülejäänud pere riidesse saab. Tema enamasti sooja toitu endale valmistada ei viitsi. Tegelikult ei juhtu perega midagi halba kui hommikusöögiks on pudru asemel võileib ja võileivamaterjal on külmkapis. Meil on kodus suhtumine, et kes täis külmkapi kõrvale nälga sureb, on seda surma väärt.
Teiseks, mina käingi meelega ilma lasteta vähemalt mõned pikemad korrad aastas kodust ära. Küsin mehelt, millised päevad talle sobivad, mitte ei küsi kas võin neljaks-viieks päevaks matkama, spasse, saaremaale sõbrannale külla vm. Sama moodi saab teistel aegadel mees oma hobidega tegeleda ja kodust ära olla.
Ei maksa iseendas süütunnet tekitada vaid tuleb lõõg vähe lõdvemaks lasta, mitte õpetada vaid panna fakti ette, et tuleb vahel ilma teenindava personalita kodus hakkama saada. Vaevalt mees nii titt on, et sinu puududes lapse nälga jätaks. Muidu toidad seda saamatust ise. Sest keegi ei lähe end vahele toppima, kui näeb, et teisel tuleb sama töö palju paremini välja ja asenduseks reaalne vajadus puudub.
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt 15.06 08:59; 17.06 08:07; 18.10 10:00; 18.10 10:08;