Katsetad, võtad natuke enne seda ära, kui valmis tundub olema. Kui jahtub, muutub krõbedamaks. Seega kui pannil sellise staadiumini küpsetad, et valmis tundub, siis pannilt ära tõstes mõne minuti pärast on ta juba üleküps. Nipp on õige hetk ära tunnetada.
väga kuuma panniga, niiet liha peaaegu suitseb ja säriseb kõvasti pannile pannes, ja kiiresti ühelt poolt pruuniks ja teiselt poolt. Tänapäeva lihad ajavad palju vett välja, niiet on raske saavutada seda, et liha pruunistuks, mitte vedeliku sees ei hauduks (ja selleks ajaks, kui vesi ära aurab ja pruunistuma hakkab, ongi juba lootusetult üleküpsenud).
Aitäh vastajatele! Ma ei pidanud silmas neid imeõhukesi peekoniviile, vaid ikka neid ca 1 cm paksuseid viile, mida ka lahtiselt müüakse või nt Rakvere omad on karbis. Nüüd sain aru, et magan õige hetke maha ja hoian panni liiga kaua tulel, noh et ikka ilus pruun oleks ja samal ajal ka küps.
Ma just neid pidasingi silmas, mitte neid paberõhukesi viilakaid- suur tuline pann ja mitte liiga palju korraga peale laduda, et panni väga ära ei jahutaks. Sealiha ei vaja pikka hautamist (meil kiputakse seda surnuks keetma, nt seavälisfilee on siis kuiv ja tuim nagu palgiots) ja kuuma panniga jõuab see 1cm paksune ribilihaviil ilusti läbi küpseda.
Aga nii see on – kui võtta väike pann ja palju peekonit – siis ei lähe krõbedaks, vaid jääb pehme /mis minule jälle ei meeldi/.
Panni ei tohi maha jahutada, st kunagi liiga täis toppida.
Mina olen see, kes omaette alati naerab nende julgete väidete üle, `a la “kes ei armastaks peekonit, šokolaadi, maasikaid…” jne. Olen see, kes ei söö peekonit/triibuliha mitte üheski asendis ????
Kui näiteks hea seenesoust mingi “võrratu” maasuitsusingipeekoni või muu analoogsega ära rikutakse, saan kohe kurjaks ????
Kokasaadete keseiarmastaks -tüübid on väga enesekesksed ja silmnähtavalt kitsa mõtlemisega.
Kõige parem soolaliha on selline kilepakendis (vist Maks ja Moorits), punakas ja mahlane. Rakvere oma on kuiv ja ei jää praadides nii hea, aga tegin jõulude ajal verivorstide juurde ja läks nagu kerisele.
Neid “nagu vanasti” toite ei saa juba sel põhjusel, et aja jooksul inimese maitsepungad muutuvad, tooraine nagunii. Nostalgia juurde ja siis ongi tunne, et kõik oli palju parem.
Noh, kõik inimesed ilmselt ei ole nende kurikuulsate Trichinella spiralise (ümaruss), Taenia soliui (paeluss), ja Toxoplasma gondii (mingi algloom) jne usinad sööjad nagu sina.
Ma pigem eelistaks, et nad on sealiha sees ihkkagi enne tarbimist laibaks keedetud/küpsetatud.
(loomaliha võid toorelt süüa, see on neist puhas)
Ja ega miljonid moslemid siis samuti pole eksinud, kui ütlevad, et sealiha sisaldab saasta.
Mina enam panni peal ei prae peekonit. Teen hoopis ahjus. Kartulid ja porgandid alla, peekoniviilud peale. Katan hõbepaberiga ja hiljem lasen pealt pruuniks. Mul pannil ka läksid vastikult kõvaks ja kuivaks. Ahjus jäävad mahlasemad.
Ma pigem eelistaks, et nad on sealiha sees ihkkagi enne tarbimist laibaks keedetud/küpsetatud. (loomaliha võid toorelt süüa, see on neist puhas) Ja ega miljonid moslemid siis samuti pole eksinud, kui ütlevad, et sealiha sisaldab saasta.
Need reeglid sealiha suhtes pärinevad 1400 aasta tagusest ajast, mil sead raipeid looduses ise otsisid ja sõid. Tänapäeval, kus tööstuslik sealiha on 100% kontrollitud ja kodusead ka mingeid raipeid kunagi karjamaal ei tuhni ja iga viimanegi jahimehe lastud metssiga laboris keeritsussi leidmiseks läbi uuritakse, ei ole enam sellist ohtu kuskil. Traditsioonid on toredad, aga need ei tohi varjutada kainet mõistust.
Võtan savipoti, laon kihi maitsestatud peekonilõike põhja, peale kiht sibularattaid, kiht porgandipulki, kiht kartulisektoreid, uuesti samamoodi teine, võibolla ka kolmas korrus ja kõige peale kiht peekonit. Õige veidi lisan ka vett. Ahju, ükskõik millisesse.
Võtan savipoti, laon kihi maitsestatud peekonilõike põhja, peale kiht sibularattaid, kiht porgandipulki, kiht kartulisektoreid, uuesti samamoodi teine, võibolla ka kolmas korrus ja kõige peale kiht peekonit. Õige veidi lisan ka vett. Ahju, ükskõik millisesse.
Võtan savipoti, laon kihi maitsestatud peekonilõike põhja, peale kiht sibularattaid, kiht porgandipulki, kiht kartulisektoreid, uuesti samamoodi teine, võibolla ka kolmas korrus ja kõige peale kiht peekonit. Õige veidi lisan ka vett. Ahju, ükskõik millisesse.
Kas sellest rasvasupp ei tule?
ei, vett paned vähem kui pool klaasi ja porgandeid ja kartuleid peab ikka kõvasti rohkem kui liha olema. Potil käib kaas ka veel peal, tasase tulega küpsetad, alles lõpus annad tugevamat tuld kui eriti krõbedat tahad. Rasva vastu aitab selline liha, kus taid on rohkem kui pekki.
