Kes on pidevad pudrukeetjad – mis nipid teil on pudru keetmisel, et iga kord ei peaks potti küürima pärast põhja kinni kõrbenud pudrust? Mis ma valesti teen, et absoluutselt iga kord on vaja pärast potti leotada ja puhastada – või on mul vale pott (harilik pott) – või te lihtsalt küüritegi?
Kasutan ka tavalist potti, keedan madalal temperatuuril, segan kogu keemise aja – nii kaua kuni puder on enamvähem valmis, siis lülitan pliidi välja ja jätan pudru kaane alla hauduma.
Kasutan ka tavalist potti. Vee lasen keema kõige suurema kuumuse peal ja kui helbed on vette pandud, siis keeran kõige madalamale kuumusele, segan iga natukese aja tagant, lõpuks võtan tulelt ja jätan veel mõneks minutiks kaane alla hauduma.
Liiga kõrge temperatuur ja/või vähene segamine = põhjakõrbenud puder. Piimas ei saa asi olla, teen ka piimaga ja põhja ei kõrbe.
Stabiilselt madal temperatuur ja aeg-ajalt segamine aitab. Umbes 8+ minutit keedan täistera kaerahelbeid, siis panen kaane peale ka lasen 5 minutit seista.
Panen suhkrut piima sisse kohe alguses! Keegi kunagi väitis, et suhkur ei lase piimal põhja kõrbeda (kondenspiima keetes ju ka ei hakka) ning siiani on toiminud. Pole ammu ammu ikka enam, ei tea mis ajast, põhja kõrvetanud. Aga pott mängib ka väga suurt rolli. Kui ikka korra põhja võtnud ja ära küüritud (eriti metallnuustikuga) siis on põhi kahjustada saanud ja hakkabki külge võtma.
me teeme putrusid 2-l moel:
variant 1 (tatrapuder, elektripliidil) niimoodi: kõigepealt õli potti, ajan (elektri)pliidil kuumaks, siis lisan tatratangud, liigutan neid seal õlis puitlabidaga veidi, siis lisan 3x tangudest suurema koguse vett, veidi soola, lasen keema, siis keeran pliidi 1 või 2 peale, podiseb veidi veel, siis keeran pliidi välja ja lisan veel ca 50g võid. kuumal pliidil seisab veel natuke.
variant 2 (igahommikune 4-vilja, riisi või tatrahelbed, mikrolaineahjuga): klaaskaussi helbed, suhkur, sool, vesi, piim, mikrosse. poole aja pealt kauss välja, segada, siis natuke veel mikrosse. siis välja, segada, haudub veel 5 min laual kaane all.
midagi põhja ei kõrbe.
Laisk,(ei vitsi pidevalt segada) poissmees aga pani pudrupoti suurema poti sise ja kahe poti vahel oli keev vesi. Pottide põhjade vahele peab ka vesi mahtuma. Pole mingit probleemi. Ei kõrbe põhja ka siis kui ei segagi.
Ma teen endale vaid tatraputru ja mulgiputru. Ehk siis meeldivad vaid soolased pudrud. Aga kui kunagi lastele tegin nn. magusaid putrusid, siis alustasin sellest, et panin poti põhja tilga vett, siis piim ja helbed peale. Siis ei kõrbe põhja. Muidugi, paks, kvaliteetne pott peab olema ja madal kuumus.
Panen piimale alati veidi vett lisaks ja pidevalt vaja segada. Probleem võib ka potis olla.
Lasen vee või vee-piimasegu keema, seejärel panen pudrukraami sisse ja keeran siis kuumuse väikseks, segan ja kui on juba enam-vähem, lülitan pliidi välja ja lasen kaane all kuumuses nö järelküpseda. Põhja ei kõrge midagi. Induktsioonpliit, tavaline induktsioonpliidi pott. Enne oli tavaline elektripliit, sellega ka põhja ei kõrbenud. Kui põhja kõrbeb, siis ilmselt on kuumus liiga suur või ei sega piisavalt.
Pudruhelvestest teen tavaliselt endale ja lastele hommikuti putru, nendega saab nii ruttu puder valmis, et ei pea eriti segamagi ja kõrval olema.
Kui teen tanguputru või tatraputru (mitte tatrahelvestest), siis vaatan, et alguses juba piisavalt vedelikku oleks, siis edasi madalal kuumusel, ei pea ka eriti segama. Tatra kõigepealt pruunistan potipõhjas õlis, siis panen vee, lasen keema ja edasi jätan juba hästi madalal kuumusel kaane alla hauduma.
Ei viitsi nipitada ja kasutad teflonpotti. Kordagi pole põhja kõrbenud. Üle on keenud.
Vähene segamine.
Panen suhkrut piima sisse kohe alguses! Keegi kunagi väitis, et suhkur ei lase piimal põhja kõrbeda (kondenspiima keetes ju ka ei hakka) ning siiani on toiminud.
Heh, kusjuures mu vanaema õpetas seda mulle, aga minu arust ei tohi siis segada. Suhkrunippi kasutan kakao tegemisel (mikrokat pole).
Mul on esivanemate nipp selline: mitte kunagi ei pane lihtsalt piima kuiva kaussi/potti, selles peab eelnevalt olema veidi külma vett, alles siis valad piima peale. Ja muidugi peab segama kogu aeg.
Variant on teha ka nii, et paned 1-2 sõrme jagu vett potti, lased keema, siis valad piima peale niipalju, kui putru keeta soovid, sealt edasi juba helbed ja segamine. mina lisan ka veidi võid, kui hakkab juba paksemaks minema ja päris-päris valmis ei keedagi, keeran kuumuse maha ja lasen veel vähemalt 5 minutit kaane all seista.
proovi külma vee nippi, et ei vala piima kuiva nõu sisse.
Mina teen süüa gaasipliidil (st kohe kõmaki kuum pind poti all).
Algul jäi ka potipõhja kõik see pudru (välimuselt roostevaba), aga valisin teise poti teiseks korraks (välimuselt must, nagu kivi segu). Selle põhja jääb küll piimakiht kuigi segan hoolega, aga see tuleb nii hästi ja kiirelt ära kui pesrma hakata. Kraanist vesi poti põhja ja voolav vesi teeb piimakihi lahti, ning ongi pott puhas ilma et peaks küürima ekstra.
Panen ka veidi vett enne ja siis piima. Põhja võttis siis, kui panin kohe suure kuumuse ja hakkasin hilja segama. Praegu panen iduktsioompliidil kuumuse 12, segan ka kuumenevat piima, kui helbed sees, hakkan kuumust järjest alandama. Lõpuks panen või ja jätan 1 peale kaane alla hauduma. Võiks alustada veelgi väiksemalt kuumuselt, aga hommikul ju kiire.
Ei keedagi putru. Mõõdan pudruained potti valmis: 1/3 osa kuivainet, 2/3 osa vedelikku, maitseks soola või suhkrut, killuke võid ja segan segamini. Panen poti ainetega kuumale pliidiplaadile ja kohe kui keema tõuseb keeran pliidi kinni. Kaane all lasen pudrul valmis haududa.
Gaasipliidis võib küll ka asi olla, kuid mul sama nipp päritud, mis siin eespool- alguses külm vesi poti põhja, siis piim peale, kui kuum, lisan riisihelbed või manna (vett siis veerand või kolmandik umbes).
Kaerahelbed ja neljaviljahelbed keedan alguses veega, piima lisan natuke hiljem ja seda on % vähem.
Ainuke peavalu pesta on mannapudrupott.
Teen putru piimaga, ei keeda üldse. See tähendab, et lasen piima peaaegu keema, helbed sisse, kohe kui keeb võtan pliidraualt ära ja padi vms peale. Natukese aja pärast võib pliidirauale tagasi tõmmata. 15 minutiga on valmis. Tangudega läheb mõni tund.
Mul on mitmekordse põhjaga pott. Varem kasutasin õhukese põhjaga kastrulit – vahet pole, kaua segasin või mida tegin, alati kõrbes põhja: võisin kogu see aeg pliidi ees seista ja pidevalt segada – ikkagi kõrbes põhja.
Nüüd on 9-kordse põhjaga pott – selle võib vabalt pliidile jätta (ka suure kuumusega), isegi kui ära unustan, ei kõrbe põhja.
osta prismast haidepott ja midagi ei kõrbe https://www.prismamarket.ee/products/search/haudepott
analoog ülevalpool oleva laisa poissmehe leiutisega 😉
Samuti tilk külma vett poti põhja, siis piim, kuumutan ja lisan pudrukraami. Kuumus madalamaks, segan ja lõpuks lasen haududa, midagi ei kõrbe. Täpselt sama pliidi, poti ja valmistusviisiga suudab aga elukaaslane iga jumala kord pudru põhja kõrvetada! :)))
Nipp poti puhastamiseks põhjakõrbenud pudrupäradest – vett paari cm jagu, paar spl söögisoodat ja keema ajada. Kõrbenud kiht tuleb ilusasti lahti, ei ole vaja kraapimisega poti põhja kahjustada.
Lasen vee keema, helbed sisse, keeran kuumuse 2 peale (mul induktsioonil numbrid 1-10) ja valmib ise. Möödaminnes segan äkki 1-2 korda selle ~10 minuti jooksul. Igasugused lisandused lähevad sisse lõpus – maitseained, või, piim.
Kôigepealt panen potti natukene vett ja lusikatäis vôid. Kui vôi on sulanud, siis lisan piima, lasen keema ja lisan helbed. Keedan, segan ja lôpuks jätan mõneks minutiks kaane alla hauduma.
Kes on pidevad pudrukeetjad – mis nipid teil on pudru keetmisel, et iga kord ei peaks potti küürima pärast põhja kinni kõrbenud pudrust? Mis ma valesti teen, et absoluutselt iga kord on vaja pärast potti leotada ja puhastada – või on mul vale pott (harilik pott) – või te lihtsalt küüritegi?
Tuleb kõrval seista ja segada 😀 No selle smüttes, te puder oma olemuselt on selline, et natuke ikka jääb kinni, aga ei kõrbe. Ei keeda putru üle. Võibolla teed väga paksu pudru ja siis kõrbebki kinni sel ajal, kuni ootad helveste pehmenemist?
ma lisan ka kohe potti võid, et oleks toekam
Mul on esivanemate nipp selline: mitte kunagi ei pane lihtsalt piima kuiva kaussi/potti, selles peab eelnevalt olema veidi külma vett, alles siis valad piima peale.
See on väga huvitav nipp. Proovin kindlasti ära. Huvitav, miks see nii on?
Ja ma sellistest nippidest kuuldes alati mõtlen, et huvitav, kuidas selle peale tuldi vanal hallil ajal – ja kuidas see info siis põlvest põlve niimoodi emalt tütrele edasi anti … lahe.
selle nimi on katse-eksituse meetod. Üks kord teed juhuslikult midagi teisti (nt piima oli liiga vähe ja lisati vett) ja märkad, et asi on parem. Kogemuslik õppimine.
See teema on suletud ja siia ei saa postitada uusi vastuseid.
