Minu vanaema õpetas ka, et pott tuleb alati enne külma veega seest märjaks teha ja siis alles piim potti panna.
Kui piima kuiva potti paned, siis läheb kergesti kõrbema.
Aga segada tuleb muidugi ka.
Pudrud, mida segada ei saa, näiteks kaerahelbepuder, mis palju segades venivaks läheb, tuleks lihtsalt hästi madalal kuumusel valmis hautada.
Mina teen putru vanamoodsalt st. alati piimaga.
see veetrikk toimib tõepoolest, minu vanaema õpetas seda mulle ka (et enne pane potti tilk vett ja siis piima). MIna teen ka nii, et tilk vett, selle lasen keema, lisan piima, soola, suhkru ja lasen peaegu keema, siis helbed vms ja tule hästi tasaseks.
Kõrbenud potile põhjale ühtlane kiht soodat ja keev vesi peale parasjagu, et kõrbenud kihi kataks (või lased keema). Kihised ja vahutab! Lase seista tund
Tegin varem ka nii, et algul veetilk, siis piim ja muu kraam.
Kuniks pidin hakkama tegema väga suuri koguseid hommikuputrusid. Kogenud tegija õpetas mind tegema nii, alguses 1/3 kogusest vesi keema. Seejärel helbed ja maitseained vastavalt maitsele. Kuumutada niikaua kuni helbed on peaaegu valmis. Seejärel lisada piim ning segada keemiseni. Lisada või ja jätta kaane alla hauduma.
Täitsa toimib ja ka väiksemaid koguseid olen tegema hakanud selliselt. Ei kõrbe põhja ega kee üle.
Mannapudruga päris nii ei saa muidugi.
Kasutan ka tavalist potti, keedan madalal temperatuuril, segan kogu keemise aja – nii kaua kuni puder on enamvähem valmis, siis lülitan pliidi välja ja jätan pudru kaane alla hauduma.
Mis asjad on “tavaline pott” ja “harilik pott”?
Kõik oleneb ju materjalist, põhja paksusest, soojusliigil, temperatuurist jne.
Mannapuder on ainus, mida teen piimaga ja selleks teen enna poti märjaks ja alles siis piim sisse – ei hakka põhja.
Muud pudrud veega ja mingeid probleeme ei ole.
Riisi ei sega, torgin vaid augud sisse, kaerahelbeid jälle segan hoolega, aga mitte kiiresti (ei kasuta kiirhelbeid, need on vastikud).
See teema on suletud ja siia ei saa postitada uusi vastuseid.
