Esileht Pereelu ja suhted Kuidas rääkida asjadest olemata hale/märterlik?

Näitan 30 postitust - vahemik 31 kuni 60 (kokku 63 )

Teema: Kuidas rääkida asjadest olemata hale/märterlik?

Postitas:
Kägu

Aga kui suhe pole 10+ vaid on noorem? Ja mees ei taha et lähed sõbrannadega nv veetma. Siis on kontollfriik?

+1
-3
Please wait...

Postitas:
Kägu

Ma mõtlen pigem asju nagu nädalavahetuse, puhkused, jaanipäev.

Aga mida te tavaliselt koos teete?

Minu loogika järgi mitte koos elavatel paaridel just nädalavahetused ja puhkused ongi ju koos olemise ajad. Tõesti tundub imelik, et neid ühiselt ei planeerita.

Muidugi on ka loogiline, et kõiki nädalavahetusi ja pühi koos ei veedeta, aga normaalse suhtluse puhul on see üksteisega läbi räägitud ja teavitatud – sel nädalavahetusel olen vanematega/vennaga ja kui sina nendega läbi ei saa võ suhe veel liiga noor, et nendega tuttav olla, siis muidugi ei tule kaasa.

Aga eks see ole su enda iseloomus kindlasti kinni. Lihtne lahendus on olla ise aktivisem planeerija ja teda alati kaasa kutsuda (või ei kutsuda, aga rääkida plaanidest ikka). Näidata niiöelda malli, et ma alati räägin, mis mul plaanis on ja tahan või ei taha, et sa kaasa tuleks. Pikas perspektiivis se mudiugi ei töötaks, kui ta su malli ise ka kasutama ei hakka. Alati suhet vedada on raske.

Teine võimalus on ka, et sa lihtsalt kutsud ennast kaasa. Näitad viisakat huvi selle vastu, et mis mehel plaanis on ja mida ta tahaks teha ning tõesti, kuit al ägedad ideed, siis sokutad ennast kaasa. See oleks ka justkui esimene samm selleni, et tegelikutl planeerite oma nädalavahetusi ja puhkusi koos. Kui tal pole ideid, siis pakud sina midagi välja jne.

Mul jäi TA esimesest sissekandest küll veidi mulje, et sa ei ole väga aktiivne pool oma suhtes ja ei avalda oma soove. Võibolla siis proovikski esimese sammuna hakata planeerima ise – mida sa tegelikutl tahaksid koos teha. Alati kaasakutset ootama jäädes sa jäädki varuvarjandiks, kui mehel midagi ägedamat teha pole…

TA ju räägib, et nad on suhtes. Suhtes olemine peaks siis ju ka nende lähikondsetele teada olema. Seega ongi imelik, et kõik lähikondsed siis muudkui näevad meest igal pool üksi ja keegi ei küsi naise kohta.

Plaanide tegemise puhul on ju juba plaani mainimine kutse automaatselt kahele suhtes olevale inimesele. Seda ei lepitagi omavahel eraldi kokku. Nad on suhtes ja kutse on seega igal juhul kahele, mitte ühele.

Mina saan teemast hoopis aru, et TA teab mehe plaane ja tahab kaasa minna, aga mees ütleb vahetult enne, et ära sina tule ja ta ei lähe kaasa ja ei julge ka mehega midagi arutada, sest mees süüdistab negatiivsuses.

+2
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Aga kui suhe pole 10+ vaid on noorem? Ja mees ei taha et lähed sõbrannadega nv veetma. Siis on kontollfriik?

Kutse on sel juhul kahele, st mehele ja naisele. Seda kas mees tahab aega veeta naise sõbrannade seltskonnas, oleneb mehest. Mees ei saa naisele öelda, et naine ei tohi, kui naine tahab, aga mees võib minemata jätta, kui ta ise ei taha olla ainus mees naiste õhtul vms.

+1
-3
Please wait...

Postitas:
Kägu

Nt kui ta räägib, et plaanib minna jaanipäeval valgeranna festivalile, siis ütled rõõmsalt, et oi kui lahe, ma tahan ka tulla.

Normaalses suhtes oleks see vestlus siiski Lähme Valgeranna festivalile või Kas sa tahaksid sel aastal festivalile minna? vmt

Mitte, et üks “plaanib” ja teine pressib elu eest kaasa. See pole ju tavamõistes suhe.

Normaalses suhtes oleks “mis me võiksime teha jaanipäeval siis, äkki läheks Valgeranna festivalile”

+3
-3
Please wait...

Postitas:
Kägu

Ma ei ootakski kutset kui sellist. Eeldan, et kui mulle juba mainitakse millestki, olengi sinna automaatselt oodatud. Kui ei oleks, eeldan, et ei mainita mulle ka midagi. Kui ma tean mingist üritusest, mille vastu mul on huvi, siis ma lähen sinna kohale. Kui mul huvi sinna minna pole, siis ma ei lähe kohale. Olen täiskasvanud naine ja ei oota mehelt või kelleltki kutseid ja lubasid kaasa tulla või keelde mitte minna.

+2
-5
Please wait...

Postitas:
Huviline

Ma mõtlen pigem asju nagu nädalavahetuse, puhkused, jaanipäev.

A no ilmselt oled sa tema jaoks ainult vahepeatus, mitte tõsine suhe. Sellega on raske leppida, tean. Ehk on tal mingi pikem suhe seljataga ja sina oledki ülesaamisabi, voodisoojendaja…mina just nii end tundsin. Eks raske oli leppida, aga kuna ma tahtsin tõsist suhet, pidin edasi liikuma. Ja noh nagu näha, ega ta mind tagasilunima ei tulnud, oligi poogen

Ilmelt nii ongi. Olin eelmine suvi samas olukorras, teadsin tegelikult kogu aeg, et olen eelmisest suhtest ülesaamissuhe, aga süda ei lubanud seda endale välja ütelda. Käisime kokku ja veetsime aga, aga mind kunagi ei pühendatud pikalt ette plaanidesse (a la mis teeme nädalvahetusel või millal sul vaba oleks jne), saimegi spontaanselt kokku. Oi kui vastik ja valus see endale teadvustamine oli, et ta tegelikult mind ei tahagi. Ja mu sisetunne ei petnud mind, kui ma selle suhte ära lõpetasin, oligi ta õige pea oma eksnaisega tagasi koos, pärast tuli veel välja, et oli kogu selle aja teda tagasi anunud.

+6
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Aga kui suhe pole 10+ vaid on noorem? Ja mees ei taha et lähed sõbrannadega nv veetma. Siis on kontollfriik?

Kutse on sel juhul kahele, st mehele ja naisele. Seda kas mees tahab aega veeta naise sõbrannade seltskonnas, oleneb mehest. Mees ei saa naisele öelda, et naine ei tohi, kui naine tahab, aga mees võib minemata jätta, kui ta ise ei taha olla ainus mees naiste õhtul vms.

Ei ole mingit kutset. Lihtsalt söbrannad teevad kokkusaamise. Meesteta. Kel on mees, kel pole. Aga mehi ei võeta. Ja kui selline kokkusaamine mehele ei meeldi, on ta kontrollfriik. Aga kui naisele ei meeldi et mees saab sõpradega kokku, siis on see seepärast et naine on õnnetu

+4
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Tavalises suhtes ikka elatakse koos ja ollakse kursis kaaslase käikudega, sest olete ju suhtes ja nö üks tervik.

Mitte tingimata ei elata koos. Miks peaks, kui üks pool või mõlemad vajavad rohkem isiklikku ruumi ja lapsed on juba suured ja välja kolinud. Meie näiteks abikaasaga ei ela koos, aga vestleme pidevalt, armastus täiesti olemas. Mingist poeskäigust või jalutama minekust vms muidugi ette ei kanna. Meelest võib minna ka öelda, et sõbranna minul või sõber temal tuleb külla. Ka ei raporteeri me üksteisele oma hambaarsti- või juuksurivisiite ega üksi kinoskäike. Me ei arva kuidagi, et peaks pidevalt “joondu-valvel, aruandus esita!” olema lihtsalt seepärast, et oleme abielus. Igal päeval räägime ma arvan 10 korda mõne lause messengeris, kasvõi ilmast või mida naljakat tööl juhtus. Tavaliselt õhtul räägime pikemalt, ka plaanidest ja mis toimunud on. Ühtki pühapäeva ei jää vahele, mil me koos ei lõunasta. Kokku saame pikemalt 4-5 päevaks järjest kord kuus pluss need korrad, kui õhtul vesteldes tuleb idee, et kuule, kas sa ei taha välja sööma minna, siis vaataks telekast seda filmi ja sa/ma jääd ööseks minu/sinu juurde. Seda juhtub paar korda kuus. Ja suviti käime 14 päevaks koos puhkamas. Kindlasti pole me ainult koos üks tervik. Tema on ikka ise ka inimene ja mina olen ka täitsa terviklik inimene. Ka oleme hooliv perekond ka siis, kui meie vahet on 80 km, nagu tavaliselt.

+3
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Eeldan, et kui mulle juba mainitakse millestki, olengi sinna automaatselt oodatud

Jah? Et meessõber mainib sulle, et tal on nädalavahetusel klassi kokkutulek või läheb õega kinno, siis sina eeldad, et oled sinna oodatud? Kannäe 🙂 Jube tüütu. Mees ei julge enam varsti sedagi mainida, et läheb kingapoodi või vanaema juurde kappi nihutama ja pannkooke sööma, sest kui sa tahad, siis ilmud kohale, sest sinu arvates, kui juba mainis, siis ootab sind automaatselt ka sinna. Karm elu sel mehel.

+9
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Meil on suhe, aga koos ei ela. Kui mulle tundub ebaõiglane, et mind jäetakse kõrvale plaanidest näiteks – kuidas rääkida seda olemata haletsusväärne? Asi pole nii hull, et peaks lahku minema lausa, aga no põhimõttleiselt – kuidas sellisest asjast rääkida?Praegu on olnud lahendus see, et kui tema teeb oma asju, siis mina teen oma asju, fine! Aga kui ma ütleks siis ma tean, et saan diagnoosi, et olen negatiivne. Äkki ma ei oksa küsida oma tahtmist olemata juba ette negatiivne lahenduse suhtes, hale jms. Ja ma ei oskagi, sest kodus lapsena mul ei tohtinud mingied tahtmisi olla ja minuga ei arvestanud keegi. Kogu suhtlus ka täiskasvanutel oli passiiv-agressiivne, Ja nüüd on nii, et tahtmata olla samasugne, ma lihtsalt ei olegi kuidagi – eemaldun ja teen oma asju, kui mind ei kutsuta kaasa.

Kõige lihtsam variant on küsida, miks ta Sind kaasa ei kutsu.

Vastus võib Sind üllatada. Vbl tema arvab, et rääkimine – mul on see plaanis – ongi kutsumine. Ja kuna Sina,ei reageeri, siis ta arvab, et Sind ei huvita.

+5
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Aga kui suhe pole 10+ vaid on noorem? Ja mees ei taha et lähed sõbrannadega nv veetma. Siis on kontollfriik?

Kui mehe luba on vaja selleks, et sõbrannadega välja minna, siis on see suht ikka väga ebaterve. Paljude sõbrannad on nende elus olnud kauem kui mehed ning tuntakse isegi üksteise peresid. Ma tõepoolest ei kujuta ette, et mõni mees hakkab mulle oma sõbrannadega kokkusaamist keelama. See mees selgelt ei usalda oma naist, ja usaldus on suhte alustala.

Kui see sama mees naist üritustel nt jaanidel ei kaasa, siis vabandust, aga ta ta ei võta seda suhet enam tõsiselt. Sa oled tema prioriteetides kuskil tagaplaanil. Mina siin ei mossitaks ega haletseks, vaid lõpetaks selle poolkõva suhte ära.

+6
-2
Please wait...

Postitas:
Kägu

Aga kui suhe pole 10+ vaid on noorem? Ja mees ei taha et lähed sõbrannadega nv veetma. Siis on kontollfriik?

Kui mehe luba on vaja selleks, et sõbrannadega välja minna, siis on see suht ikka väga ebaterve. Paljude sõbrannad on nende elus olnud kauem kui mehed ning tuntakse isegi üksteise peresid. Ma tõepoolest ei kujuta ette, et mõni mees hakkab mulle oma sõbrannadega kokkusaamist keelama. See mees selgelt ei usalda oma naist, ja usaldus on suhte alustala.

Kui see sama mees naist üritustel nt jaanidel ei kaasa, siis vabandust, aga ta ta ei võta seda suhet enam tõsiselt. Sa oled tema prioriteetides kuskil tagaplaanil. Mina siin ei mossitaks ega haletseks, vaid lõpetaks selle poolkõva suhte ära.

Aga kui mees sama tahab teha mida sina, kas siis on kohe perekoolis teema? Sinu jutust on näha, et sul pole suhet vaid irriteerid olukorda.

0
-4
Please wait...

Postitas:
Kägu

Oma tunnetest ja soovidest rääkimine ei muuda mitte kedagi haletsusväärseks. Soovitaksin TAl teraapiasse pöörduda, see oleks kõige efektiivsem viis, kuidas saaksid oma lapsepõlvest tulenevad probleemid lahti harutada ja uusi, paremaid mustreid õppida. Aga see võtab muidugi aega.

Seni – räägi oma kaaslasega, ära vingu ega nääguta, vaid räägi ausalt, mida sa tunned. Et sa ei julge ise ettepanekuid teha, sest… Et tunned ennast kõrvalejäetuna, sest… Ja siis ole valmis ka kuulama ja märkama, kuidas su partner reageerib.

+3
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Oma tunnetest ja soovidest rääkimine ei muuda mitte kedagi haletsusväärseks. Soovitaksin TAl teraapiasse pöörduda, see oleks kõige efektiivsem viis, kuidas saaksid oma lapsepõlvest tulenevad probleemid lahti harutada ja uusi, paremaid mustreid õppida. Aga see võtab muidugi aega.

Seni – räägi oma kaaslasega, ära vingu ega nääguta, vaid räägi ausalt, mida sa tunned. Et sa ei julge ise ettepanekuid teha, sest… Et tunned ennast kõrvalejäetuna, sest… Ja siis ole valmis ka kuulama ja märkama, kuidas su partner reageerib.

Kas sa töötad töötukassas?

0
-5
Please wait...

Postitas:
Kägu

Meil on suhe, aga koos ei ela. Kui mulle tundub ebaõiglane, et mind jäetakse kõrvale plaanidest näiteks – kuidas rääkida seda olemata haletsusväärne? Asi pole nii hull, et peaks lahku minema lausa, aga no põhimõttleiselt – kuidas sellisest asjast rääkida?Praegu on olnud lahendus see, et kui tema teeb oma asju, siis mina teen oma asju, fine! Aga kui ma ütleks siis ma tean, et saan diagnoosi, et olen negatiivne. Äkki ma ei oksa küsida oma tahtmist olemata juba ette negatiivne lahenduse suhtes, hale jms. Ja ma ei oskagi, sest kodus lapsena mul ei tohtinud mingied tahtmisi olla ja minuga ei arvestanud keegi. Kogu suhtlus ka täiskasvanutel oli passiiv-agressiivne, Ja nüüd on nii, et tahtmata olla samasugne, ma lihtsalt ei olegi kuidagi – eemaldun ja teen oma asju, kui mind ei kutsuta kaasa.

Ütled, et on suhe – ma kaoks sellise suhtumise juures kohe minema. Kui juba nüüd selline asi toimub siis see süveneb aina edasi ja edasi.

Leia mees kes sinust hoolib ja sinuga arvestab. Kes küsib sinu arvamust ja teeb sinuga koos plaane. Olenemata sellest kas elad koos või mitte…

Ära tule siis ütlema, et sind ei hoiatatud.

+2
-3
Please wait...

Postitas:
Kägu

Nt kui ta räägib, et plaanib minna jaanipäeval valgeranna festivalile, siis ütled rõõmsalt, et oi kui lahe, ma tahan ka tulla.

Kui mul oleks kutt, kes plaanib minna ja pole JUBA mind plaani kaasanud, siis ta ei oleks enam minu kutt. Sellist asja ma ei peaks küsimagi, et tahan ka tulla.

Kui see inimene on sulle juba ette heitnud, et sa oled liiga negatiivne, siis gtfo. Sa ei ole liiga negatiivne, vaid su sisetunne ütleb sulle, et see pole päris see, mida otsid, aeg on minna.

Õige inimesega, kes on tõsisest suhtest sinuga koos huvitatud, selliseid küsimusi lihtsalt ei tekigi.

Sa väärid sellist partnerit, kelle ümber ei pea arvama ja kikivarvukil oma tunnetega olema. Tahad abielu, lapsi, koos asju teha – kui sa praegu sellist partnerit otsina ei hakka ja sellisega end kinni hoiad, siis sa ei leia ka.

Mõtle läbi, missugust suhet sa tegelt tahaks, milline partner sul on, ja siis vaata edasi, kas on mõtet sellise inimesega jätkata või mitte… Sest see enese “hulluks” ja negatiivseks pidamine ei ole väga jätkusuutlik – ja mingi lambise ajutise jölde hoidmiseks pole see seda ka väärt.

+4
-4
Please wait...

Postitas:
Kägu

Nt kui ta räägib, et plaanib minna jaanipäeval valgeranna festivalile, siis ütled rõõmsalt, et oi kui lahe, ma tahan ka tulla.

Kui mul oleks kutt, kes plaanib minna ja pole JUBA mind plaani kaasanud, siis ta ei oleks enam minu kutt. Sellist asja ma ei peaks küsimagi, et tahan ka tulla.

Kui see inimene on sulle juba ette heitnud, et sa oled liiga negatiivne, siis gtfo. Sa ei ole liiga negatiivne, vaid su sisetunne ütleb sulle, et see pole päris see, mida otsid, aeg on minna.

Õige inimesega, kes on tõsisest suhtest sinuga koos huvitatud, selliseid küsimusi lihtsalt ei tekigi.

Sa väärid sellist partnerit, kelle ümber ei pea arvama ja kikivarvukil oma tunnetega olema. Tahad abielu, lapsi, koos asju teha – kui sa praegu sellist partnerit otsina ei hakka ja sellisega end kinni hoiad, siis sa ei leia ka.

Mõtle läbi, missugust suhet sa tegelt tahaks, milline partner sul on, ja siis vaata edasi, kas on mõtet sellise inimesega jätkata või mitte… Sest see enese “hulluks” ja negatiivseks pidamine ei ole väga jätkusuutlik – ja mingi lambise ajutise jölde hoidmiseks pole see seda ka väärt.

Miks nii suur vajadus koguaeg lahku minna, keda sellega karistada tahad? Meenutab lasteaia elu, mina sinuga enam ei mängi.

+1
-2
Please wait...

Postitas:
Kägu

Aga kui suhe pole 10+ vaid on noorem? Ja mees ei taha et lähed sõbrannadega nv veetma. Siis on kontollfriik?

Muidugi.

+2
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Miks nii suur vajadus koguaeg lahku minna, keda sellega karistada tahad?

Aga miks on vaja olla pikalt ja kaua kellegagi, kelele sa enam väga ei meeldi või kes sõimab, ignoreerib või petab/plaanib petta? Mis väärtus on punnitatud kooselul. Et surivoodil saaks öelda “Õnnelik ma ei olnud juba 40 aastat, kannatasin, nutsin, pingutasin pere kooshoidmiseks vere ninast välja, aga vat kooselu hoidsin koos. Palun inglikoori”.

+6
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Miks nii suur vajadus koguaeg lahku minna, keda sellega karistada tahad?

Aga miks on vaja olla pikalt ja kaua kellegagi, kelele sa enam väga ei meeldi või kes sõimab, ignoreerib või petab/plaanib petta? Mis väärtus on punnitatud kooselul. Et surivoodil saaks öelda “Õnnelik ma ei olnud juba 40 aastat, kannatasin, nutsin, pingutasin pere kooshoidmiseks vere ninast välja, aga vat kooselu hoidsin koos. Palun inglikoori”.

Sa kujutad seda must-valgelt ette ja siis mõtled kuidas sa käitud. Aga see on OLEKS ja negativismi sisendamine endasse. Juba varem imestasin, miks ei võiks olla leplikum, võtta suhtest kõik see mis meeldib teises ja mis ei meeldi, seda ignoreerida, sest perfektseid inimesi ei ole olemas. Isegi kui oleks, siis äkki ei meeldi ise teisele ja hoopis tema iriseks muredega.

Aga kui minna lahku, siis muidugi, milleks seda perekoolis arutada? Pettumusi tuleb alati elus ette, ei ole vaja neil pikemalt peatuda.

0
-3
Please wait...

Postitas:
Kägu

pingutasin pere kooshoidmiseks vere ninast välja

See on nüüd küll väide mida mees ja naine näevad ikka väga erinevalt. Kui naise jaoks on see punnitamine kodu koristamine, siis tõesti meest sellega kinni ei hoia. Aga manipuleerimiseks hea argument, mina pingutasin, aga mees ei teinud midagi, mida ta siis tegema pidi, koos naisega koristama?

+1
-3
Please wait...

Postitas:
Kägu

Miks nii suur vajadus koguaeg lahku minna, keda sellega karistada tahad? Meenutab lasteaia elu, mina sinuga enam ei mängi.

Õigem on ennast karistada end hoides suhtes, mis mitte kuidagi ei toimi?

Ega sellise märterlusega hullumajast kaugemale ei jõua.

+2
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Miks nii suur vajadus koguaeg lahku minna, keda sellega karistada tahad? Meenutab lasteaia elu, mina sinuga enam ei mängi.

Õigem on ennast karistada end hoides suhtes, mis mitte kuidagi ei toimi?

Ega sellise märterlusega hullumajast kaugemale ei jõua.

Ei mõista su juttu teps mitte. Kas isa valis sulle mehe ja sundis suhtesse?

0
-3
Please wait...

Postitas:
Kägu

Miks nii suur vajadus koguaeg lahku minna, keda sellega karistada tahad?

Aga miks on vaja olla pikalt ja kaua kellegagi, kelele sa enam väga ei meeldi või kes sõimab, ignoreerib või petab/plaanib petta? Mis väärtus on punnitatud kooselul. Et surivoodil saaks öelda “Õnnelik ma ei olnud juba 40 aastat, kannatasin, nutsin, pingutasin pere kooshoidmiseks vere ninast välja, aga vat kooselu hoidsin koos. Palun inglikoori”.

Sa kujutad seda must-valgelt ette ja siis mõtled kuidas sa käitud. Aga see on OLEKS ja negativismi sisendamine endasse. Juba varem imestasin, miks ei võiks olla leplikum, võtta suhtest kõik see mis meeldib teises ja mis ei meeldi, seda ignoreerida, sest perfektseid inimesi ei ole olemas. Isegi kui oleks, siis äkki ei meeldi ise teisele ja hoopis tema iriseks muredega.

Aga kui minna lahku, siis muidugi, milleks seda perekoolis arutada? Pettumusi tuleb alati elus ette, ei ole vaja neil pikemalt peatuda.

Ei ole ammu häbiasi elada iseendale ja arvestada ainult endaga. Incelid on incelid suhtumise tõttu, mitte üksindusest. Suhe on harjumus, mitte vajadus nagu õhk või vesi.

+3
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

pingutasin pere kooshoidmiseks vere ninast välja

See on nüüd küll väide mida mees ja naine näevad ikka väga erinevalt. Kui naise jaoks on see punnitamine kodu koristamine, siis tõesti meest sellega kinni ei hoia. Aga manipuleerimiseks hea argument, mina pingutasin, aga mees ei teinud midagi, mida ta siis tegema pidi, koos naisega koristama?

See oli iroonia.

0
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Miks nii suur vajadus koguaeg lahku minna, keda sellega karistada tahad?

Aga miks on vaja olla pikalt ja kaua kellegagi, kelele sa enam väga ei meeldi või kes sõimab, ignoreerib või petab/plaanib petta? Mis väärtus on punnitatud kooselul. Et surivoodil saaks öelda “Õnnelik ma ei olnud juba 40 aastat, kannatasin, nutsin, pingutasin pere kooshoidmiseks vere ninast välja, aga vat kooselu hoidsin koos. Palun inglikoori”.

Sa kujutad seda must-valgelt ette ja siis mõtled kuidas sa käitud. Aga see on OLEKS ja negativismi sisendamine endasse. Juba varem imestasin, miks ei võiks olla leplikum, võtta suhtest kõik see mis meeldib teises ja mis ei meeldi, seda ignoreerida, sest perfektseid inimesi ei ole olemas. Isegi kui oleks, siis äkki ei meeldi ise teisele ja hoopis tema iriseks muredega.

Aga kui minna lahku, siis muidugi, milleks seda perekoolis arutada? Pettumusi tuleb alati elus ette, ei ole vaja neil pikemalt peatuda.

Ei ole ammu häbiasi elada iseendale ja arvestada ainult endaga. Incelid on incelid suhtumise tõttu, mitte üksindusest. Suhe on harjumus, mitte vajadus nagu õhk või vesi.

Jah miks mitte, kuidas see nüüd siis jälle teemaga haakub? Kui sina tahad elada üksi, siis peavad seda kõik tegema? Üksi elav inimene ju peaks oma aega raiskama teiste suhete analüüsile.

0
-3
Please wait...

Postitas:
Kägu

Üksi elav inimene ju peaks oma aega raiskama teiste suhete analüüsile.

Aga kui huvitab?

Ja mis see sinu oogika on siis? Et kui sa oled paarisuhtes, siis sa ei tohiks arutleda millegi üle, mis puudutab üksi elavaid inimesi? Eks siis pea sellest kinni.

+2
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Üksi elav inimene ju peaks oma aega raiskama teiste suhete analüüsile.

Aga kui huvitab?

Ja mis see sinu oogika on siis? Et kui sa oled paarisuhtes, siis sa ei tohiks arutleda millegi üle, mis puudutab üksi elavaid inimesi? Eks siis pea sellest kinni.

Milleks selline võimuvõitlus, sa ei ole üldse rahul millegagi? Ole lihtsalt õnnelik ja kui oled õnnelik, siis ju ei viitsi õnnetus suhtes olevale anda nõu ainult lahku minna.

0
-4
Please wait...

Postitas:
Kägu

Jah miks mitte, kuidas see nüüd siis jälle teemaga haakub? Kui sina tahad elada üksi, siis peavad seda kõik tegema? Üksi elav inimene ju peaks oma aega raiskama teiste suhete analüüsile.

Teemasse puutub niipalju, et naistel on sees see 22 viimane taks ja vanatüdruk kassidega mõtteviisid. Muus osas sul õigus.

+2
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Üksi elav inimene ju peaks oma aega raiskama teiste suhete analüüsile.

Aga kui huvitab?

Ja mis see sinu oogika on siis? Et kui sa oled paarisuhtes, siis sa ei tohiks arutleda millegi üle, mis puudutab üksi elavaid inimesi? Eks siis pea sellest kinni.

Jah, Thandie Newtonil uus mees…isegi seda tean. Täiesti võõras naine, ainult filmidest näitlejana tuttav. Kõmu loen nagu miljonid teised, ega ma sellepärast suhteid analüüsi. Huvitav on küll, eriti huvitav, kui selgub jubedusi nagu Deppi suhe Heardiga või nende kommuun. Siis on küll nii, et ka neil, kes on halvas koosluses või soovimata lahutatud/vallalised, peaks meele heaks tegema.

0
-4
Please wait...

Näitan 30 postitust - vahemik 31 kuni 60 (kokku 63 )


Esileht Pereelu ja suhted Kuidas rääkida asjadest olemata hale/märterlik?