Teema: Kuidas reageerite?

Kui ta ei käitunud sinuga ebaviisakalt ja ei olnud mingit inetut värki, siis ma ütleks ikka “tere”.
Kui ma ise kohtaks ühte tüüpi, kelle vastu mul oli huvi, aga tema tegi selle üle pigem nalja ning ma katkestasin päeva pealt temaga suhtluse, siis teda nähes ma ei teeks temast välja.

#3365572:

Loogiline mõistus ütleb, et võiks öelda viisakalt tere ja edasi minna.

Reaalsus oli see, et kui teda poes vilksamisi nägin, trgin poest vaikselt sääred. Õnneks tema mind ei näinud ????

Esimene armastus oli.

Täpselt sama! 😀 Ainult, et meil olid omal ajal vastastikused tunded, mitte ei olnud mina üksinda armunud.

#3365569:

Ise toimetasin viimase variandi kohaselt ja ei teinud väljagi.

Sinuarust oli ta siis kuidagi “süüdi”, et tundeid sinu vastu ei olnud või oleks pidanud need tunded kuidagi sünnitama või mida?
Sinu probleem ju, et suvaliselt omale tunded hangid.

Aga samas, muidugi, käitusid õigesti, ta sai kohe aru, kellega tegu.

Mina ütlesin tere ja kõndisin oma abikaasaga edasi.

Suhe temaga oli halb ja lõppes inetult. Aga mul pole häbeneda midagi – tema hoopis on see, kes peaks häbenema – ja teda mäletades, ilmselt häbeneb ka ja parema meelega oleks ka teisele poole teed jooksnud 😀 ta nimelt ei julgenud minuga suhet lõpetada vaid lihtsalt ükspäev ei suhelnud enam….kaks kuud hiljem tõi mu riided siis lõpuks ära…. (ei elanud koos)

#3366127:

Minu arust on see naeruväärne, kui ükskõik mis inimene soovib sinuga paar sõna rääkida ja sina tuhised minema. Täiesti naeruväärne. Viisakusest on sobiv paar sõna rääkida, see ei tähenda ju mingit suurt sõbrustamist.

Sa pole elus veel midagi näinud.
Minu ammune eks-elukaaslane oli selline psühhoterrorist, et temaga “paari sõna rääkimiseks” tänaval peatumine lõpeks suitsiidimõtetega, sest ta suutis tihti ühesainsas lauses täiesti rahulikus toonis esitada vähemalt kolm asja, mis on teise inimese juures lootusetult valesti, aga noh, temapoolest võib see teine inimene ka maamuna peal eksisteerida, sest ta on nii armuline. Sellisega viisakusi vahetada pole võimalik.

Ja üks teine kunagine kavaler oli kohutav kleepekas, kui ma teda näeksin, läheksin küll üle tee, sest ta hakkaks jälle kutsikasilmi tegema ja paluma, et saame ükskord kokku ja lähme kohvikusse ja… Ta nillis mind aastaid pärast lahkuminekut. Helistas töö juurde. Õudne. Ma isegi ei tea, kumb on hullem, kas Psühhoterrorist või Kleepekas ja kui järgi mõelda, siis ilmselt, kui sama tänava ühel poolel jalutaks mulle vastu Psühhoterrorist ja teisel poolel Kleepekas, siis ma läheks sinna terroristi poole peale, sest noh, korra ma juba sain temaga hakkama ja jäin ellu, saan teise korra veel, äkki ta ei märkagi mind, kui hästi läheb, aga kui Kleepekas peaks avastama, et ma viibin ikka veel temaga samal planeedil, siis ma temast enam lahti ei saaks.

Ma arvan, et kõik sõltub sellest, milline oli inimene, milline suhe, kuidas lahku mindi jne. Üheseid vastuseid ei ole.
Mina saan ühe oma kunagise armastatuga üsna sageli tööalaselt kokku ja probleeme ei ole, see vana asi on seal, kus ta on. Teisega olen paar koda põgusalt kokku puutunud ja kord oli mul tema käest vaja ametialast infot ning jällegi saime rahulikult ja asjalikult suheldud. Kuid mõlemad on normaalsed inimesed.

#3367059:

tema näitab välja soovi vestelda, võtan ohjad enda kätte, et ta jumala pärast ei ütleks midagi sellist, et: “olen sulle mõelnud, praeguseks näed sa ikka väga hea välja, vanus teeb sulle ainult head” või “ilusasti oled maha võtnud, kahju kohe, et siis ma vaba polnud”.

Höh höh höh. Nõrk.
Eks-psühhoterrorist küsiks selle asemel hoopis näiteks, et “kas see vaimse puudega mees kelle juurde sa minu juurest läksid, on vahepeal mõne toetatud töökoha leidnud, tänapäeval on päris head sotsiaalprogrammid. Loodetavasti ei teinud sa oma last selle mehega, geneetika osa inimese intellektis on määratu tähtsusega.” Ja siis vaataks minu kõrval olevat last nagu nööpnõela otsas olevat liblikat. Lisaks võib-olla, et “Sa oled muidugi alati oma väikeses maailmast eraldunud mullis armastanud viibida.”
Reaalselt ei omaks tema jaoks mitte mingit tähtsust see, et ta minu meest ei tunne ja tema kohta mitte midagi ei tea, ta lihtsalt esineks täie veendumusega, et ainult nii see kõik saabki olla.
Ja see oli nüüd halvim, mille mina suutsin välja mõelda (viimase lause ütles ta mulle kunagi päriselt, sest teist seletust ei saanud ju olla sellel, et ma temasuguse mehe juurest ära läksin…), Terrorist ilmselt suudaks halvemini. Kas sellised repliigid on miski, mille nimel kergvestlust arendada?

#3367059:

“olen sulle mõelnud, praeguseks näed sa ikka väga hea välja, vanus teeb sulle ainult head” või “ilusasti oled maha võtnud, kahju kohe, et siis ma vaba polnud”.

Ja mina vastasin sellistele näidetele, mis on ilmselged somplimendid ehk solvamiseks ja oma üleoleku näitamiseks mõeldud “komplimendid” Psühhoterrorism seegi. Kui sina sellistes lausetes psühhoterrorismi ära ei tunne, siis hm. Oled vist ise samasugune? Või lihtsalt naiivne.

#3369217:

Ma rääkisin sellest, mida teema küsis – kohtumisest inimesega, kelle vastu mul olid tunded, temal (sedavõrd) mitte.

Teemaalgatusele ma juba vastasin, et kui see inimene käitus ise viisakalt ja normaalselt, siis saaks ju rääkida. Kui ei, siis mitte.

#3369219:

#3367059:

“olen sulle mõelnud, praeguseks näed sa ikka väga hea välja, vanus teeb sulle ainult head” või “ilusasti oled maha võtnud, kahju kohe, et siis ma vaba polnud”.

Ja mina vastasin sellistele näidetele, mis on ilmselged somplimendid ehk solvamiseks ja oma üleoleku näitamiseks mõeldud “komplimendid” Psühhoterrorism seegi. Kui sina sellistes lausetes psühhoterrorismi ära ei tunne, siis hm. Oled vist ise samasugune? Või lihtsalt naiivne.

#3369217:

Ma rääkisin sellest, mida teema küsis – kohtumisest inimesega, kelle vastu mul olid tunded, temal (sedavõrd) mitte.

Teemaalgatusele ma juba vastasin, et kui see inimene käitus ise viisakalt ja normaalselt, siis saaks ju rääkida. Kui ei, siis mitte.

Kuna ma ei taha, et mu endine armastatu äkki osutuks vahepeal naiivseks lapsesuuks muutunuks (sest eks ma siis olin ülekaalus ka) , siis ma võtaksin ohjad enda kätte, et mitte seda kuulda. Oma endiste klassikaaslastest tüdrukute käest kuulen sedasorti asju (issand, kes oleks võinud arvata, et sa saad nii ilusaks) sageli, aga tema käest vist…ei suudaks. Üllatus on suur.

Näen nüüd välja nagu pidanuks siis.

#3369406:

Ma teeksin kohe sääred, aga mitte sellepärast, et ta eks on, vaid sellepärst, et mulle üldse ei meeldi lambist inimesi kohata ja rääkida.

Igakord kui ma mõnda tuttavat näen, ma kiiresti kaon ????

Mulle ei meeldi ootamatused.

Küll aga ekside kohapealt on mul savi va. üks, teda ma põen, sest mul on nii häbi, ma tegin talle nii haiget, et talle ma küll otsa ei julgeks vaadata.

Sotsiopaat oled?

Tunded olid mõlemal, oli suhegi, kuid teisel poolel said tunded otsa kolmanda kasuks – on vist üsna analoogne olukord?

Loodan, et ei kohtu. Ja kui peaks kohtuma, siis loodan, et teine pool on piisavalt intelligentne, et mitte soovida lobiseda. Kui vähegi võimalik vältida, siis ilmselt lähen teisele poole teed, väljun poest vms, et ei peaks selle olukorraga silmitsi seisma. Kui vältida pole võimalik, siis loodan, et endas on piisavalt uhkust, et a) teha nägu, et pole näinud või b) teretada külm-viisakalt ning edasi kõndida.