Esileht Tööelu, raha ja seadused. Kuidas saab kontrollida töötaja eelmiste töökohtade tõele vastavust?

Näitan 30 postitust - vahemik 1 kuni 30 (kokku 116 )

Teema: Kuidas saab kontrollida töötaja eelmiste töökohtade tõele vastavust?

Postitas:
Kägu

Kas seda üldse saab kontrollida kuidagi? Alati võib ühendust võtta eelmise/te tööandjaga, aga kas on veel mingeid võimalusi.

 

+1
-17
Please wait...

Postitas:
Kägu

Mis takistab eelmise tööandjaga ühendust võtmast?
Ei ole muid võimalusi. Õnneks.

+11
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Eelmise tööandjaga ühendust võtta on minu meelest jälle tööotsija seisukohast ebaeetline. Ma saan aru, et kahtluse korral on see põhjendatud, aga kui inimene edasi töötab ja samal ajal paremat kohta otsib, siis võib see tema praeguses kohas töösuhted väga ära rikkuda, kui tööandja saab teada, et töötaja otsib uut tööd. Ma näiteks kandideerisin sügisel ühele kohale, kus oli minu praegusest palgast suurem palk, kuna mind aga välja ei valitud, siis töötan praegusel kohal rahulikult edasi ja aktiivselt tööd ei otsi. Kui mu tööandjaga oleks ühendust võetud, oleks mu väga niru tunne. Ma ei soovi lahkuda, lihtsalt palgaga pole rahul!

+28
-6
Please wait...

Postitas:
Kägu

Kas seda üldse saab kontrollida kuidagi? Alati võib ühendust võtta eelmise/te tööandjaga, aga kas on veel mingeid võimalusi.

Ära ütle, et sa ise oled tööandja. Kui oled, siis peaksid teadma selliseid asju.

+3
-3
Please wait...

Postitas:
Kägu

Endal on kogemus, et tööle kandideeris uus inimene. CV oli igati särav, samamoodi oli jutt väga sorav. Enda väidete kohaselt oli ta lausa mustertöötaja eelmises töökohas, teda peeti lausa kollektiivi parimaks töötajaks jne. Keegi tausta loomulikult ei kontrollinud. Katseajal oli ta ok, näitas üles aktiivsust aga peale seda hakkas pidevalt tööst kõrvale hiilima, ainult  teeskles, et teeb tööd, valetas asju kokku, pool aastat hiljem ei teadnud ta isegi elementaarseid asju (sest ta ei suvatsenud midagi õppida ega teha) jne. Siis tuli ilmseks, et ta lasti eelmisest töökohast lahti samal põhjusel.

+10
-10
Please wait...

Postitas:
Kägu

Kui sul on tõsine kahtlus, siis palud inimesel endal esitada töötamise registrist väljavõte. Kui ta ei esita – siis üksnes see asjaolu ei ole vallandamise alus (nt on seal näha töösuhte lõpu põhjus, mida ta pole kohustatud avaldama)

+1
-2
Please wait...

Postitas:
Kägu

Eelmise tööandjaga ühendust võtta on minu meelest jälle tööotsija seisukohast ebaeetline. Ma saan aru, et kahtluse korral on see põhjendatud, aga kui inimene edasi töötab ja samal ajal paremat kohta otsib, siis võib see tema praeguses kohas töösuhted väga ära rikkuda, kui tööandja saab teada, et töötaja otsib uut tööd. Ma näiteks kandideerisin sügisel ühele kohale, kus oli minu praegusest palgast suurem palk, kuna mind aga välja ei valitud, siis töötan praegusel kohal rahulikult edasi ja aktiivselt tööd ei otsi. Kui mu tööandjaga oleks ühendust võetud, oleks mu väga niru tunne. Ma ei soovi lahkuda, lihtsalt palgaga pole rahul!

Mul on täpselt sama lugu. Kuna kõik on kallinenud ja ma ei tule enam rahaga välja, otsin uut töökohta, kus oleks suurem palk. Ma ei pruugi seda mitu aastat leida, võib-olla üldse ei leia. Preaguse töökohaga olen igati rahul, aga kuna tegemist riigiametiga, ei ole siin minu ülemuse võimuses minu palka ka tõsta, sest siin saavad kõik sellel ametikohal olevad inimesed sama palka. Seega tema ei saa midagi teha, et ma oleks rohkem rahul, aga kindlasti muutuks tema suhtumine, kui ta teaks, et plaanin lahkuda, kuigi ma ei pruugi seda veel viis aastat teha.

+15
-4
Please wait...

Postitas:
Kägu

Mida sa sellest saad, kui ilma eelneva kokkuleppeta helistad praegusele tööandjale? Kui ta ei taha oma inimesest ilma jääda, siis räägib sulle, et ta on täiesti kasutu looder, ära teda küll võta. Või siis vastupidi – näeb võimalust intrigandist lahti saada ja kiidab teda nagu see oleks jumala asemik maa peal ja ongi edaspidi sinu probleem.

Kui ma kandideerin kuhugi ja sealt helistatakse kellelegi, kes ei ole cv-s soovitajaks märgitud, siis ma võtaks koheselt oma avalduse tagasi, sest sellise jobu juurde ma küll tööle minna ei soovi. Õnneks pole seda kunagi juhtunud.

+16
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Küsi vajadusel kandidaadilt MTA väljavõtet.

Aga lõpetame selle jabura endistele/praegustele tööandjatele helistamise. Me ei tea töötaja ja tema tööanda isiklike suhete seisu, mistõttu ei saa sa tööandja sõnades olla kindlam ja need ei ole objektiivsemad kui töötaja seisukohad.

+16
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Eelmise tööandjaga ühendust võtta on minu meelest jälle tööotsija seisukohast ebaeetline. Ma saan aru, et kahtluse korral on see põhjendatud, aga kui inimene edasi töötab ja samal ajal paremat kohta otsib, siis võib see tema praeguses kohas töösuhted väga ära rikkuda, kui tööandja saab teada, et töötaja otsib uut tööd. Ma näiteks kandideerisin sügisel ühele kohale, kus oli minu praegusest palgast suurem palk, kuna mind aga välja ei valitud, siis töötan praegusel kohal rahulikult edasi ja aktiivselt tööd ei otsi. Kui mu tööandjaga oleks ühendust võetud, oleks mu väga niru tunne. Ma ei soovi lahkuda, lihtsalt palgaga pole rahul!

Kui tõötaja on oma CVsse tööandja kirja pannud, siis järelikult teda ei häiri, et võidakse ühendust võtta. Efekt võib olla suisa meeldiv- kui otse ei julge palka juurde küsida (mida ma muidugi ei mõista, aga eks on ka argu), siis nüüd on hea võimalus see välja öelda.

+3
-28
Please wait...

Postitas:
Kägu

Eelmise tööandjaga ühendust võtta on minu meelest jälle tööotsija seisukohast ebaeetline. Ma saan aru, et kahtluse korral on see põhjendatud, aga kui inimene edasi töötab ja samal ajal paremat kohta otsib, siis võib see tema praeguses kohas töösuhted väga ära rikkuda, kui tööandja saab teada, et töötaja otsib uut tööd. Ma näiteks kandideerisin sügisel ühele kohale, kus oli minu praegusest palgast suurem palk, kuna mind aga välja ei valitud, siis töötan praegusel kohal rahulikult edasi ja aktiivselt tööd ei otsi. Kui mu tööandjaga oleks ühendust võetud, oleks mu väga niru tunne. Ma ei soovi lahkuda, lihtsalt palgaga pole rahul!

Kui tõötaja on oma CVsse tööandja kirja pannud, siis järelikult teda ei häiri, et võidakse ühendust võtta. Efekt võib olla suisa meeldiv- kui otse ei julge palka juurde küsida (mida ma muidugi ei mõista, aga eks on ka argu), siis nüüd on hea võimalus see välja öelda.

Oot misasja? Et Cv andmed võrdub kohe sellega, et võib ühendust võtta? See ei ole eetiline, kui inimene sellel kohal veel töötab ja pole soovitajana kirja pandud. Et jätan cv-s lihtsalt viimase ametikoha märkimata, kuna ei soovi, et mu praegune tööandja mu kandideerimisest teada saaks? Et lihtsalt ongi 10aastane auk cv-s? Lihtsalt provotseerid või?

+22
-3
Please wait...

Postitas:
Kägu

Eelmise tööandjaga ühendust võtta on minu meelest jälle tööotsija seisukohast ebaeetline. Ma saan aru, et kahtluse korral on see põhjendatud, aga kui inimene edasi töötab ja samal ajal paremat kohta otsib, siis võib see tema praeguses kohas töösuhted väga ära rikkuda, kui tööandja saab teada, et töötaja otsib uut tööd. Ma näiteks kandideerisin sügisel ühele kohale, kus oli minu praegusest palgast suurem palk, kuna mind aga välja ei valitud, siis töötan praegusel kohal rahulikult edasi ja aktiivselt tööd ei otsi. Kui mu tööandjaga oleks ühendust võetud, oleks mu väga niru tunne. Ma ei soovi lahkuda, lihtsalt palgaga pole rahul!

Miks ebaeetiline. Kui kandideeritakse salaja, ei ole praegune töökoht kuidagi endine ja nendega ei võeta kunagi ühendust. Küll aga sinu eelmistega. Tee nüüd vahet sõnadel eelmine ja praegune.

+4
-11
Please wait...

Postitas:
Kägu

Miks ebaeetiline. Kui kandideeritakse salaja, ei ole praegune töökoht kuidagi endine ja nendega ei võeta kunagi ühendust. Küll aga sinu eelmistega. Tee nüüd vahet sõnadel eelmine ja praegune.

Tegelikult ei tohi ilma kandideerija teadmata tema endistele tööandjatele helistada. Sa pead tema käest nõusolekut küsima.

+13
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Miks ebaeetiline. Kui kandideeritakse salaja, ei ole praegune töökoht kuidagi endine ja nendega ei võeta kunagi ühendust. Küll aga sinu eelmistega. Tee nüüd vahet sõnadel eelmine ja praegune.

Tegelikult ei tohi ilma kandideerija teadmata tema endistele tööandjatele helistada. Sa pead tema käest nõusolekut küsima.

Ei pea. See oli väga ammu nii.

0
-12
Please wait...

Postitas:
Kägu

Ei pea. See oli väga ammu nii.

Just väga ammu ei olnud nii, aga nüüd pead kandidaati teavitama, et sa tema kohta andmeid uurid. Veel enam pead seda tegema siis, kui tegemist pole avalike andmetega.

+10
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Küsi vajadusel kandidaadilt MTA väljavõtet.

Aga lõpetame selle jabura endistele/praegustele tööandjatele helistamise. Me ei tea töötaja ja tema tööanda isiklike suhete seisu, mistõttu ei saa sa tööandja sõnades olla kindlam ja need ei ole objektiivsemad kui töötaja seisukohad.

Just. Olin kunagi tööl enda sõbranna firmas. Mitte fiktiivselt, vaid reaalselt töötasin seal aastaid. Kui omavahel tülli läksime, tehti seal elu põrguks, otsisin uut tööd. Kujutan vaid ette, mida potentsiaalne tööandja oleks kuulnud kui oleks sinna helistanud ja palju seal tõtt oleks olnud.

+5
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Ei pea. See oli väga ammu nii.

Just väga ammu ei olnud nii, aga nüüd pead kandidaati teavitama, et sa tema kohta andmeid uurid. Veel enam pead seda tegema siis, kui tegemist pole avalike andmetega.

Pole. Avalikest allikatest tohib alati kontrollida. Niipea, kui selle ettevõtte telefoninumber on avalik ja vastaja on nõus vastama, siis seda võib küsida. Infot ei tohi välja petta, see on õige. Aga võib helistada ja küsida, kas Anu joob. Kas vastatakse, on teine asi. Aga vastata ka võib.

+1
-13
Please wait...

Postitas:
Kägu

Ei pea. See oli väga ammu nii.

Just väga ammu ei olnud nii, aga nüüd pead kandidaati teavitama, et sa tema kohta andmeid uurid. Veel enam pead seda tegema siis, kui tegemist pole avalike andmetega.

Pole. Avalikest allikatest tohib alati kontrollida. Niipea, kui selle ettevõtte telefoninumber on avalik ja vastaja on nõus vastama, siis seda võib küsida. Infot ei tohi välja petta, see on õige. Aga võib helistada ja küsida, kas Anu joob. Kas vastatakse, on teine asi. Aga vastata ka võib.

Jurist vastab sellisele küsimusele nii: Töölepingu seaduse (§ 11) järgi võib tööle kandideerijalt saada vaid neid andmeid, mille suhtes on tööandjal õigustatud huvi. Tööandja õigustatud huvi puudumist eeldatakse eelkõige küsimuste puhul, mis puudutavad ebaproportsionaalselt töölesoovija eraelu või mis ei ole seotud sobivusega pakutavale töökohale. Lepingueelsete läbirääkimistele kohaldatakse ka võlaõigusseaduse §-s 14 sätestatut, mille alusel peavad pooled muu hulgas arvestama mõistlikult üksteise huvide ja õigustega.

Andmekaitse Inspektsiooni selgituste kohaselt tähendab see, et seadus ei keela tööandjal uurida kandidaadi kohta andmeid avalikest allikatest, kuid kandidaat võib nõuda, et tööandja sellise tegevuse lõpetaks. Kandidaati tuleb siiski teavitada andmete kogumisest. Kandidaadile tuleb teatavaks teha, mis andmeid ja kust koguti ning kes neid töötleb (isikuandmete kaitse seadus § 15). Lisaks tööandja teavitamiskohustusele on kandidaadil endal õigus nõuda infot isikuandmete kaitse seaduse alusel (§ 19) ning õigus nõuda andmete parandamist (isikuandmete kaitse seadus § 21 lg 1).

Konkreetsele isikule helistamine pole avalikust allikast uurimine.

+8
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Pole. Avalikest allikatest tohib alati kontrollida. Niipea, kui selle ettevõtte telefoninumber on avalik ja vastaja on nõus vastama, siis seda võib küsida. Infot ei tohi välja petta, see on õige. Aga võib helistada ja küsida, kas Anu joob. Kas vastatakse, on teine asi. Aga vastata ka võib.

Niimoodi saab helistada ainult väga väikestesse ettevõtetesse. Kus kõik tunnevad kõiki. Kujuta ette sellist helistamist mitmesaja töötajaga firmasse.  Helistad tõesti ettevõtte üldnumbrile, et mingi töötaja kohta infot uurida?

+3
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Just väga ammu ei olnud nii, aga nüüd pead kandidaati teavitama, et sa tema kohta andmeid uurid. Veel enam pead seda tegema siis, kui tegemist pole avalike andmetega.

Hakkas huvitama, millal see muutus, et peab teavitama kandidaati? Vahetasin töökohta veidi üle 5 aasta tagasi, millalgi aasta hiljem leidsin asutuse täiesti avalikust postkastist hoopis muud meili otsides, et minu kohta on mu üle-eelmiselt tööandjalt andmeid küsitud. Tagasiside oli küll positiivne, aga olin natuke ebameeldivalt üllatunud et seda tehti ja siis veel avalikult postkasti jäeti. Meil selline eriala, et keegi ikka kedagi tunneb, olin mõned aastad eemal olnud ja uue tööandja jaoks ilmselt tundmatu nimi.

0
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Just väga ammu ei olnud nii, aga nüüd pead kandidaati teavitama, et sa tema kohta andmeid uurid. Veel enam pead seda tegema siis, kui tegemist pole avalike andmetega.

Hakkas huvitama, millal see muutus, et peab teavitama kandidaati? Vahetasin töökohta veidi üle 5 aasta tagasi, millalgi aasta hiljem leidsin asutuse täiesti avalikust postkastist hoopis muud meili otsides, et minu kohta on mu üle-eelmiselt tööandjalt andmeid küsitud. Tagasiside oli küll positiivne, aga olin natuke ebameeldivalt üllatunud et seda tehti ja siis veel avalikult postkasti jäeti. Meil selline eriala, et keegi ikka kedagi tunneb, olin mõned aastad eemal olnud ja uue tööandja jaoks ilmselt tundmatu nimi.

Alates 2018. aasta kevadest, kui isikuandmete kaitse üldmäärus kehtima hakkas, ei tohi kindlasti, aga ma arvan, et ka enne seda tegelikult ei oleks tohtinud ilma töölekandideerija nõusolekuta küsida eelmiste tööandjate käest.

+3
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Andmekaitse Inspektsiooni selgituste kohaselt tähendab see, et seadus ei keela tööandjal uurida kandidaadi kohta andmeid avalikest allikatest, kuid kandidaat võib nõuda, et tööandja sellise tegevuse lõpetaks. Kandidaati tuleb siiski teavitada andmete kogumisest. Kandidaadile tuleb teatavaks teha, mis andmeid ja kust koguti ning kes neid töötleb

Just, ehk seda andmekogumist VÕIB teha, nagu ma ka ütlesin.

Kandidaati peab informeerima, et seda tehakse (va soovitajatena CVs olevate isikute suhtes).

Kui kandidaat selge sõnaga karmilt keelab enda nime googeldada 🙂 ehk avalikest allikatest tema kohta infot koguda, siis on ilmselge, et ta jääb ukse taha. Mingi hirmus jama peab tal siis olema kokku keeratud.

+1
-4
Please wait...

Postitas:
Kägu

Mina küll ei taha, et uuele tööandjale selguks alles paari kuu pärast, et näiteks isikuomaduste või mille iganes poolest (näiteks isegi õigekirjaoskus või hügieeninõuete täitmine (nali) ) ma ei sobi äsjasaadud ametikohale. Siis jälle vaja uus koht otsida.
Parem küsigu eelmistest töökohtadest, saab selge pildi.

Kui inimene ikka kahest viimasest kohast on skandaaliga lahti lastud, sest intrigeerib, varastab või hilineb, siis on mõistlik seda teada. Kui hakkan näiteks lapsehoidjat või autojuhti palkama ja ta keelab mul eelmistest töökohtadest küsida ega ka karistusregistrit vms see on googeldada, siis uks on seal. Siin eelmised aga võtaksid hea meelega ilmselt ta tööle. Sest sa ei tohi avalikus allikast isegi temalt küsimata TEADA, miks Oliver Rist lasteaeda tööle tahab ning tema mineviku uurimiseks luba ei anna. Käigu kukele. Googeldame ikka ja kui inimene selle KEELAB, siis head aega.

+3
-11
Please wait...

Postitas:
Kägu

Andmekaitse Inspektsiooni selgituste kohaselt tähendab see, et seadus ei keela tööandjal uurida kandidaadi kohta andmeid avalikest allikatest, kuid kandidaat võib nõuda, et tööandja sellise tegevuse lõpetaks. Kandidaati tuleb siiski teavitada andmete kogumisest.

Selge. Kui sa juba tead, et see neiu Rannamajas hambaid pesi, siis sa pead teda informeerima, et sa tead seda. Või siis nii, et kui juba tead, siis tead, aga teada saada tahta ei tohi.

+1
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Just, ehk seda andmekogumist VÕIB teha, nagu ma ka ütlesin. Kandidaati peab informeerima, et seda tehakse (va soovitajatena CVs olevate isikute suhtes). Kui kandidaat selge sõnaga karmilt keelab enda nime googeldada 🙂 ehk avalikest allikatest tema kohta infot koguda, siis on ilmselge, et ta jääb ukse taha. Mingi hirmus jama peab tal siis olema kokku keeratud

Jah, kõike võib teha, aga peab temalt nõusolekut küsima ja teda informeerima, kust ja kellelt sa tema kohta infot otsid. Siis on tal näiteks võimalik ka põhjendada mingit negatiivset infot, mida võib leida. Näiteks ühe kandidaadi kohta leidsin netist hirmsaid asju, aga selgus, et on nimekaim. Kui ma oleks näiteks salaja lihtsalt googeldanud, oleks jäänud eelarvamus, mis tegelikult oli põhjendamata. Inimene on meil juba nüüd aastaid tööl ja kui ta oleks valetanud, oleks nüüdseks selgunud. Võib ka eelmistelt tööandjatelt vabalt küsida, aga sellest tuleb kandidaati informeerida, sellest oligi ju jutt.

+6
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Just, ehk seda andmekogumist VÕIB teha, nagu ma ka ütlesin. Kandidaati peab informeerima, et seda tehakse (va soovitajatena CVs olevate isikute suhtes). Kui kandidaat selge sõnaga karmilt keelab enda nime googeldada 🙂 ehk avalikest allikatest tema kohta infot koguda, siis on ilmselge, et ta jääb ukse taha. Mingi hirmus jama peab tal siis olema kokku keeratud

Jah, kõike võib teha, aga peab temalt nõusolekut küsima ja teda informeerima, kust ja kellelt sa tema kohta infot otsid. Siis on tal näiteks võimalik ka põhjendada mingit negatiivset infot, mida võib leida. Näiteks ühe kandidaadi kohta leidsin netist hirmsaid asju, aga selgus, et on nimekaim. Kui ma oleks näiteks salaja lihtsalt googeldanud, oleks jäänud eelarvamus, mis tegelikult oli põhjendamata. Inimene on meil juba nüüd aastaid tööl ja kui ta oleks valetanud, oleks nüüdseks selgunud. Võib ka eelmistelt tööandjatelt vabalt küsida, aga sellest tuleb kandidaati informeerida, sellest oligi ju jutt.

Ma ei pea temalt luba küsima. Pean teda informeerima, et kavatsen küsida tema eelmistelt tööandjatelt. Tema võib mul keelata küsida. Siis ta seda töökohta ei saa. Esmalt normaalsel inimesel pole enamasti midagi varjata. Teiseks, kui eelmine tööandja ütles, et näiteks hilineb sageli, saab ju töötajaga sel teemal vestelda.

Niikuinii lüüakse kõik vestlusele kutsutavad nimed googlesse. Niikuinii. GDPR võib siinkohal ära unustada. Me ei lähe isegi paarismatkale tundmatu inimesega ilma teda googeldamata. Lisaks on see absurd. Kui ma tean, sest olen palju lugenud ja kaua ilmas elanud, et mõni suunamudija nimega ütleme CZH näiteks armastab pesus enda pilte avalikkusele esitada, sis ma seda TEADA võin ja seetõttu teda mitte näiteks Vooruslike Naiste Seltsi esimeheks palgata. Aga kui ma ei tea, siis otsida ei tohi. Või kui mulle meenub, et Käbileenu varastas telefoniputka, siis ma teada ja oma personalivaliku otsuseid võin selle teadmise järgi teha aga teada SAADA ma ilma selle inimese loata seda ei tohiks?

Absurd. Õnneks tean palju. Ka seda, et ükski inimene, kel pole midagi varjata, ei keela kategooriliselt vestelda oma eelmise paari ülemusega. Võimalik, et ta soovib omalt poolt midagi lisada või teatada, see on loomulik ja kuulame ära. Meil on üks endine alkohoolik. Isegi tema ei keelanud helistada oma üle-eelmisele ülemusele vaid selgitas, et siis oli tal probleem ning nüüd 13 aastat kaine. Helistage, palun, ütles.

+2
-6
Please wait...

Postitas:
Kägu

Ma ei pea temalt luba küsima. Pean teda informeerima, et kavatsen küsida tema eelmistelt tööandjatelt. Tema võib mul keelata küsida. Siis ta seda töökohta ei saa. Esmalt normaalsel inimesel pole enamasti midagi varjata. Teiseks, kui eelmine tööandja ütles, et näiteks hilineb sageli, saab ju töötajaga sel teemal vestelda. Niikuinii lüüakse kõik vestlusele kutsutavad nimed googlesse. Niikuinii. GDPR võib siinkohal ära unustada. Me ei lähe isegi paarismatkale tundmatu inimesega ilma teda googeldamata. Lisaks on see absurd. Kui ma tean, sest olen palju lugenud ja kaua ilmas elanud, et mõni suunamudija nimega ütleme CZH näiteks armastab pesus enda pilte avalikkusele esitada, sis ma seda TEADA võin ja seetõttu teda mitte näiteks Vooruslike Naiste Seltsi esimeheks palgata. Aga kui ma ei tea, siis otsida ei tohi. Või kui mulle meenub, et Käbileenu varastas telefoniputka, siis ma teada ja oma personalivaliku otsuseid võin selle teadmise järgi teha aga teada SAADA ma ilma selle inimese loata seda ei tohiks? Absurd. Õnneks tean palju. Ka seda, et ükski inimene, kel pole midagi varjata, ei keela kategooriliselt vestelda oma eelmise paari ülemusega. Võimalik, et ta soovib omalt poolt midagi lisada või teatada, see on loomulik ja kuulame ära. Meil on üks endine alkohoolik. Isegi tema ei keelanud helistada oma üle-eelmisele ülemusele vaid selgitas, et siis oli tal probleem ning nüüd 13 aastat kaine. Helistage, palun, ütles.

Jutt muidugi on üsnagi õige, aga sinu ülbe suhtumine on vale. Tänapäeval ei käi enam nii, et sina oled tööandjane ülbe ja ei tea mis kunn. Kes oma töötajaid lugupidavalt kohelda ei oska, peab maksma rohkem. Ei käi enam nii, et ülban kuidas tahan, mingu mujale, kui ei meeldi.

+10
-2
Please wait...

Postitas:
Kägu

Just, ehk seda andmekogumist VÕIB teha, nagu ma ka ütlesin. Kandidaati peab informeerima, et seda tehakse (va soovitajatena CVs olevate isikute suhtes). Kui kandidaat selge sõnaga karmilt keelab enda nime googeldada 🙂 ehk avalikest allikatest tema kohta infot koguda, siis on ilmselge, et ta jääb ukse taha. Mingi hirmus jama peab tal siis olema kokku keeratud

Jah, kõike võib teha, aga peab temalt nõusolekut küsima ja teda informeerima, kust ja kellelt sa tema kohta infot otsid. Siis on tal näiteks võimalik ka põhjendada mingit negatiivset infot, mida võib leida. Näiteks ühe kandidaadi kohta leidsin netist hirmsaid asju, aga selgus, et on nimekaim. Kui ma oleks näiteks salaja lihtsalt googeldanud, oleks jäänud eelarvamus, mis tegelikult oli põhjendamata. Inimene on meil juba nüüd aastaid tööl ja kui ta oleks valetanud, oleks nüüdseks selgunud. Võib ka eelmistelt tööandjatelt vabalt küsida, aga sellest tuleb kandidaati informeerida, sellest oligi ju jutt.

Ma ei pea temalt luba küsima. Pean teda informeerima, et kavatsen küsida tema eelmistelt tööandjatelt. Tema võib mul keelata küsida. Siis ta seda töökohta ei saa. Esmalt normaalsel inimesel pole enamasti midagi varjata. Teiseks, kui eelmine tööandja ütles, et näiteks hilineb sageli, saab ju töötajaga sel teemal vestelda.

Niikuinii lüüakse kõik vestlusele kutsutavad nimed googlesse. Niikuinii. GDPR võib siinkohal ära unustada. Me ei lähe isegi paarismatkale tundmatu inimesega ilma teda googeldamata. Lisaks on see absurd. Kui ma tean, sest olen palju lugenud ja kaua ilmas elanud, et mõni suunamudija nimega ütleme CZH näiteks armastab pesus enda pilte avalikkusele esitada, sis ma seda TEADA võin ja seetõttu teda mitte näiteks Vooruslike Naiste Seltsi esimeheks palgata. Aga kui ma ei tea, siis otsida ei tohi. Või kui mulle meenub, et Käbileenu varastas telefoniputka, siis ma teada ja oma personalivaliku otsuseid võin selle teadmise järgi teha aga teada SAADA ma ilma selle inimese loata seda ei tohiks?

Absurd. Õnneks tean palju. Ka seda, et ükski inimene, kel pole midagi varjata, ei keela kategooriliselt vestelda oma eelmise paari ülemusega. Võimalik, et ta soovib omalt poolt midagi lisada või teatada, see on loomulik ja kuulame ära. Meil on üks endine alkohoolik. Isegi tema ei keelanud helistada oma üle-eelmisele ülemusele vaid selgitas, et siis oli tal probleem ning nüüd 13 aastat kaine. Helistage, palun, ütles.

Kas sa kannad kogu jutu kandideerijale ette? Umbes kuulujutu tasandil, et too ütles seda ja too ütles toda?

+1
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Mina ei näe küll mingit ülbust, kui töötajalt küsitakse, kas tohib Teie eelnevalt tööandjalt  Teie kohta küsida?  Viisakas küsimine ja usun, et kellelgi ei ole midagi varjata.  Kunagi küsiti minult, kahjuks oli tegemist alkohoolikuga, keda ei saanud võtta kohale, kus pidi iga päev kindlal kella ajal kohal olema + rahaliselt vastutav. Ütlesin ausalt nagu asi oli.  Samas olen ka väga positiivse soovituse andnud.

+2
-2
Please wait...

Postitas:
Kägu

Eelmise tööandjaga ühendust võtta on minu meelest jälle tööotsija seisukohast ebaeetline. Ma saan aru, et kahtluse korral on see põhjendatud, aga kui inimene edasi töötab ja samal ajal paremat kohta otsib, siis võib see tema praeguses kohas töösuhted väga ära rikkuda, kui tööandja saab teada, et töötaja otsib uut tööd. Ma näiteks kandideerisin sügisel ühele kohale, kus oli minu praegusest palgast suurem palk, kuna mind aga välja ei valitud, siis töötan praegusel kohal rahulikult edasi ja aktiivselt tööd ei otsi. Kui mu tööandjaga oleks ühendust võetud, oleks mu väga niru tunne. Ma ei soovi lahkuda, lihtsalt palgaga pole rahul!

Tegelikult soovisid ju lahkuda küll. Oleksid läinud, kui sind oleks valitud.

0
-3
Please wait...

Näitan 30 postitust - vahemik 1 kuni 30 (kokku 116 )


Esileht Tööelu, raha ja seadused. Kuidas saab kontrollida töötaja eelmiste töökohtade tõele vastavust?