Just, ehk seda andmekogumist VÕIB teha, nagu ma ka ütlesin. Kandidaati peab informeerima, et seda tehakse (va soovitajatena CVs olevate isikute suhtes). Kui kandidaat selge sõnaga karmilt keelab enda nime googeldada ???? ehk avalikest allikatest tema kohta infot koguda, siis on ilmselge, et ta jääb ukse taha. Mingi hirmus jama peab tal siis olema kokku keeratud
Jah, kõike võib teha, aga peab temalt nõusolekut küsima ja teda informeerima, kust ja kellelt sa tema kohta infot otsid. Siis on tal näiteks võimalik ka põhjendada mingit negatiivset infot, mida võib leida. Näiteks ühe kandidaadi kohta leidsin netist hirmsaid asju, aga selgus, et on nimekaim. Kui ma oleks näiteks salaja lihtsalt googeldanud, oleks jäänud eelarvamus, mis tegelikult oli põhjendamata. Inimene on meil juba nüüd aastaid tööl ja kui ta oleks valetanud, oleks nüüdseks selgunud. Võib ka eelmistelt tööandjatelt vabalt küsida, aga sellest tuleb kandidaati informeerida, sellest oligi ju jutt.
Ma ei pea temalt luba küsima. Pean teda informeerima, et kavatsen küsida tema eelmistelt tööandjatelt. Tema võib mul keelata küsida. Siis ta seda töökohta ei saa. Esmalt normaalsel inimesel pole enamasti midagi varjata. Teiseks, kui eelmine tööandja ütles, et näiteks hilineb sageli, saab ju töötajaga sel teemal vestelda.
Niikuinii lüüakse kõik vestlusele kutsutavad nimed googlesse. Niikuinii. GDPR võib siinkohal ära unustada. Me ei lähe isegi paarismatkale tundmatu inimesega ilma teda googeldamata. Lisaks on see absurd. Kui ma tean, sest olen palju lugenud ja kaua ilmas elanud, et mõni suunamudija nimega ütleme CZH näiteks armastab pesus enda pilte avalikkusele esitada, sis ma seda TEADA võin ja seetõttu teda mitte näiteks Vooruslike Naiste Seltsi esimeheks palgata. Aga kui ma ei tea, siis otsida ei tohi. Või kui mulle meenub, et Käbileenu varastas telefoniputka, siis ma teada ja oma personalivaliku otsuseid võin selle teadmise järgi teha aga teada SAADA ma ilma selle inimese loata seda ei tohiks?
Absurd. Õnneks tean palju. Ka seda, et ükski inimene, kel pole midagi varjata, ei keela kategooriliselt vestelda oma eelmise paari ülemusega. Võimalik, et ta soovib omalt poolt midagi lisada või teatada, see on loomulik ja kuulame ära. Meil on üks endine alkohoolik. Isegi tema ei keelanud helistada oma üle-eelmisele ülemusele vaid selgitas, et siis oli tal probleem ning nüüd 13 aastat kaine. Helistage, palun, ütles.
Kas sa kannad kogu jutu kandideerijale ette? Umbes kuulujutu tasandil, et too ütles seda ja too ütles toda?
Ei. Mis rumal küsimus. Kus ma seda väidan? Kui ma juba midagi TEAN, siis mul ei ole ka põhjust enam kandideerijalt luba küsida, et kas tohin ikka seda teada või pean lobotoomia tegema.