Teema: Kuidas saab kontrollida töötaja eelmiste töökohtade tõele vastavust?

#3935478:

#3935349:

#3935305:

#3935219:

Just, ehk seda andmekogumist VÕIB teha, nagu ma ka ütlesin. Kandidaati peab informeerima, et seda tehakse (va soovitajatena CVs olevate isikute suhtes). Kui kandidaat selge sõnaga karmilt keelab enda nime googeldada 🙂 ehk avalikest allikatest tema kohta infot koguda, siis on ilmselge, et ta jääb ukse taha. Mingi hirmus jama peab tal siis olema kokku keeratud

Jah, kõike võib teha, aga peab temalt nõusolekut küsima ja teda informeerima, kust ja kellelt sa tema kohta infot otsid. Siis on tal näiteks võimalik ka põhjendada mingit negatiivset infot, mida võib leida. Näiteks ühe kandidaadi kohta leidsin netist hirmsaid asju, aga selgus, et on nimekaim. Kui ma oleks näiteks salaja lihtsalt googeldanud, oleks jäänud eelarvamus, mis tegelikult oli põhjendamata. Inimene on meil juba nüüd aastaid tööl ja kui ta oleks valetanud, oleks nüüdseks selgunud. Võib ka eelmistelt tööandjatelt vabalt küsida, aga sellest tuleb kandidaati informeerida, sellest oligi ju jutt.

Ma ei pea temalt luba küsima. Pean teda informeerima, et kavatsen küsida tema eelmistelt tööandjatelt. Tema võib mul keelata küsida. Siis ta seda töökohta ei saa. Esmalt normaalsel inimesel pole enamasti midagi varjata. Teiseks, kui eelmine tööandja ütles, et näiteks hilineb sageli, saab ju töötajaga sel teemal vestelda.

Niikuinii lüüakse kõik vestlusele kutsutavad nimed googlesse. Niikuinii. GDPR võib siinkohal ära unustada. Me ei lähe isegi paarismatkale tundmatu inimesega ilma teda googeldamata. Lisaks on see absurd. Kui ma tean, sest olen palju lugenud ja kaua ilmas elanud, et mõni suunamudija nimega ütleme CZH näiteks armastab pesus enda pilte avalikkusele esitada, sis ma seda TEADA võin ja seetõttu teda mitte näiteks Vooruslike Naiste Seltsi esimeheks palgata. Aga kui ma ei tea, siis otsida ei tohi. Või kui mulle meenub, et Käbileenu varastas telefoniputka, siis ma teada ja oma personalivaliku otsuseid võin selle teadmise järgi teha aga teada SAADA ma ilma selle inimese loata seda ei tohiks?

Absurd. Õnneks tean palju. Ka seda, et ükski inimene, kel pole midagi varjata, ei keela kategooriliselt vestelda oma eelmise paari ülemusega. Võimalik, et ta soovib omalt poolt midagi lisada või teatada, see on loomulik ja kuulame ära. Meil on üks endine alkohoolik. Isegi tema ei keelanud helistada oma üle-eelmisele ülemusele vaid selgitas, et siis oli tal probleem ning nüüd 13 aastat kaine. Helistage, palun, ütles.

Kas sa kannad kogu jutu kandideerijale ette? Umbes kuulujutu tasandil, et too ütles seda ja too ütles toda?

Ei. Mis rumal küsimus. Kus ma seda väidan? Kui ma juba midagi TEAN, siis mul ei ole ka põhjust enam kandideerijalt luba küsida, et kas tohin ikka seda teada või pean lobotoomia tegema.

#3935771:

#3935478:

#3935349:

#3935305:

#3935219:

Just, ehk seda andmekogumist VÕIB teha, nagu ma ka ütlesin. Kandidaati peab informeerima, et seda tehakse (va soovitajatena CVs olevate isikute suhtes). Kui kandidaat selge sõnaga karmilt keelab enda nime googeldada 🙂 ehk avalikest allikatest tema kohta infot koguda, siis on ilmselge, et ta jääb ukse taha. Mingi hirmus jama peab tal siis olema kokku keeratud

Jah, kõike võib teha, aga peab temalt nõusolekut küsima ja teda informeerima, kust ja kellelt sa tema kohta infot otsid. Siis on tal näiteks võimalik ka põhjendada mingit negatiivset infot, mida võib leida. Näiteks ühe kandidaadi kohta leidsin netist hirmsaid asju, aga selgus, et on nimekaim. Kui ma oleks näiteks salaja lihtsalt googeldanud, oleks jäänud eelarvamus, mis tegelikult oli põhjendamata. Inimene on meil juba nüüd aastaid tööl ja kui ta oleks valetanud, oleks nüüdseks selgunud. Võib ka eelmistelt tööandjatelt vabalt küsida, aga sellest tuleb kandidaati informeerida, sellest oligi ju jutt.

Ma ei pea temalt luba küsima. Pean teda informeerima, et kavatsen küsida tema eelmistelt tööandjatelt. Tema võib mul keelata küsida. Siis ta seda töökohta ei saa. Esmalt normaalsel inimesel pole enamasti midagi varjata. Teiseks, kui eelmine tööandja ütles, et näiteks hilineb sageli, saab ju töötajaga sel teemal vestelda.

Niikuinii lüüakse kõik vestlusele kutsutavad nimed googlesse. Niikuinii. GDPR võib siinkohal ära unustada. Me ei lähe isegi paarismatkale tundmatu inimesega ilma teda googeldamata. Lisaks on see absurd. Kui ma tean, sest olen palju lugenud ja kaua ilmas elanud, et mõni suunamudija nimega ütleme CZH näiteks armastab pesus enda pilte avalikkusele esitada, sis ma seda TEADA võin ja seetõttu teda mitte näiteks Vooruslike Naiste Seltsi esimeheks palgata. Aga kui ma ei tea, siis otsida ei tohi. Või kui mulle meenub, et Käbileenu varastas telefoniputka, siis ma teada ja oma personalivaliku otsuseid võin selle teadmise järgi teha aga teada SAADA ma ilma selle inimese loata seda ei tohiks?

Absurd. Õnneks tean palju. Ka seda, et ükski inimene, kel pole midagi varjata, ei keela kategooriliselt vestelda oma eelmise paari ülemusega. Võimalik, et ta soovib omalt poolt midagi lisada või teatada, see on loomulik ja kuulame ära. Meil on üks endine alkohoolik. Isegi tema ei keelanud helistada oma üle-eelmisele ülemusele vaid selgitas, et siis oli tal probleem ning nüüd 13 aastat kaine. Helistage, palun, ütles.

Kas sa kannad kogu jutu kandideerijale ette? Umbes kuulujutu tasandil, et too ütles seda ja too ütles toda?

Ei. Mis rumal küsimus. Kus ma seda väidan? Kui ma juba midagi TEAN, siis mul ei ole ka põhjust enam kandideerijalt luba küsida, et kas tohin ikka seda teada või pean lobotoomia tegema.

Eeee, ei.

Kui sa helistad ülemusele, krs ütleb, et kandideerija joob ja jääb iga hommik hiljaks jne, siis mis sa teed? Sa ei TEA ju. Sulle lihtsalt eks-ülemus ütles nii. Küsid inimestelt üle, et, kuule, sa olla joodik. Või elimineerid tolle?

Miks te arvate, et tippjuhid erinevad nii väga mittetippjuhtidest. Et nad on alati eetilised ja ausad ja käituvad viksilt. Mina näiteks tean ühte, kes hakkas viimaseid kuid lapseootel olevat isikut lahti kangutama ja saavutas oma eesmärgi. Või tean teist, kes ikka mõnuga oma alluvaid taga rääkis. Ja pealegi, kuidas ta oma hea nime kaotab, kui ta jama ajab. See eelpool toodud isik on tippjuht edasi. Midagi pole temaga juhtunud. Eks kogenud personalitöötaja saab juba vesteldes aru, millise inimesega tegemist on, usaldab ka oma sisetunnet. Igasugune tagaselja nuhkimine ja ebausaldusväärse info kasutamine on tegelikult mõttetu ja isegi alatu.

#3935821:

#3935813:

Kui sa helistad ülemusele, krs ütleb, et kandideerija joob ja jääb iga hommik hiljaks jne, siis mis sa teed? Sa ei TEA ju. Sulle lihtsalt eks-ülemus ütles nii. Küsid inimestelt üle, et, kuule, sa olla joodik. Või elimineerid tolle?

Miks eelmine ülemus esmalt peaks valetama. Tema esineb ju ka oma nimega ning nö kirjutab oma nimega öeldule alla.

Kas ma vestlen sel teemal kandidaadiga, sõltub mitmest asjaolust. Eelmise töökoha ülemuse ustavusest, firma mainest (öelge, mida tahate, aga väga soliidsete firmade (tipp)juhid ei riski oma nimega mingit julma VÄLJAMÕELDUD soppa kellegi kohta rääkides).

Kui kandidaat tundub muidu kõige sobivam, siis loomulikult on käitumisjuhis selge. Alles me siin tegutsesime ühe inimesega, kelle kohta käisid kõlakad, et ta joob. Selle kontrollimine kujunes uskumatult lihtsaks. Esmalt tegi personalijuht talle majas ringkäigu ja kui tavaliselt tehakse seda treppidest, siis nüüd meie pisikeses liftis. Arva ise, miks. Pärast kaht liftisõitu võis veel arvata, et desinfitseeris käsi. Aga kui siis öeldi, et saadame teid autoni, kuna siit on parklasse otsetee maja seest ja auto kõrvalistmel oli kilekoti alt piilumas lauaviina pudeli kael…no mida sa enam arutad temaga, kui ta kell 11 lõunal töövestlusele napsutanuna tuleb.

Hilinemisest muidugi vestleks, rõhutaks et õigeaegne saabumine on oluline ja küsiks, kas sa sõltud bussidest-rongidest. Siis saab inimene ise rääkida.

Lõpuks on katseaeg ka olemas.

Ma pole näinud ühtegi “tippjuhti”, kes vajadusel sirge seljaga ei valetaks.

No kui sinu juurde kandideerivad vaid ebaolulised inimesed, siis…

Mina olen oma viimasest kolmest ülemusest erialaselt absoluutselt üle. Ja kõigil on olnud täiesti sitt ja kättemaksuhimuline iseloom. Sinnamaani välja, et isegi aasta või paar hiljem nuhitakse uute töökohtade järgi ja tehakse kõnesid.

#3935853:

Ma pole näinud ühtegi “tippjuhti”, kes vajadusel sirge seljaga ei valetaks.

Kindlasti mitte mingi suvalise töötaja kohta, miks ta peaks?

Minu poole on pöördutud lahkunud töötajate osas ja küsimused on väga konkreetsed. Vastangi ausalt, nagu asi on. Pole üldse mingisugust huvi ega vajadust valetada lahkunud töötaja kohta. Sama hâsti võiks ju kõikide kandideerijate puhul eeldada, et nad valetavad ning intervjuul saadud infost ei tohi midagi uskuda. Päris nii see pole, eksju. Inimesed on üldjuhul siiski ausad ja igasugused isiklikud subjektiivsed nüansid oskab vähegi elukogemusega inimene ära tunda.
Olen ise paar korda väga valusalt kannatanud, et ei uurinud uue töötaja tausta ja enam ei jäta seda kunagi tegemata. Ühel juhul palkasin varga, kel juba eelmise tööandjaga oli kohtuvaidlus pooleli väga suure summa riisumise pärast.

Üks kord ka eirasin saadud infot, kuna inimene väga meeldis ja tundus sobivat, aga vana tööandja info osutus kahjuks vâga kiiresti tõeks 😞. Jälle ōppetund – saadud infot tuleb usaldada.

#3935349:

#3935305:

#3935219:

Just, ehk seda andmekogumist VÕIB teha, nagu ma ka ütlesin. Kandidaati peab informeerima, et seda tehakse (va soovitajatena CVs olevate isikute suhtes). Kui kandidaat selge sõnaga karmilt keelab enda nime googeldada 🙂 ehk avalikest allikatest tema kohta infot koguda, siis on ilmselge, et ta jääb ukse taha. Mingi hirmus jama peab tal siis olema kokku keeratud

Jah, kõike võib teha, aga peab temalt nõusolekut küsima ja teda informeerima, kust ja kellelt sa tema kohta infot otsid. Siis on tal näiteks võimalik ka põhjendada mingit negatiivset infot, mida võib leida. Näiteks ühe kandidaadi kohta leidsin netist hirmsaid asju, aga selgus, et on nimekaim. Kui ma oleks näiteks salaja lihtsalt googeldanud, oleks jäänud eelarvamus, mis tegelikult oli põhjendamata. Inimene on meil juba nüüd aastaid tööl ja kui ta oleks valetanud, oleks nüüdseks selgunud. Võib ka eelmistelt tööandjatelt vabalt küsida, aga sellest tuleb kandidaati informeerida, sellest oligi ju jutt.

Ma ei pea temalt luba küsima. Pean teda informeerima, et kavatsen küsida tema eelmistelt tööandjatelt. Tema võib mul keelata küsida. Siis ta seda töökohta ei saa. Esmalt normaalsel inimesel pole enamasti midagi varjata. Teiseks, kui eelmine tööandja ütles, et näiteks hilineb sageli, saab ju töötajaga sel teemal vestelda.

Niikuinii lüüakse kõik vestlusele kutsutavad nimed googlesse. Niikuinii. GDPR võib siinkohal ära unustada. Me ei lähe isegi paarismatkale tundmatu inimesega ilma teda googeldamata. Lisaks on see absurd. Kui ma tean, sest olen palju lugenud ja kaua ilmas elanud, et mõni suunamudija nimega ütleme CZH näiteks armastab pesus enda pilte avalikkusele esitada, sis ma seda TEADA võin ja seetõttu teda mitte näiteks Vooruslike Naiste Seltsi esimeheks palgata. Aga kui ma ei tea, siis otsida ei tohi. Või kui mulle meenub, et Käbileenu varastas telefoniputka, siis ma teada ja oma personalivaliku otsuseid võin selle teadmise järgi teha aga teada SAADA ma ilma selle inimese loata seda ei tohiks?

Absurd. Õnneks tean palju. Ka seda, et ükski inimene, kel pole midagi varjata, ei keela kategooriliselt vestelda oma eelmise paari ülemusega. Võimalik, et ta soovib omalt poolt midagi lisada või teatada, see on loomulik ja kuulame ära. Meil on üks endine alkohoolik. Isegi tema ei keelanud helistada oma üle-eelmisele ülemusele vaid selgitas, et siis oli tal probleem ning nüüd 13 aastat kaine. Helistage, palun, ütles.

Mis sa siis teed, kui inimest googeldades mitte mingit infot ei ole?? Ma ise olen mõnda sellist inimest kohanud.

#3935775:

Kui jah, võtaksid, siis oled ju juhmakas. Kui ei (nagu mina), siis oled ülbe (nagu sinu sõnul mina).

Asi pole selles tegevuses, muidugi uurin ka ise töötajate tausta. Aga sinu jutt on vastik ja üleolev. Sa ei ole mingi eriline kunn sellepärast, et sa töötajaid otsid.

#3936133:

#3936113:

#3936021:

No kui sinu juurde kandideerivad vaid ebaolulised inimesed, siis…

Mina olen oma viimasest kolmest ülemusest erialaselt absoluutselt üle. Ja kõigil on olnud täiesti sitt ja kättemaksuhimuline iseloom. Sinnamaani välja, et isegi aasta või paar hiljem nuhitakse uute töökohtade järgi ja tehakse kõnesid.

Kui inimene ei saa juba mitmenda juhiga erinevatel töökohtadel läbi, peab ta vaatama iseendasse.

Marika Priske, Tea Varrak. Guugelda.

Mis eriala spetsialist sa oled, et igas ministeeriumis kanslerist absoluutselt üle?

#3936151:

#3936143:

#3936133:

#3936113:

#3936021:

No kui sinu juurde kandideerivad vaid ebaolulised inimesed, siis…

Mina olen oma viimasest kolmest ülemusest erialaselt absoluutselt üle. Ja kõigil on olnud täiesti sitt ja kättemaksuhimuline iseloom. Sinnamaani välja, et isegi aasta või paar hiljem nuhitakse uute töökohtade järgi ja tehakse kõnesid.

Kui inimene ei saa juba mitmenda juhiga erinevatel töökohtadel läbi, peab ta vaatama iseendasse.

Marika Priske, Tea Varrak. Guugelda.

Mis eriala spetsialist sa oled, et igas ministeeriumis kanslerist absoluutselt üle?

Iga spetsialist on raamatupidajast üle.

Ma olen ka ühe ministeeriumi allasutuses töötanud ja sealsed juhtivspetsialistid olid küll lolllid nagu lauajalad. 30 aastat samal kohal tiksunud ja mandunud. Iga raamatupidaja on neist üle.

#3936185:

#3936133:

#3936113:

#3936021:

No kui sinu juurde kandideerivad vaid ebaolulised inimesed, siis…

Mina olen oma viimasest kolmest ülemusest erialaselt absoluutselt üle. Ja kõigil on olnud täiesti sitt ja kättemaksuhimuline iseloom. Sinnamaani välja, et isegi aasta või paar hiljem nuhitakse uute töökohtade järgi ja tehakse kõnesid.

Kui inimene ei saa juba mitmenda juhiga erinevatel töökohtadel läbi, peab ta vaatama iseendasse.

Marika Priske, Tea Varrak. Guugelda.

Sa võiks nüüd enda nime ka siia panna, et me saaks guugeldada ja sinu tarkust imetleda.

No võiks ja milleks. Siin lihtsalt üks suva personalitöötaja ülbab, kuidas ta ebaseaduslikult andmeid kogub ja kuidas kõik tippjuhid on õilsad tõerääkijad.

Võimekad juhid, kes lolle ei talu, aga miskipärast pandi terviseameti etteotsa lausa kaks korda järjest kantsleri lemmik, ja mõlemad ostusid absoluutselt ebakompetenteteks.

Ja miskipärast lahkuvad töölt ka ekskantsleri asekantslerid. SKA juht, järjekordne lemmik, lahkus nii vaikselt, et keegi ei pannud tählegi. No ei tulnud neil see skais 2 välja, hoolimata aaststedt ja miljonitest.

Teine saadeti igalt poolt ära, kui lõpuks esimene talle enda juurde töökoha tegi. Praegu hoiab meeleheitlikult sellestki kinni.

Jaja, võimekad tugevad juhid.

Teate, tõeliselt targad inimesed ei pea kedagi teist lolliks, seda esiteks. Teiseks, täpselt nagu pedofiili kisub lasteasutusse tööle, nii on osade juhtide juhipositsioonile saamise eesmärgiks oma isiklik kasu-materiaalne või ka võimust tulenev emotsionaalne. Vähe on tõeliselt häid juhte, vähe.

Samuti on minu arust arusaamatu, et kui inimene võetakse tööle, siis nagu ongi kõik-tegelikult on juhi ülesanne jälgida, kuidas iga tema meeskonna liige hakkama saab. Majahoidja ei peaks üldse lastega tegelema. Kas see siis juba juhil ei pannud häirekella helisema.

#3936211:

#3936185:

Marika Priske, Tea Varrak. Guugelda.

Mina olen mõlema naisega näiteks koos töötanud. Meedia põhjal on neist jah jumal teab mis mulje jäetud, tegelikult on tegemist võimekate naistega, kes lihtsalt ei salli lolle. Mõlemad on tugevad juhid, kellel on väga palju positiivseid omadusi.

Priske oli ikka väga asjalik ja adekvaatne ülemus. Varrakust ei tea muud kui seda vana lugu…

#3936579:

lõppude lõpuks on enamus töötajaid oma puuduste ja voorustega, ei midagi väga suurt, sellised keskmised. Mida sellise kohta ütleb ülemus, sõltub sellest, kas ülemusel on parasjagu hea tuju ja kuidas talle see konkreetne töötaja inimesena meeldis.

Jah, igal inimesel on konkreetsed puudused ja konkreetsed voorused ning need oskab vähegi adekvaatne juht kenasti välja tuua. Tegelikult oskab juba küsija oma küsimused nõnda esitada, et need omadused välja tuleksid. Keegi ei helista eelmisele tööandjale ümmarguse küsimusega: kas … oli hea töötaja? See on äärmiselt ebakompetentne nägemus asjast, et kõik sõltub inimese tujust. Inimestele tehakse ka värbamisprotsessis tänapäeval mahukaid isiksuseteste, kus samamoodi analüüsitakse kõikvõimalikke erinevaid plusse ja miinuseid.
Kõige kehvema iseloomustuse olen andnud ilmselt töötaja kohta, kes mulle inimesena kõige rohkem meeldis. Lihtsalt aususe ja professionaalsuse printsiibist lähtuvalt.