Minul 3 last. Kogemused sellised:
1. Tegin kõike “õpiku” järgi. Alustasin lisaga 5,5kuuselt, kõrvitsapüreest. Siis suvikõrvits, lillkapsas jne. Ei tahtnud neist ühtegi, ei eraldi, ei segatult. Ei enda tehtut, ei poe oma. Ka õunapüree lisamine ei teinud imet (ma ikka jätsin suurema osakaalu köögiviljale, et ta magusa maitsega ei harjuks). 6,5k hakkasin ka liha lisama, lihaga püreed tahtis ta veel vähem (ma ei kujuta ette, et “veel vähem” üldse oli võimalik 😀 ). 1 tl kogusega oli isegi raskusi. Aga no ikka jätkasin järjepidevalt, ja stressasin. 7k suutis ta end vist söögitooli piisavalt toetada ise, et hakkasin ka natuke näputoitu andma – ikka alguses kurk, keedetud porgand. 8k pudrud – oujee, sõi lausa 30 g korraga 😀 Ma päriselt kaalusin enne ja pärast sööki kaussi, et palju siis ära sõi…olin totaalses stressis. 8k lõpus siis hakkasin ka puuviljapüreesid andma, et “midagigi” sööks.
Ja selline söömine oli meil kuni umbe 10-11k, kui mul viskas üle talle eraldi toidu vaaritamine, kui nagunii midagi ei söö. Hakkasin oma pajast enne soola lisamist andma – et noh, mitte süüa võib ju seda ka. Ja ennäe – hakkas sööma! Kahjuks siiski seda rõõmu jätkus kuni 1,5a, siis hakkas taas pirtsutama ja nüüd on meil 7aastane pirtsutaja, kes elab õhust ja armastusest….
Ahjaa, 8k lasi arst vereanalüüsid teha, kõik oli korras, ka raud oli korras, laps oli rõõmus ja rõõsa ja paras pallike. Nii et jagus rp-st küll 😀
2. Alustasin 5kuuselt proovimist. Peale paari nädalat nägin, et asi kisub samasse suunda nagu esimesega. Seekord olin valmistunud ja kogunud palju infot näputoidule ja nii oligi – läksin 100% näputoidule üle. Eks ta üks mässamine oli alguses, kui kõik asjad pidid olema “kangidena” (mulle kättpidi pudrukaussi sukeldumine ei meeldinud), sai palju erinevaid kotlette, sh köögiviljakotlette tehtud. Väga palju võimalusel sama toitu, mis me isegi.
umb 11k taas oli see hetk, kui proovisin talle mingit toidu suhu panna, mida ta ise kunagi näpuga ei võtnud – no et kas ta põhimõtteliselt sööks, äkki välimus ei paelu. Ja sõi ja taas toimus muutus, hakkas end taas toita laskma ja lõppes näputoidu teema meil üleöö. Aga jälle, umb 1,5-2a hakkas pirtsutama rohkem, ilmselt seekord vanema lapse eeskujul…. Aga nüüd suuremana sööb ta ikka veidi paremini kui vanim laps.
3. Ja no lõpuks sain ka mina nautida last, kes kohe hakkas püreesid isukalt sööma. Ja alustades tegin taas kõik samamoodi nagu vanemate lastega…. Muidugi mingid eelistused tal on ja nüüd aastaselt näen, et nt roheline salat ei meeldi talle, kui mu võileivast ampsu võtab. Aga loodan, et jääbki kõige sööjaks – umb 5-6 kuud on veel aega selle “kriitilise ajani”, kui vanematest lastest lähtuda 😀