Ühe nipi ma küll teile räägin.
Nimelt kui pakis on nt pealmine leib ilmselge hallitusega, aga teised viilud tunduvad täitsa söödavad olema. Siis panna need viilud rösterisse ja voilaa … röstituna ilmnevad ka pealtnäha nitševoo leibadele hallituslaigud. Järgi proovitud!
Üldiselt on nii, et kui mingi hallituslaik juba tootel on, siis tuleb kogu pakendis olev kraam minema visata, sest seente niidistik ulatub väga kaugele.
Talitasin ka nii (panin rösterisse, lasin krõbedaks ja sõina ära), kuni sattusin ühe haritud seeneinimese loengule. Oma esitluses rääkis ta muuhulgas sellest, et kuumutades muutuvad leival elavad hallitusseened toksilisemaks. Hull pidi olema ka sellisest leivast suppi keeta, mis ühest otsast veidi hallitanud on.
Leib ja sai on poorsed, pehmed ja niisked – hallitusele väga sobiv keskkond. Kui hallitusseene viljakehad juba näha on, on seeneniidistik haaranud tõenäoliselt suure osa leiva sisemusest.
Teeamaalgatajal soovitaks leiba hoida külmikus, seal pole hallitusele arenguks soodsad tingimused.