Mul on kodus rõõmus laps, pubekalik pubekas kellega suures plaanis kõik hästi ja kurb nooruk, kellel tema enda tundmuste kohaselt kõik halvasti.
Üks tahab toredaid aktiivseid suvetegevusi, teine pidevalt sõpru külla ja kolmas tundub kõigest muust häiritud olevat.
Raske on midagi entusiastlikult planeerida, vanim tuleb vahest kaasa, vahest ei tule. Kui ta on kaasas, tuleme igalt poolt vara ära, sest ta ei taha kuskil kaua olla. Kasvõi ujumast. Kui ta kaasa ei tule, siis süda valutab sellepärast, kuidas tal kodus üksinda on, sest ta on depressiivne.
Näitan 10 postitust - vahemik 1 kuni 10 (kokku 10 )
Teema: Kuidas saada hakkama erinevatele lastele hea keskkonna võimaldamisega?
22.06.2020 21:49
To report this post you need to login first.
22.06.2020 22:14
Mitte lapsi tehes.
To report this post you need to login first.
22.06.2020 22:40
Ma arvan, et vähendada kordi, kus depressiivik kaasa võtta, muidu rikub nii teiste rõõmu ka ära, nii et teised lapsed hakkavad seda talle pikas plaanis pahaks panema. Ning depressioonis olles ei tahagi teiste inimeste seas nii tihti olla, nii et las olla kodus rohkem. Nt iga kolmas väljasõit võtate ta kaasa.
To report this post you need to login first.
23.06.2020 06:58
Mul on kodus rõõmus laps, pubekalik pubekas kellega suures plaanis kõik hästi ja kurb nooruk, kellel tema enda tundmuste kohaselt kõik halvasti.
Üks tahab toredaid aktiivseid suvetegevusi, teine pidevalt sõpru külla ja kolmas tundub kõigest muust häiritud olevat.
Raske on midagi entusiastlikult planeerida, vanim tuleb vahest kaasa, vahest ei tule. Kui ta on kaasas, tuleme igalt poolt vara ära, sest ta ei taha kuskil kaua olla. Kasvõi ujumast. Kui ta kaasa ei tule, siis süda valutab sellepärast, kuidas tal kodus üksinda on, sest ta on depressiivne.
Laps tahab rääkida. Aga rääkida nii, et ta saab rääkida südamest kõik välja ilma, et ema kohe õpetama hakkas ja tõestama lapsele, et lapsel pole õige. Lapse kogemus ongi lapse kogemus. Temal puudub vanema lapsepõlv, temal on enda oma. Mõni laps ei talu üldse seltskonda, teine ei talu üksindust. Tahad head keskkonda luua, siis küsi lapselt, mis tema tahaks, et tema enesetunne paraneks. Kurvameelsus näiteks võib olla ka D-vitamiini puudusest, mida toas istuvad lapsed tihti kogevad. Kas toidust saab laps kõik vitamiinid kätte. Ehk pole asi keskkonnas vaid toidus ? Tahad tõesti lapse meelejärgi olla, siis peaks peres 1 laps olema. juba kahe lapse olemasolul üks neist kannatab enam, kuna olud tunduvad talle kahjulikud.
To report this post you need to login first.
23.06.2020 08:17
Meil on ka selline iseloomude valik kodus kolme lapsega. Üks ujuks ja roniks. Teine tujutseb. Kõik on jama mida teha. Kolmas on nukker ja vaataks vaatamisväärsusi.
See on nagu grupireis, kus reisijad pole rahul ja lähevad ka omavahel tülli huvide konflikti ja ootuste pärast reisist. Isegi kui panna ühte reisi kokku kolme last hivitavad tegevused, siis teised hädaldavad et neid mittehuvitavat tegevust on liiga kaua. Nende jaoks. Kuigi ajaliselt võib see olla 2-2-2 tundi. Siis reisil on ikkagi 4 tundi tüütust igaühele. Tee siis koos midagi, perena.
To report this post you need to login first.
23.06.2020 08:47
Kui vanus kannatab, siis depressiiviku võiks koju jätta mõnikord ja temaga eraldi tegeleda. Randa vm kohta viiksin selle lapse, kes tahab pidevalt midagi teha. See laps, kes tahab pidevalt sõpradega olla, võib randa sõbra kaasa võtta.
Mis puudutab depressiivikut, siis kas tema probleem on diagnoositud? Mina ja mu vanim laps ei naudi ka pikalt rannas lebamist jms mööda ilma ringi kammimist. Kodus puhkame paremini. Deprekat pole meil kummalgi, lihtsalt selline eelistus.
To report this post you need to login first.
23.06.2020 10:38
Jaa, see on tõesti tasakaalu leidmise küsimus. ûhest küljest võiksid kõik inimesed oma pereringis saada võimaluse olla need, kes nad on ja tegeleda asjadega, mis neile meeldib. Samas on ka pereringis vaja leida kompromisse, üksteisega arvestada ja töötada grupina. Ma kindlasti ei eraldaks alati lapsi, vaid pigem leiaks kompromisse, mida lapsed ise välja pakuvad, ise korraldavad – nii peavad omavahel üksteise vajadustega arvestama, ei ole vaja, et lapsevanem oleks alati vahekohtunik.
Samuti otsiks ma võimalusi, et veedaks iga lapsega üks-ühele aega. Tugev suhe lapsevanemaga on enesekindluse ja eluga rahulolu alustala.
To report this post you need to login first.
23.06.2020 11:08
Mul oli ka teismelisena depressioon ja vähemalt mina tundsin end üksi kodus tegelikult paremini kui seltskonnas, sest teiste inimeste juuresolekul tekkis ikka surve käituda nö. “normaalselt”, olla viisakas ja mitte nii palju välja näidata, kui kehv mul olla oli.
Kodus omaette sai vähemalt ollagi täpselt nii nagu parasjagu tunne oli ja ei pidanud teesklema, mis sageli tähendas, et tegelikult oligi meeleolu parem.
Kui su laps tõesti siiralt ütlebki, et ta ei taha kaasa tulla ja tahaks kodus olla, siis lase tal seda teha.
To report this post you need to login first.
26.06.2020 17:43
Viitsib see nooruk jee oma emme ja titega kuskil käia. Kui, siis pitsat söömas. Kas sina samas vanuses näiteks eelistasid emme ja väikelapsega metsa jalutama minna või sõpradega kuskil koos olla? Noorukina emmega veeparki sulistama või pigem isegi üksi omas toas omi asju teha?
To report this post you need to login first.
26.06.2020 20:38
Jah, eks lapsed nagu täiskasvanudki on erinevad. Kas tohib küsida, mis tähtkujust on need aktivist, kodulemb ja depressiivik?
-tähtkujuuurija-
To report this post you need to login first.
Näitan 10 postitust - vahemik 1 kuni 10 (kokku 10 )
Sa pead olema sisse logitud, et vastata selle teemale.
