Esileht Koolilaps Kuidas saada laps õppima?

Näitan 19 postitust - vahemik 1 kuni 19 (kokku 19 )

Teema: Kuidas saada laps õppima?

Postitas:

Laps läheb septembris 1. klassi, homme on koolis aga vestlus. Olen juba ammusest ajast püüdnud last meelitada lugema, teinud erinevad mänge, püüdes tekitada huvi. Ta oskab veerida, kuid tekstist aru eriti ei saa, mida loeb. Loeb kirja- ja trükitähti. Kirjutada oskab ka, aga osad sõnad ronivad üksteise otsa ja ei tee vahet tugevatel ja nõrkadel tähtedel. Arvutada oskab 10 piires, kuid isegi näppe appi võttes ei tule 50% kordadel välja.
Ma ise lähen alati niiiiii närvi ja asi lõppeb sellega, et üks nutab ühes toas ja teine teises. Nii oli see ka just nüüd. Ma tunnen end kohutavalt, et lähen endast välja. Miks ma ei oska end panna tema olukorda, et võibolla tõesti ei ole kõik kohe arusaadav?
Olen üksikema ja ei ole lapsel isa, kelle kaela saaksin õpetamise lükata. Kuidas säilitada rahu? Varsti ta enam ei taha kooligi minna, kui ma niimoodi jätkan 🙁
Nii paljude lapsed selles vanuses loevad soravalt ja arvutavad hästi jne.. Isegi mu ema ütles, et mina oskasin juba 4-5 aastaselt seda kõike ladusalt.
Ma ei mõista, ma olen muidu väga tasakaalukas ja rahulik inimene, miks lapse õpetamine mind nii endast välja viib? 🙁
Kas kellelgi on veel nii olnud? Mida olete ette võtnud?

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 19.06 22:09; 28.06 23:38;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Ma arvan, et esimene asi, mida teha, on õppimisprotsess lapse jaoks mänguliseks muuta. Niisama sundimisega ei saavuta siin midagi. Meie lapse lasteaiarühma (5-aastaste rühma) näiteks osteti pusled, mis õpetavad 20 piires arvutamist. Kirjatähti olen oma lapsele õpetanud nii, et kui õhtul unejuttu loen, siis mingil hetkel panen teksti peale kleeppaberist välja lõigatud \”aknakese\” (lõikasin tavalisest kollasest Post-It paberist sellise aknakese välja), ütlen ühe sõna ja laps peab selle üles otsima. See mäng meeldib lapsele väga! Eile avastasin isegi, et osas bussi ees olevalt sildilt kirjatähtedes \”Estonia\” kokku lugeda…

Tekstist aru saamist on kõige parem õpetada elulistes situatsioonides. Näiteks oli raamatukogus silt, et WC valguse lüliti asub kraanikausi kohal. Palusin lapsel selle info kokku veerida. Jne.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Ära põe juunikuus selle pärast, mis septembris võib tulla ja võib ka mitte tulla. Sellel ei ole mõtet. Oeh, ma räägin nagu ma teaksin või teisalt – eks ma tean ka.

Minu laps (samuti üksikvanem) läks kooli nii, et veeris, sai oma veerimisest aru, kuid lugemist vihkas maailmas üle kõige. Näide: suvel enne kooli olime maal vanaema juures ja proovisime meelitada last: \”Loe 10 omavalitud sõna ja ma toon sulle poest jäätist,\” ütles vanaema (laste alias, ta oleks saanud valida sõnad \”puu\”, \”pilv\”, \”päike\”…). Laps teatas selle peale: \”Mul polegi jäätise isu.\” Aga ma ise otsustasin, et olgu, läheb kooli, tuleb esimene õpetaja ja see Õpetaja on vähemalt alguses laste jaoks A ja O. Kui õpetaja ikka ütleb, et harjutage kodus, küllap me siis ka harjutada jõuame.

Viimasel lasteaia aastal ilmus meie koju \”lugemismängud\” – lauamängud häälimisele, lugemisele, silbitamisele ja neid mängis ta hea meelega. neid me siis mängisimegi ja muud mingit kohustust lapsele peale ei pannud.

Läks kooli, luges aabitsa teksti iga päev ühe korra kodus läbi (suuremas mahus harjutamisest keeldus resoluutselt) ja mängisime lugemismänge (mis nüüd juba titekad tundusid) edasi. Esimestel aastatel lugeski praktiliselt ainult seda, mis kästi. Kohustusliku kirjanduse sundisin ta läbi lugema ja rohkem mitte grammigi. Õigekirjas oli lausa logopeediline laps esimestel aastatel (seevastu matemaatikas võiks teha endast kolm aastat vanemate kontrolltöid ja ka vähemalt \”3\” igas töös kätte saada) Aga ma lugesin muid raamatuid unejutuks edasi ette ja lugesin talle vahel ette lahedamaid lõike raamatutest, mis endal käsil olid ja… Ja ühel hetkel ta hakkas lugema. Ja jäi lugema. Nüüd, viiendikuns, läks suvehakul nädalaks vanaema juurde, võttis minnes kaasa 2000lk fantaasiaraamatuid ja tagasi jõudes oli tal see läbi. Ja ettelugemisest – nüüd loeme me vastastikku põnevaid või naljakaid kohti teineteisele ette.

Ehk lohutuseks sulle: ole rahulik, mänglev ja aegajalt püüa natuke ikka nokkida lugemise kallal (aga mitte rohkem kui lause korraga, sõnahaaval on isegi parem alguses) – iga laps läheb lahti omal ajal; igal lapsel on oma tugevused ja nõrkused ja see ei ole ometi maailmalõpp, kui emakeel esimeses klassis neli on. On märksa hullemaid asju maailmas.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

minu laps läheb ka 1.sept esimesse klassi ja suht samas seisus teemaalgataja lapsega.
Olen ise õpetaja ning proovinud talle seda õppeprotsessi teha mänguliseks. No mida ei tule, need on tulemused. Ainus, mis on veidi aidanud, on Lupsti lugema harjutused. Ja siis see kaartidega lugemise mäng, millega on samas sarjas veel lepatriinudega arvutamine, lilled jm veel.
Oma klassi laste pealt tean, et koos teistega läheb õppimine hõlpsamalt ning kõige suuremadki tumbad loevad kenasti esimesteks jõuludeks.
Tallinnas on see esimeste klasside laste teadmiste tase nii hulluks aetud, mul sõbranna on õpetaja lõunaeestis ja too ütleb alati, et mis lugemine ja etteütluste kirjutamine see on enne esimest klassi, see ju minu töö. Siis, kui lapsed kooli tuuakse.
Ära põe. Meie laps on kallis ka siis, kui ta ei loe kooli minnes soravalt ning ei kirjuta veatult. Lapse jaoks on õppeprotsess hetkel veel abstraktne- ta ei saa aru, milleks see kõik. Ise olen ka korduvalt endast välja läinud õpetades oma last. Ja pärast väga kahetsenud. Lapse nutma panek ei anna koolirõõmule midagi juurde.
Aegajalt lasen tal lugeda poes silte, tänaval silte, arvutiaega saab, kui loeb mulle luuletuse ette raamatust. Jõulu ajal kirjutas päkapikule iga päev kirju. Vigaselt ja väga jubedate tähtedega. Aga kui sai järgmisel hommikul sussi soovitud vidina, sai aru kirjutamise vajalikkusest.
Küll laps jõuab koolis õppida. Las me lastel olla veel kaks kuud ilusat suve. Ei ole kirjaoskamatuks veel keegi jäänud. Eks me pea algul veidi rohkem olema lapsel õppimise juures kui teiste laste vanemad. Aga mis sellest, need on ju meie endi kallid lapsed.
Ilusat suve ja ära stressa.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

\”Lupsti lugema\” soovitan ise ka. Sõnade õppimise mängud seal paar toredat kaasas. Aitas väga!

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Jäta esiteks laps rahule praegu.
Milleks sa õpetad teda ette? Kõik peab tulema omal ajal ja praegu on aeg puhkamiseks ning koolimõttega harjumiseks.
Inimesed on erinevad-üks loeb 4-aastaselt, teine 8 aastaselt….nii lihtsalt ongi ja see on normaalne.
Kui sul laps just ülieliitkooli ei lähe, siis ei oska enamus seal soravalt lugeda-kirjutada, see kõik tuleb ajaga, nad lähevad sinna Õppima!

Ehk siis-ära teegi praegu midagi, las laps puhkab ja küll siis kooli ajal teistega koos läheb õppimine ladusamalt, muidu teed talle lihtsalt karuteene ja hakkad sügisel tegelema sellega, et ta üldse kooli oleks nõus minema.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Koolieeliku töö on mäng, mitte õppimine. Õppima minnakse kooli. Püsivus areneb eaga, seda ei pea aastaid varem harjumata hakkama.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 20.06 09:54; 21.06 11:09;
To report this post you need to login first.
Postitas:

jummel, 22:00 ei tegeleta selliste asjadega.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Jäta see lapseke rahule 🙂
Päris tõsiselt!
Minul laps nr 1 luges rahuldavalt, nr 3 imesoravalt, nr 2 ei tahtnud mitte lugeda.
Vaatasin, et suure sundimisega rikun selle viimasegi tahtmise ära ja jätsin ta rahule.
Esimesel lapsel hakkas sügisel koolis kohe kõik soravalt minema, teisel lapsel mitte – aga õnneks sattus meile hästi mõnus, toetav ja julgustav õpetaja, kes kiitis last ka väikeste edusammude eest.
Kodus muidugi harjutasime lugemist (kodune töö) päris hoolega. Talvevaheajast asi muutus ja lugemine läks järsku nagu \”lahti\”. Ta oli teistest noorem ka, septembri lõpus sündinud.

Sulle soovitan – praegu, südasuvel, jäta laps rahule.
Augustis võite ju vaikselt proovima hakata, aga tehke rõõmuga, st et sa ise SUNNID end rõõmsaks ja mõistvaks ja toredaks ja hõiskad rõõmust kui lapsel kasvõi üks lause ilusasti välja tuleb.
Tehke nii, et sina loed ühe lõigu ja siis räägid, millest seal lõigus juttu oli. Siis laps loeb teise lõigu ja samamoodi, räägib, millest seal lõigus räägiti. Nii teete vaheldumisi. Peaasi, et see oleks vahva mäng.
Ja head tulemused tulevad läbi kiituse ja positiivsuse! Ka pisike positiivne samm on väärt tunnustust!

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Mina üritaks siiski suvel püüda eelpoolnimetatud lugemismänge mängida jms. Lisaks võin soovitada näiteks aaretejahti – peidad järjest ära kirjakesed, näit. \”vaata magamistuppa padja alla\”, seal on järgmine kiri: \”otsi külmkapi kõrval oleva köögikapi alumiselt riiulilt\” jne., lõpus on mingi auhind. Lugemiseks võid proovida koomikseid, need meeldivad paljudele lastele.
Koolis on alguse stressi niigi palju ja kui lugemisega ka halvasti on, on seda raskem. Eriti oluline on just tekstist arusaamine, kiirus pole kuigi oluline. Paraku on nii, et ehkki emakeeles hakatakse üsna a-st ja b-st pihta, eeldatakse muudes ainetes, et laps saab ülesande kirjeldusest juba ise aru.
Aga jah, põhiline on, et sa ise ei stressaks. Võta rahulikult ja mänguliselt asja. Arvutamiseks sobivad ka igasugused mängud, meie mängisime hiljuti näiteks täringumängu ja laps pidi punktid ise kokku liitma.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Minu laps õppis lugema filmide subtiitrite abil. Algul vaatasime korduvalt koos ja ma pidin ette lugema. Hiljem hakkas ise seda filmi vaatama ja alt lugema(midagi oli kindlasti ka minu ettelugemisest meeles). Siis võttis järgmise filmi ja luges juba ise. Filmideks olid Üksinda kodus 1.; 2. ja 3.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Ära vaata enda järgi – et sina oskasid 4-5 aastaselt soravalt lugeda ja kirjutada. Lapsed on erinevad. Mina osakasin 3-aastaselt lugeda ja kirjutada, aga mu oma laps hakkas alles 5-aastselt üritama. Kuigi tähed olid selged, ei olnud lugemise vastu mitte mingisugust huvi. Koolimineku ajaks oskas juba soravalt lugeda ja arvutada vist ka paarikümne piires, aga vähemalt kolmandik tema klassist näiteks ei osanud. Selleks kool ongi. Kui tähed on selged, küll ta siis lugema ka õpetatakse.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Üks näide minu lastest. Mul on kaksikud – poiss ja tüdruk. Tüdruk tundis juba aastaselt huvi puzzlede vastu, hakkas järk-järgult raskemaid kokku panema. Poiss ei ilmutanud mingit huvi ega minimaalsetki oskust veel kolmeselt. No isegi mõne tükiga puust nuppudega titepuzzlega ei saanud hakkama, kus \”pesad\” täesti eraldi.
Ja siis, neljaselt, revideeris suure venna riiulit, leidis sajase puzzle ja pani kiirelt kokku! Tema areng oli lihtsalt niikaugele jõudnud, ilma igasuguse harjutamiseta.
Minust endast ka. Õppisin oma nime kirjutama ja lugema alles 7a. Ema oli meeleheitel, arvas, et olen õpiraskustega. Ja siis, alates teisest klassist sain ainult viisi (k.a. ülikool, suure konkursiga eriala), selgus, et mul on absoluutne keelevaist. Edaspidi osutusin üliheaks sulesepaks ja teenisin sellega ka leiba.
Kokkuvõtteks: laste areng on väga erinev. Varasem harjutamine ei pane vastavat arenguetappi rutem kätte jõudma. Kui lapse eest raamatuid jms eemale ei hoita, ta kasvab normaalses keskkonnas, siis tekib huvi ja oskus tema jaoks õigel ajal iseenesest.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 20.06 09:54; 21.06 11:09;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Väga tuttav tunne. Väga keeruline oli mõista, kuidas laps aru ei saa. Lugemine ja kirjutamine oli väga halb kooli minnes, olin väga mures. Koolis oli õnneks logopeed, kes tegi minu eesti keeles mahajääjatele eraldi tunde ja ütles, et mina olgu marurahulik ja ärgu last oma etteütluste jms piinaku. Läks aega ja õppis ära. Nüüd on 17.aastane kirjaoskaja.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Minul on eluks ajaks meeles see, kuidas ma ligi 30 aastat tagasi emaga paar kuud enne kooliminemist (6ne olin ja 7.aastaseks saamas) jalutasime Nõmmel ja ema palus minul ühelt tänavasildilt lihtsat 3 silbilist tänavanime lugeda (\”Lehola\”).
Meenub ema nõudlikkus ja see, et ta läks närvi, kuidas ma sellega hakkama ei saanud. Meenub see, et ma läksin krampi ja tekkis sisene paanika, sest ema ärritus ja kuidas kõik ununes, mida oskasin.

Ka ema räägib sellest siiani, et 2 kuud enne kooli ma 3 silbilist sõna kokku lugeda ei suutnud.

1.klassis olin aga üks klassi paremaid õpilasi, lõpetasin kiituskirjaga kõik klassid ja olin kõige kiirem arvutaja. Käisin ka ülikoolis kokkuvõtteks. Aga lugema ja kirjutama õppisin 1.klassis alles.

Meenub sisene kramp ema närvilisusest tulenevalt.

Las vabaks! Küll ta koolis õpib!

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Ära vaata enda järgi – et sina oskasid 4-5 aastaselt soravalt lugeda ja kirjutada. Lapsed on erinevad. Mina osakasin 3-aastaselt lugeda ja kirjutada, aga mu oma laps hakkas alles 5-aastselt üritama. Kuigi tähed olid selged, ei olnud lugemise vastu mitte mingisugust huvi. Koolimineku ajaks oskas juba soravalt lugeda ja arvutada vist ka paarikümne piires, aga vähemalt kolmandik tema klassist näiteks ei osanud. Selleks kool ongi. Kui tähed on selged, küll ta siis lugema ka õpetatakse.[/tsitaat]

Siis on küll tegemist tõelise geeniusega, kui juba 3-aastaselt lugeda-kirjutada oskasid??? Tavaliselt hakkavad lapsed 3-selt alles korralikult rääkima ja on suutelised ka mõningaid tähti meelde jätma. 10-selt lõpetasid keskkooli ilmselt siis juba…

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

njah… ma vihkasin lugema sundimist ja siis valetasin vanematele paar kuud esimeses klassis, et ei anud lugeda. Ja siis ükshetk nõuti, et loeks…. lugesin soravalt ette…. kuigi paar kuud varem olin vaevu 2 silbilisi sõnu kokku suutnud veerida. Ei ma ei olnud vahepeal harjutanud…. lihtsalt ei lugenud…. kõva häälega valjusti ette lugemist vihkan siiani aga vaikselt oma ette loen pakse telliseid…

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Olen teemaalgataja.
Tänan teid vastuste eest. Olen veidi aega olnud perekoolist eemal ja selle ajaga olen leidnud, et pigem naudin suve ja lasen seda teha ka lapsel. Ei sunni lugemist peale, kuid kavalusega lasen tal harjutada lugemist ikka. Näiteks poes ja tänavatel erinevad sildid jne. Ja loeb kenasti.
Lasen asjal minna ja kooli ajal püüan igati abiks-toeks olla. Püüan.
Aitäh!

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 19.06 22:09; 28.06 23:38;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Meil toimis väga hästi selline nipp, et Issi peitis kommi kuhugi ära ja siis kirjutas lapsele sildi, näiteks \”komm on issi jope taskus\”. Suvel saab näiteks mingi planeeritava sündmuse lapsele niimoodi teatavaks teha, näiteks täna läheme paadiga sõitma või homme sõidame vanaema juurde.
Aga tõepoolest, nautige suve!
Üks tuttav poiss ei saanud kuueselt loetud lausest midagi aru. Nüüd on kümnene ja kõik Harry Potterid on juba ammu läbi loetud.
Minu ema oli ka kohati väga karm (mul oli raskusi kirjatehnikaga) ja ega mul neist hetkedest ilusaid mälestusi ei ole. Pooled vihikud olid märjaks nutetud.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Näitan 19 postitust - vahemik 1 kuni 19 (kokku 19 )


Esileht Koolilaps Kuidas saada laps õppima?

See teema on suletud ja siia ei saa postitada uusi vastuseid.