Kui sa lähed hommikul tühja kõhuga jooksma ja väga ei jaksa, vaid tahaks hoopis maha istuda, siis lahendus oleks järgmisel korral veelgi tühjema kõhuga minna? Et siis on parem hoog?
Mulle hakkab tunduma, et paksuks kipuvadki minema nende omanike loomad, kes ei anna endale aru, et loomaga (aga tegelikult inimesega ka) ei juhtu mitte midagi, kui ta kõht pole kogu aeg täis.
Koer ei ole sellepärast nõrkemas, et ta pole veel hommiku/õhtusööki saanud!
Vabalt elades on koerlastel sageli mitmepäevased paastuperioodid, kus nad toitu ei leia, see ei muuda neid loiuks eg sunni “jalutuskäigust” loobuma kohe päris kindlasti. Keegi ei olegi öelnud, et näljutage koera enne nädal aega ja siis viige parki. Aga iga koeratreener võib sulle öelda, et mõõdukalt tühjem kõht motiveerib (eriti ablast!) koera hoidma inimesega, kellelt ta parasjagu sööki/maiust soovib, oluliselt paremat kontakti ning kuuletuma sellele, mida inimene koeralt palub või talle õpetada üritab.
Probleem on selles, et kui koer on õgard niigi ja toitamata/näljane ja veel parasjagu, siis ei tule jalutamisest midagi välja, sest koer tegeleb ainult maast toidupalade otsimisega. Ja vähemasti linna ta neid ka leiab. Sellepärast söödan mina oma koeral enne õueminekut alati kõhu täis – siis on energiat, et jalutada ja joosta ning huvi toidupalasid välja nuuskida oluliselt alanenud.
Jaa, aga sinu koeral siis järelikult polegi seda probleemi, et ta sinuga jalutama ei soostuks. Inimene, kellele mina vastasin, aga kurtis, et koer on paks ja õues ei läbi meetritki, kui talle just igal sammul maiuseid sisse ei kühvelda. Need on ju kaks täiesti erinevat olukorda.