Igat nippe teati. Pandi toorest küülikuliha emakasse peale vahekorda, näiteks.
no see oleks lausa kirurgiline protseduur.
on ikka fantaasia mõnel.
See pole fantaasia, reaalselt tehti nii.
jah? emakasse kohe?
Teema: kuidas seksiti 100 aastat tagasi?
26.06.2017 14:43
To report this post you need to login first.
26.06.2017 20:19
Igat nippe teati. Pandi toorest küülikuliha emakasse peale vahekorda, näiteks.
no see oleks lausa kirurgiline protseduur.
on ikka fantaasia mõnel.
See pole fantaasia, reaalselt tehti nii.
jah? emakasse kohe?
Emakasse ikka. Teadlikumatel naistel oli alati elus küülik põlletaskus valmis, et kui kuskil heinateol või kartulivõtul või rehepeksul seksiks peaks minema, on kohe võtta. Küülikunülgimist õpetasid emad varakult tütardele.
Kasutaja on kirjutanud teemasse 17 korda. Täpsemalt 22.06 13:04; 22.06 13:11; 23.06 00:07; 23.06 00:17; 23.06 14:46; 23.06 16:07; 23.06 20:26; 24.06 13:36; 24.06 14:48; 24.06 16:31; 25.06 11:29; 25.06 11:30; 25.06 21:08; 25.06 21:11; 26.06 13:44; 26.06 20:19; 27.06 07:19;
To report this post you need to login first.
26.06.2017 21:36
27.06.2017 00:32
Selge see, et seksi tehti ja palju. Paljud naised olid katkematult rasedad. Nii kui ära sünnitasid, jäid uuesti rasedaks.
No sellise tulemuse saavutamiseks piisab ka kord aastas seksimisest.
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 27.06 00:32; 27.06 17:28;
To report this post you need to login first.
27.06.2017 07:19
Jah, vanasti inimesed polnud kõige teravamad kriidid. Teati, et sperma teeb rasedaks, kuid ei taibatud, et katkestatud suguühte korral osa spermat võib sattuda tuppe. Isegi tänapäeva naised ei tea kõike, mis mõtet on rääkida vana aja naiste teadmistest??
Ega sa nüüd taeva pärast Ahv ei ole, ega?
Kasutaja on kirjutanud teemasse 17 korda. Täpsemalt 22.06 13:04; 22.06 13:11; 23.06 00:07; 23.06 00:17; 23.06 14:46; 23.06 16:07; 23.06 20:26; 24.06 13:36; 24.06 14:48; 24.06 16:31; 25.06 11:29; 25.06 11:30; 25.06 21:08; 25.06 21:11; 26.06 13:44; 26.06 20:19; 27.06 07:19;
To report this post you need to login first.
27.06.2017 13:01
Selge see, et seksi tehti ja palju. Paljud naised olid katkematult rasedad. Nii kui ära sünnitasid, jäid uuesti rasedaks.
No sellise tulemuse saavutamiseks piisab ka kord aastas seksimisest.
Teoreetiliselt. Tegelikult loetakse normaalseks umbes aasta jooksul rasestumist regulaarse ja sagedase suguelu korral.
To report this post you need to login first.
27.06.2017 17:28
Kindlasti peteti üksteist täpselt samapalju nagu tehakse seda tänapäeval.
Elu sees ei usu. Millal selleks aega pidi olema, kui kogu võhm aastaringselt läks enese ja pere ülalpidamisele? Tõesti kujutad ette, et peremees nt keset kibedat künni-külviaega viskas adra põõsasse ja jooksis naabrinaisega lehmalüpsi ajal romantikat tegema? Või polnud pühapäeviti muud teha kui kiriku nurga taga orgiad korraldada?
Teiseks, te unustate, et inimesi oli palju vähem. Tihtipeale piirdus tutvusringkond peale sugulaste vaid oma küla inimestega. Isegi vallaline ei pruukinud nende hulgast kedagi südamelähedast leida, ammu siis veel abieluinimene endale armukest.
Lastega ega lastena ei seksitud, leeris käidi umbes 17-18-aastaselt ja enne seda magasid nii tüdrukud kui poisid tagakambris koos õdede-vendadega ema-isa selja taga.
Jah, mina usun, et lihtsalt ei seksitudki. Ammugi mitte iga suvalisega. Kui mõni tüdruk seda tegigi, siis oli see üks küla kohta ja tal oli halb kuulsus. Kui mõni poiss seda teha üritas, siis käisid korralikud tüdrukud temast kaarega mööda – kui ta just väga jõukas perepoeg polnud (muidugi talu vanim) ja parajasti perenaist ei otsinud. See, et vallaslapse sünnitanud tüdruk juba paari kuu pärast ära võeti, pidi ikka väga erakordne olema ja ilmselt justnimelt oli poiss kas selle lapse isa või vähemalt pidas end selleks.
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 27.06 00:32; 27.06 17:28;
To report this post you need to login first.
11.12.2018 18:22
Ahvil tuli vana hea teema meelde, tegi aga uue kasutaja ja jätkab 🙂
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 11.12 18:22; 19.12 22:02;
To report this post you need to login first.
12.12.2018 07:28
Vanasti inimesed paljaks ei võtnud, meest huvitas ikka naise auk ja see oli ka kõik. Naine toetus laua peale või seina äärde, seelik tõmmati üles, mees tegi paar tõuget ja läks põllule tagasi või küsis, et millal söök valmis saab.
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt 12.12 07:28; 12.12 09:22; 12.12 22:49; 14.12 06:52; 30.12 07:59;
To report this post you need to login first.
12.12.2018 09:22
Või jäädi ja siis oligi abielu ja kõik juba 15-16 aastaselt.
Kulla inimene, nii vanalt mindi vaevu leeri. Mingit pedofiiliat ei harrastatud, nagu tänapäeval.
Ilmselt polnud seks nii romantiseeritud või eriline asi kui tänapäeval.
Vastupidi, seks oli romantiseeritud, ja käis romantiliselt abielu juurde. Pulmaöö oli suur asi. Mismoodi tänapäeval on seks romantiseeritud? Tänapäeval seksitakse igaühega, seksist räägitakse söögi alla ja söögi peale, seksimiseks ei pea üksteist isegi mitte tundma – mis romantika see sihuke on? Sul on romantikast ikka tõesti kummaline ettekujutus. Romantika on seksielust absoluutselt välja tõrjutud. Ühiskonnas täiesti tunnustatud inimesed nagu käod ilmselt on, tunnistavad avalikult ja häbenemata, et nad ainult rahuldvad oma “füüsilisi vajadusi”, kaks kolmandikku lastest kasvab ilma õige isata – kas midagi sellist tuli tollal kõne alla? Jah, seda oli, aga oli harva ja see oli häbi. Ennekuulmatu, et keegi oleks niisuguse asjaga uhkustanud.
Valikuta ringihooramine on romantika?
Ju ei teatud midagi haigustest ka
Haigustest teadsid need allakäinud paariad, kes kuskil urgastes aelesid. Normaalsed inimesed ei teadnud tõesti, neil polnud neid.
Mingist rahuldusest võis vast und näha. Aga ei tea ka, ju oli ikka vanasti ka tundelisemaid ja õrnemaid inimesi olemas. Idamaades on ju õpetused tuhandeid aastaid vanad, aga eestis läks küllap suurem aur ikka töö tegemisele ja hinge sees hoidmisele.
Sellist jama on keeruline kommenteeridagi.
Kui alla me ikka oleme käinud, nutt tuleb peale.
Abielu oli majandustehing ja naine midagi kodulooma ja inimese vahepealset. Pidi tugev pudulojus olema ja palju sünnitama, mehele vastuvaidlemata seksi andma. Romantiline armastus ei huvitanud kedagi, ikka järglaste tegemine ja mehe rahuldamine. Abieluväliselt seksiti küll, kui positsioon lubas, näiteks toodi röövretkedelt orje ja pandi neid. Peremees pani ka saunanaisele ja köögitüdrukule taha. Vaene mees seda tõesti teha ei saanud, aga vähegi positsiooniga mees küll. Igasugust romantikat peeti hullumeelsuseks ja haige inimese tunnuseks. Romantilisest armastusest abiellujaid oli vähe ja sedagi siis, kui neil õnnestus juhuslikult peretuttavasse armuda, kellega nagunii suguvõsad liita taheti.
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt 12.12 07:28; 12.12 09:22; 12.12 22:49; 14.12 06:52; 30.12 07:59;
To report this post you need to login first.
12.12.2018 12:33
Inimesed te ei saa aru, aga tol ajal oli esmane vajadus-saada söök lauale ja tuba soojaks.
Ja mehed töötasidki terve nädala sisulsielt
Tihti elasid kõik ühes toas. Seksiti nn “maha-ja taha” tüüpi kohati nn ööriietes laste kõrval. Lemmikpoos misjonäriasend ilmselt domineeris
Kuda nad rasedust hoidusid? Kuidas nad hoidusid, kui igas taluperes oli ca 8 last?
Aga mingeid suhuvõtmisi, anaale jne ei usu. See võis olla väiskemas ringis, aga mitte nn laiatarbekaup nagu praegu
To report this post you need to login first.
12.12.2018 13:37
https://ekspress.delfi.ee/kuum/vanad-eestlased-seksi-ei-habenenud?id=61331046
https://tartu.postimees.ee/3740885/vanade-eestlaste-seksielu-lusti-loodi-nii-aidas-kui-laudas
https://www.muurileht.ee/talurahva-seksuaalelu-moistatusi/
http://www.sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/seksides-l-bi-ajaloo/
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 12.12 13:37; 27.12 16:47;
To report this post you need to login first.
12.12.2018 14:44
100 aastat tagasi oli aasta 1917. 20. sajand. Aga vastused on, justkui oleks olnud pime keskaeg, pärisorjus jne
To report this post you need to login first.
12.12.2018 17:08
Eesti naine oli seksuaalselt haruldaselt eneseteadlik ja vallasemadus polnud 18. Sajandil kohe mingi haruldus. Saksa kirikuõpetaja Hupel, kes eesti ja liivi talupoegade kultuuri üles tähendas, ei jõudnud ära imestada, kui vähe bioloogiline isadus Eestis rolli mängis. Siin on näiteks üks artikkel
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 23.06 17:47; 12.12 17:08;
To report this post you need to login first.
12.12.2018 17:51
1918, lausa. Ilmasõda oli äsja lõppenud, Vabadussõda kulges võidukalt, Eesti Wabariik kuulutati välja juba veebruaris. Ameerikamaal oli Ford kymme aastat moodsal liinil autosid tootnud & meiegi mail vuras neid ringi nii rohkesti, et voorimeeste hobused enam automobiili nähes lõhkuma ei läinud. Iga naishinge kalleim vara või suurim unistus oli teine ameeriklaste ylesleidus: Singeri massin. Edumeelsemad talud tarvitasid traktoreid & kogusid rehepexumasina jaox raha. Jõukam noorus sõtkus ringi jalgratastel. Linnades hakkas elumajadesse ilmuma elektrivägi, raudteel hirmutas vastalisi Eesti soomusrong. Alates 20. eluaastast oli naistel Eestis õigus valida & valitud saada. Naabrite juures Soomes kehtis sama õigus juba kymmekond aastat. Naisõiguslus oli Eestiski omi asju ajanud juba 1880ndatest. Hirmus 1905 oli ammu selja taga, ees terendas kutsuv tulevik. Iga eestlane, kel peas pooledki poldid paigas, oli kirjaoskaja & luges huviga seitungeid & magasiine. Seebiooperite aset täitsid kirglise armastuse romaanid või verest nõretavad mõrvajutud.
Kyllap kolkakylades või agulite tagahoovides nyhiti sexida ikka nii, nagu Issand igayhele oidu andnud, aga rikkamates taludes või toimekamates linnaperedes osati kyll õhata armastuse järele, keelduda vastuvõetamatust kaaslasest või katsetada voodis raamatutarkust.
To report this post you need to login first.
12.12.2018 22:49
100 aastat tagasi oli aasta 1917. 20. sajand. Aga vastused on, justkui oleks olnud pime keskaeg, pärisorjus jne
Nojah, aga naisi ikkagi ei kuulatud, isegi Tammsaare “Tões ja õiguses” sai eit peksa ja saunanaine taha ning Indrekut peeti romantilise mõttelaadi pärast veidrikuks.
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt 12.12 07:28; 12.12 09:22; 12.12 22:49; 14.12 06:52; 30.12 07:59;
To report this post you need to login first.
13.12.2018 09:26
Aga sa ise teeksid suuseksi inimesele, kes käib üks kord nädalas saunas, muul ajal end lihtsalt puhtaks raputavad? Naistele, eks maja nurga taga pissida kükitavad ja siis ilma pühkimata edasi toimetavad ning samasugusena õhtul magama lähevad? Linnas, kus sagemini pesti oli see mood ehk varem kohal.
To report this post you need to login first.
13.12.2018 11:59
Aga sa ise teeksid suuseksi inimesele, kes käib üks kord nädalas saunas, muul ajal end lihtsalt puhtaks raputavad? Naistele, eks maja nurga taga pissida kükitavad ja siis ilma pühkimata edasi toimetavad ning samasugusena õhtul magama lähevad? Linnas, kus sagemini pesti oli see mood ehk varem kohal.
Kas loom, kasvõi hobune, häirub kuidagi sellest, et teine hobune pissib maha ega pese ennast peale seda ning peale selle lõhnab hobusehigi järele ka veel? Ma arvan, vanadel aegadel, kus mehed ja naised olid võrdselt vähe pesnud, ei osanud inimesed, nagu loomadki, mingit numbrit teha sellest, et mees/naine ei vannitagi ennast iga päev.
Ei tea, mida just täpselt tehti/ei tehtud (võimalik, et ei tuldud selle peale, et võiks teha kõiki neid asju, mida tänapäeval propageeritakse), aga et harvem pesemine taludes 100a tagasi oleks füüsilise tõmbe tekkimist meeste/naiste vahel kuidagi takistanud, seda küll ei usu.
Kirjasõnast loetud romantiline armastus oli 100a taguste inimeste mõtteviisi juba “ära rikkunud” küll (nõustun nyah nyahi-ga), aga nii mõelda, et armastusobjekt peaks ennast iga päev vannitoas üle pesema, et temaga seksida kõlbaks, ilmselt 100a tagune taluinimene tõesti ei osanud.
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt 13.12 11:59; 13.12 12:37; 13.12 13:23; 14.12 10:35;
To report this post you need to login first.
13.12.2018 12:37
Huvitav on see, et 100a tagasi paljud paarid (isegi maal, taludes) ei soovinud enam maksimaalset arvu lapsi.
Näiteks on teada,et minu mehe sugulane, talumees, olla vaadanud aknast, kuidas sama küla 6-lapseline pere (küla üks vaesemaid) mööda vankriga sõidab ja öelnud, et: “Mul oleks häbi, kui mul nii palju lapsi oleks, ise selline vaene.” Tal oli 2 last ja nii ka jäi. Ja ka teistes taludes polnud enam 2-3 lapsega piirdumine haruldane. Muidugi olid näit. 12 lapsega pered sealkandis veel täiesti olemas, aga see pigem ei olnud ideaal enam. Tallinnas oli 20. saj. 1 lapsega pere juba tavalisus, näit. minu 1910 sündinud vanaema oli ainus laps ja paljud tema sõbrannad olid samuti pärit just 1-lapselisest perest, kus ainsat last poputati ja püüti võimalikult hea haridus anda. Mis näitab, et vähelapselisus oli teadlik elustiil, mitte juhusliku kehva viljakuse tulemus.
Huvitav, kuidas pered 100a tagasi ja varem laste arvu piirasid? Kas abielupaar tegi kokkulepe, et kuule, ärme seda asja enam voodis tee, sest lapsi enam juurde ei tahaks, kuna vähemate lastega on kergem elu? Või pärast soovitud laste saamist loeti naiste tsükli päevi ja peeti hinge kinni, et uut rasestumist enam ei tuleks?
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt 13.12 11:59; 13.12 12:37; 13.12 13:23; 14.12 10:35;
To report this post you need to login first.
13.12.2018 13:23
Lõik suhtumisest vallaliste neidude rasestumisse 18.saj Eestis on muidugi ka päris huvitav:
Nimelt kurvastab Hupeli 1777. aastal ilmunud «Liivi- ja Eestimaa topograafiliste teadete» II köite järgi ainult mõni üksik lapsevanem, kui nende vallaline tütar rasestub.
Kirikuõpetaja lisab, et kui noormees vanematele väimeheks ei sobi, jätavad nad tütre enda juurde elama. Ning sellisel juhul tanutab tütre kas ema või mõni teine naisterahvas ema juuresolekul. Mõned eesti naised aga lähevad pastorile ütlema, et nad on rasedad, sest tahavad tanu alla saada ja vanatüdruku staatusest pääseda. <em>Saksamaal üleskasvanud Hupelit paneb imestama, et eesti vastabiellunud meestele ei lähe korda see, kui nende noorel naisel juba varasemast elust laps on. Vastupidi, mõni neist isegi rõõmustab, et saab karjuse kauba peale.
Ilmselt tulenes see sellest, et Eesti klimaatilised tingimused olid rasked ning suure suremuse tingimustes oli iga sündinud ja ellujäänud inimene väärtus – eestlased ei saanud endale lubada luksust elujõulist loodet või last “maha kanda”, seetõttu leiti võimalusi vallaslaste võimalikult valutult perekonda sulandamiseks. Saksamaal, kus elati veidi soodsamates looduslikes tingimustes, võis suhtumine olla teine.
Hiljem, kui suremus vähenes, hakati ilmselt “õigete” ja “valede” laste vahel rohkem vahet tegema kuni selleni välja, et 20. saj hakati soovima juba “nende õigete” ehk abielusiseselt sündinud laste arvu piirata.
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt 13.12 11:59; 13.12 12:37; 13.12 13:23; 14.12 10:35;
To report this post you need to login first.
13.12.2018 14:34
Ühe mõisa ajalootuuril rääkis giid kohalikke pärimusi suhete kohta. Talurahvas oli ikka päris lõbujanuline. Noored töölised seksisid ikka tihti ja ei hoitud midagi suhet ühega- kes pakkus, sellega tehti.
Samuti käis mõisahärra läbi paljude külatüdrukutega, kellele teenete eest meelehead anti. Mitmed külalapsed olevat olnud kahtlaselt härra moodi ruugete juustega.
Vallasemad ei hüpanud kõik jõkke, vaid abielluti ka nendega. Peres oli tavaline palju lapsi ja ka kahjuks palju lapseea surmasid.
Minu suguvõsas on teada ka üks lugu, kus peretütar elas kokku sulasega ja jäeti varast ilma. Sünnitas 12 last, kellest ellu jäi 7. Seejuures suri 36 aastaselt- edasi võite ise arvutada raseduste tihedust.
To report this post you need to login first.
13.12.2018 17:21
Midagi kondoomilaadset leiutati juba Egiptuses pyramiidide ehitamise ajal. Arvatavasti harrastati ka oraalset, anaalset & katkestatud vahekorda lisax päevade lugemisele. Ega pruukinud ka iga rasedus talutööd rabades pidama jääda.
Mis hygieeni puutub, tegid tsaariajal syndinud vanaemad mulle varakult & valjusti selgex, kuidas veekannu & pesukausi abil end õhtul kasida. Kaasa arvatud kohtadest, mis muutuvad põnevax alles puberteedieas, aga pissihaisusena ringi tuiata ei taha juba palju varem. Nii et suurem pesemine syndis laubases saunas, aga olulised osad käidi ikka enne voodisse minekut yle.
To report this post you need to login first.
13.12.2018 19:39
Osad räägivad mingist muinas- või viikingiajast (röövitud tüdrukud), osad pärisorjuse ajast… Issanda aastal 1918 arvatavasti teati pereplaneerimisest juba omajagu. Ilmalik lahutus oli juba lubatud jne. Ja mis hügieeni puutub, siis igal õhtul pesti silmnägu, kaenlaalused, pee ja jalad ikka ära. Kausis. Just selle järjekorras. Mu vanaema käskis mitu korda päevas pesta päevade ajal, et põletikke ei tuleks, mida juttu, et räpased.
/ta käsitleb naisvaatepunktist selliseid teemasid nagu vabaabielu, lahutus, pere planeerimine, abort. Tol ajal ei peetud üheväärsust abielus veel päris loomulikuks, millest annab tunnistust kasvõi tõsiasi, et Riigikogu lükkas 1922. aastal tagasi esimeste naissaadikute poolt välja töötatud abieluseaduse eelnõu, mis pidi tagama naistele võrdsema rolli perekonnas ja seeläbi kaudselt ka ühiskonnas/
/1930-ndatel propageeriti ühiskonnas emarolli, eesti naist nähti eelkõige eesti emana ja koduhoidjana. Seda rõhutasid ka mitmed kultuuritegelased, sh rahvakirjanik A.H. Tammsaare oma konservatiivsete vaadetega kirjatöödes. Oli kodumajanduskoolide õitseaeg./
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt 25.06 20:38; 13.12 19:39; 16.12 01:36; 16.12 11:36;
To report this post you need to login first.
14.12.2018 01:42
Nyah, kas esivanemad ehitasid Egiptuses püramiide?
To report this post you need to login first.
14.12.2018 06:52
Osad räägivad mingist muinas- või viikingiajast (röövitud tüdrukud), osad pärisorjuse ajast… Issanda aastal 1918 arvatavasti teati pereplaneerimisest juba omajagu. Ilmalik lahutus oli juba lubatud jne. Ja mis hügieeni puutub, siis igal õhtul pesti silmnägu, kaenlaalused, pee ja jalad ikka ära. Kausis. Just selle järjekorras. Mu vanaema käskis mitu korda päevas pesta päevade ajal, et põletikke ei tuleks, mida juttu, et räpased.
/ta käsitleb naisvaatepunktist selliseid teemasid nagu vabaabielu, lahutus, pere planeerimine, abort. Tol ajal ei peetud üheväärsust abielus veel päris loomulikuks, millest annab tunnistust kasvõi tõsiasi, et Riigikogu lükkas 1922. aastal tagasi esimeste naissaadikute poolt välja töötatud abieluseaduse eelnõu, mis pidi tagama naistele võrdsema rolli perekonnas ja seeläbi kaudselt ka ühiskonnas/
/1930-ndatel propageeriti ühiskonnas emarolli, eesti naist nähti eelkõige eesti emana ja koduhoidjana. Seda rõhutasid ka mitmed kultuuritegelased, sh rahvakirjanik A.H. Tammsaare oma konservatiivsete vaadetega kirjatöödes. Oli kodumajanduskoolide õitseaeg./
Naine oli ikka mehe ori. Arvesta sellega, et isegi tänapäeval pole mingit võrdsust ja naised saavad kodus peksa, vähem palka ja kui mees karjääri teeb, siis naine seisab ta selja taga.
Ammugi siis 20.saj alguses. Pesta ju võis, aga puhtus ei tähenda võrdsust. Tammsaare romaanides on naine ikka pudulojus, kodumasin, kes mehe heaks töötab ja ise otsustada ei saa. Naist nähtigi ema ja koduhoidjana, aga kui naine oleks tahtnud lapsi mitte saada ja meestega võrdselt või pareminigi karjääri teha, siis polnud võimalust. Isegi, kui abieluseadus oleks läbi läinud, puudutaks see ainult naise rolli ema ja abikaasana, ei midagi muud. Neid naisi, kes abielu ega lapsi ei taha, see ei puudutaks, samuti abielus naiste muid tegemisi. Tööl diskrimineeritaks ikka samamoodi. Jällegi, isegi praegu pole naised meestega üldse võrdsed, veel vähem siis.
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt 12.12 07:28; 12.12 09:22; 12.12 22:49; 14.12 06:52; 30.12 07:59;
To report this post you need to login first.
14.12.2018 10:35
Naine oli ikka mehe ori. Arvesta sellega, et isegi tänapäeval pole mingit võrdsust ja naised saavad kodus peksa, vähem palka ja kui mees karjääri teeb, siis naine seisab ta selja taga.
Ammugi siis 20.saj alguses. Pesta ju võis, aga puhtus ei tähenda võrdsust. Tammsaare romaanides on naine ikka pudulojus, kodumasin, kes mehe heaks töötab ja ise otsustada ei saa. Naist nähtigi ema ja koduhoidjana, aga kui naine oleks tahtnud lapsi mitte saada ja meestega võrdselt või pareminigi karjääri teha, siis polnud võimalust. Isegi, kui abieluseadus oleks läbi läinud, puudutaks see ainult naise rolli ema ja abikaasana, ei midagi muud. Neid naisi, kes abielu ega lapsi ei taha, see ei puudutaks, samuti abielus naiste muid tegemisi. Tööl diskrimineeritaks ikka samamoodi. Jällegi, isegi praegu pole naised meestega üldse võrdsed, veel vähem siis.
Samas ei ole 20.saj alguses (ja 19. saj lõpus) sündinud naiste kohta enam õige öelda, et nagu neil poleks olnud võimalust otsustada, et nad lapsi või abielu (või mõlemat) ei taha ning tahavad ise tööalaselt karjääri teha – muidugi, see nõudis (lisaks haridusele, mida näit. heal järjel talupere või ärimehe, inseneri pere suutis oma tütrele juba võimaldada) keskmisest tüdrukult keskmisest rohkem auahnust, enesekindlust ja valmidust eluvõitluses võidelda. Sel juhul oli näit. väga lugupeetud hambaarst või koolidirektor olemine naisel täiesti võimalik.
Minu vanaema naistepõlvkonnas selliseid naisi juba oli. Tammsaare romaaniski on nii lastetud abielud kui ka meestega võrdselt karjääri rühkiva/lastetu naise tegelaskuju täitsa olemas – sest need olid ühiskonnas juba olemas, ta ei saanud neid ignoreerida, ehkki need talle ei meeldinud.
Tammsaare ise oli muidugi konservatiivne, eelkõige PEREKONDA väärtustav inimene. Tammsaare ei salli isegi karjäärihimust/rahaahnusest tööd tegevat meest (vanale Andresele, kes väärtustas tööd/auahnust ning pidas oma perekonda, st. naisi-lapsi eelkõige vahenditeks tööalase edu saavutamisel, ning ajas oma esimese naise tööga surnuks, mitte ei väärtustanud perekonda kui sellist, määras kirjanikuhärra “karistuseks” kibestunud/mahajäetud inimese elusaatuse) – ammugi siis ei salli Tammsaare karjäärihimulist/ebaperekondlikku naist! Tema ideaalis pidid nii mees kui naine olema nii arukad ja missioonitundelised, et saavad aru, et pere on ikka see kõige-kõige – ja jagavad siis vastastikuses õilsas äratundmises rollid! Õilishing ja väga perekondlik – selline pidi Tammsaare arvates inimene olema.
Öelda, et tänapäevalgi nõuab ise otsustamine ja näit. karjääri tegemine neiult/naiselt lisaks heale peale ka auahnust, tahtejõudu ja võitluslikkust konservatiivsele suhtumisele vastutöötamiseks – jah, see on õige, aga päris nii öelda, et naistel oma elu üle otsustamise 20. saj alguses võimalus üldse puudus (või puudub tänapäeval), nüüd ka ei saa.
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt 13.12 11:59; 13.12 12:37; 13.12 13:23; 14.12 10:35;
To report this post you need to login first.
14.12.2018 10:52
Yx mu tsaariajal syndinud vanaemadest oli neljalapseline jurist. Olex ta tahtnud kyll arstix õppida, aga juura paistis perspektiivsem. 1918. aastal sai tema oma esimese lapse linnas, mille ymber käis sel hetkel tihe Vabadussõda, nii et keset kahurikõminat synnitaski. Synnituse võttis vastu venelannast naistearst. Mitte ämmaemand, mitte mees, lugupeetud naissoost gynekoloog. Vot nii oli naiste, sexi & haridusega sada aastat tagasi.
To report this post you need to login first.
15.12.2018 23:33
Kuhu selle teema kommentaarid kadusid? Ma ei näe enam mitte ühtegi.
To report this post you need to login first.
16.12.2018 01:36
Lihtsalt pool päeva oli 4.lehel ainult kommentaarikast, kommentaarid ise olid 3. lehel 😀 nüüd on sinu kommentaar siin ja minu oma kah.
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt 25.06 20:38; 13.12 19:39; 16.12 01:36; 16.12 11:36;
To report this post you need to login first.
16.12.2018 10:10
Ma praegu vaatan netflixist viikingeid. Tegevus toimub 8. sajandi lõpus, umbes 796 ja sealt edasi 9. saj alguses. Teevad grupikat (N+M+M), suuseksi (naine põlvitab mehe ees), vahetavad naisi ja mehi, petavad, kui mees on merel, teevad kümblustünnis naistele näpukaid jne. Siin keegi nagu tõsimeeli arvab, et meie seksinipid on mingi tänapäeva leiutis?
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 16.12 10:10; 30.12 16:48;
To report this post you need to login first.
See teema on suletud ja siia ei saa postitada uusi vastuseid.
