Olen ka kunagine koolikiusatu. Minu jaoks pole küsimus andestamises või mitteandestamises. Mida nende abstraktsete ja laialivalguva tähendusega sõnade all üldse silmas pidada? Ei, ma ei vähkre kunagi unetuna voodis, kujutledes, mida kõike ma oma 30 aasta taguse kiusajaga küll teeksin, kui ta vaid kätte saaksin.
Kuid see kõik, mis toimus, on jätnud minusse oma jälje ja kujundanud mind ümber teistsuguseks inimeseks. Olen kartlik, introvertne, ei tunne ennast inimeste seas mugavalt. Näiteks ei suuda ma töötada kollektiivis. Pärast ülikooli lõpetamist tundus, et saan oma elu järje peale ja “muutun uueks” – läksin tööle ühte asutusse, sain normaalsele töökohale. Kollektiiv seal oli tegelikult tore, ei ühtegi paha sõna mu kolleegide kohta. Töötasin seal 4 aastat, kuid iga päev oli tööleminek mulle suur katsumus ja tööl olin kogu aeg pinges.
Olete kunagi teinud nt lõpueksamit? Adrenaliin on laes, käed higised, loodate vaid, et see läbi saaks. Vot mina tundsin niimoodi kogu aeg töö juures kontoris olles, oma töölaua taga istudes. Nii tugevalt oli minusse imbunud hirm, et kui viibin kaaslaste seas, siis varem või hiljem mind lüüakse, mõnitatakse, mu asjad visatakse aknast alla, mu saapad peidetakse ära, riided lõigutakse katki, kott kallatakse põrandale tühjaks… Juba pühapäeva õhtul hakkasid pea ja kõht valutama ning tõusis väike palavik. Lõpuks ma enam ei suutnud, tulin töölt ära. Püüdsin hakata tööle kodukontorist, aga selle korraldamine oli jube keeruline ja esimestel aastatel oli sissetulek ikka väga väike. Elasin seetõttu poolnäljas ja midagi endale lubada ei saanud.
Mul on pere ja väga tore abikaasa. Oma laste eest seismine on järgmine tohutu proovikivi, mis endisele koolikiusatule meeletut raskust valmistab. Lastel ikka tekib vahel mingeid nagistamisi ja siis on vanemad lõvidena neid kaitsmas. Saan aru, et ka mina pean seda tegema, kui ei taha et minu lastest omakorda kiusatud tuleks – ja teengi. Kuid igale sellisele lapse eest väljaastumisele eelnevad ja järgnevad unetud ööd ja hunnik närvirakke.
Küsite, miks ma ei otsi “professionaalset abi”? Olen otsinud! Olen aastate vältel igatepidi üritanud ja proovinud. Tulemus: psühholoogidest ja terapeutidest on olnud rohkem kahju kui kasu. Nad ei süvene, nad ei ole empaatilised. Nad loovad oma peas võimalikult ruttu mingi omaenese kujutelma, “kuidas lood on”, ja hoiavad sellest kümne küünega kinni. Kõik need võtted, mida nad kasutada tahtsid, olen juba ise ammugi läbi proovinud.
Ka tänapäeva koolipsühholoogid ei ole õigustanud endile pandud ootusi, millest kahtlemata tähtsaimaks on koolikiusamise ärahoidmine/lõpetamine. Pigem teevad nad karuteene, kujundades ümbritsevas suhtumist: “Koolikiusatu X juba käib koolipsühholoogi juures – järelikult ta saab abi!” See on vale. Tegelikult see, kui koolikiusatu korra nädalas koolipsühholoogi juures jutustamas ja oma tujude päevikut täitmas käib, ei aita kiusamist lõpetada ju mitte mingil moel.
Tegelik abi on ikkagi ümbritsevate selge ja konkreetne sekkumine. Tihtipeale saab kiusamist lõpetada üllatavalt lihtsate vahenditega, näiteks lihtsalt seda märgates ja valju häälega välja öeldes. Ka õpetajad märkavad kiusamist tegelikult palju rohkem, kui välja näitavad – nende käes on päris palju võimalusi sellele lõppu teha.
Mida selle pika jutuga öelda tahan:
Koolikiusamine on väga suur ja oluline probleem, mis mõjutab kiusatute tervet elu ka aastakümnete pärast. Kiusatud ei pruugi suuta isegi tööl käia – mis on riigile maksumaksja kaotuse näol vägagi arvestatav mure. Seega oleks igati põhjendatud riigipoolsete võimalikult suurte ressursside panustamine, vähendamaks koolikiusamist, aga ka näiteks perevägivalda, naabritepoolset kiusamist, töökiusu jne. See mõjutab suuresti mitte ainult kahte inimest, ehk kiusajat ja kiusatavat, vaid ka nendega seotud inimesi, perekondi. Miljon korda kergem on kiusamist kohe eos lõpetada, selmet pärast aastakümneid tegelda katkiste inimeste, viimaste poolt lõhutud perede, nende võimalikult väärkoheldud laste ja viletsa või olematu tööhõivega – need kõik võivad olla pikaajalise kiusamise järelmõjud.
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt 22.02 15:54; 22.02 22:57; 24.02 13:22;