Küsimus ju oli, mida saab 20 euri eest 20-30 aasta pärast.
See 20 on ju tänases vääringus, mitte tulevikus.
Ok, aga ikkagi, mis vahet sel on. Et kui tänapäeva pensionär saaks 20euri rohkem pensioni, hüppaks ta rõõmust lakke. Eks ta kindlasti rõõmustaks selle üle, aga ikkagi on see sandikopikas. Ehk siis madalapalgalistel ei tasu see kogumine absoluutselt ära. Pigem tuleks investeerida sellesse, et kulud pensionärina oleks võimalikult madalad. Minu ema elab üksi pisikeses ahjuküttega majas, kus on remont tehtud. Pensioni saab u 500euri. Jagab oma raha lastelastele. Sööb, mida tahab. Vajadusel saab ka uue teleka või pesumasina osta. See, kas ta saab 20euri rohkem, ei oma suurt tähtsust. Jagaks selle lastelaste vahel ära.
Ok, aga ikkagi, mis vahet sel on. Et kui tänapäeva pensionär saaks 20euri rohkem pensioni, hüppaks ta rõõmust lakke. Eks ta kindlasti rõõmustaks selle üle, aga ikkagi on see sandikopikas. Ehk siis madalapalgalistel ei tasu see kogumine absoluutselt ära. Pigem tuleks investeerida sellesse, et kulud pensionärina oleks võimalikult madalad. Minu ema elab üksi pisikeses ahjuküttega majas, kus on remont tehtud. Pensioni saab u 500euri. Jagab oma raha lastelastele. Sööb, mida tahab. Vajadusel saab ka uue teleka või pesumasina osta. See, kas ta saab 20euri rohkem, ei oma suurt tähtsust. Jagaks selle lastelaste vahel ära.
Ja praegu see olematu raha laiaks lüüa oleks igati parem mõte?
Piinlik oli vaadata, kuidas inimesed oma tulevikurahaga poodi jooksid. Häbi!
Ja praegu see olematu raha laiaks lüüa oleks igati parem mõte? Piinlik oli vaadata, kuidas inimesed oma tulevikurahaga poodi jooksid. Häbi!
Praegu said selle eest vähemalt midagi, aastakümnete pärast saaks ehk pool pätsi leiba kuus. Mina õnneks üldse ei liitunud, ostsin hiljuti omal käel kogutud rahaga Tallinna kesklinna välja üürimiseks kinnisvara (laenuta).
Praegu said selle eest vähemalt midagi, aastakümnete pärast saaks ehk pool pätsi leiba kuus. Mina õnneks üldse ei liitunud, ostsin hiljuti omal käel kogutud rahaga Tallinna kesklinna välja üürimiseks kinnisvara (laenuta).
Eriti loll jutt sul. Kuhu see pensioniraha siis aastate pärast kaduma peaks?
Mis tähendab “õnneks” ei liitunud? Oleks lisaks korterile olnud veel 20+ tuhat eurot lisaks ju.
Mis tähendab “õnneks” ei liitunud? Oleks lisaks korterile olnud veel 20+ tuhat eurot lisaks ju.
Kas kog. pensioni maksab tööandja lisaks palgale nagu sotsmaksu või mismoodi see lisaks oleks sinu meelest kui ta oleks netopalka vähem saanud, järelikult saanud ka vähem ise koguda. Nüüd hakkab saama vähemalt I sambast täielikult, mitte nagu need riik lisab muinasjutu uskujad. Raha ostujõust/inflatsioonist sa ei ole ka midagi kuulnud?
Kas kog. pensioni maksab tööandja lisaks palgale nagu sotsmaksu või mismoodi see lisaks oleks sinu meelest kui ta oleks netopalka vähem saanud, järelikult saanud ka vähem ise koguda. Nüüd hakkab saama vähemalt I sambast täielikult, mitte nagu need riik lisab muinasjutu uskujad. Raha ostujõust/inflatsioonist sa ei ole ka midagi kuulnud?
Liituja saab 1.6% netopalka vähem käte. Ma ei usu, et see on nüüd põhjus, mille tõttu ei ole inimesel enam võimalik ise täiendavalt investeerida.
Raha ostujõust/inflatsioonist sa ei ole ka midagi kuulnud?
Inimest, kes sellest midagi kuulnud ei ole(õigemini ei ole aru saanud) näed peeglist. Enamus pensionifonde on vähemalt viimase 15 aasta jooksul inflatsiooni edestanud.
Ok, aga ikkagi, mis vahet sel on. Et kui tänapäeva pensionär saaks 20euri rohkem pensioni, hüppaks ta rõõmust lakke. Eks ta kindlasti rõõmustaks selle üle, aga ikkagi on see sandikopikas. Ehk siis madalapalgalistel ei tasu see kogumine absoluutselt ära. Pigem tuleks investeerida sellesse, et kulud pensionärina oleks võimalikult madalad. Minu ema elab üksi pisikeses ahjuküttega majas, kus on remont tehtud. Pensioni saab u 500euri. Jagab oma raha lastelastele. Sööb, mida tahab. Vajadusel saab ka uue teleka või pesumasina osta. See, kas ta saab 20euri rohkem, ei oma suurt tähtsust. Jagaks selle lastelaste vahel ära.
Ja praegu see olematu raha laiaks lüüa oleks igati parem mõte?
Piinlik oli vaadata, kuidas inimesed oma tulevikurahaga poodi jooksid. Häbi!
Oi ei, sellist laristamist mina ei poolda ja odavate eluasemelaenude kinnimaksmist samuti mitte. Aga kinnisvarasse investeerimist pooldan igati. Isegi, kui selle raha eest kapakohilas üks maatükk ostetakse. Maa väärtus alati kasvab.
Kas kog. pensioni maksab tööandja lisaks palgale nagu sotsmaksu või mismoodi see lisaks oleks sinu meelest kui ta oleks netopalka vähem saanud, järelikult saanud ka vähem ise koguda.
Koguja inimene kogub nagunii. Seega see oleks tulnud lisaks. Millest sa aru ei saa?
Oi ei, sellist laristamist mina ei poolda ja odavate eluasemelaenude kinnimaksmist samuti mitte. Aga kinnisvarasse investeerimist pooldan igati. Isegi, kui selle raha eest kapakohilas üks maatükk ostetakse. Maa väärtus alati kasvab.
Mis tähtsust on maa väärtusel, kui su maatüki vastu seal kapakohilas igasugune ostuhuvi puudub ja vajalikul hetkel sul ikkagi raha ei ole?
Mis tähtsust on maa väärtusel, kui su maatüki vastu seal kapakohilas igasugune ostuhuvi puudub ja vajalikul hetkel sul ikkagi raha ei ole?
Investeeringute tegemisel tuleb alati mõelda sellele, et mistahes investeeringu realiseerimine suvalisel vajlikul hetkel on enamasti aeganõudev ja võib kahju kaasa tuua. Investeeritakse raha, mida ei ole vaja lähemal ajal kasutada – ei pesumasina, auto ega muu sellise ostuks. Ka Kapa-Kohilas asuva maa hind ainult tõuseb, mitte ei vähene. Maa hind tõuseb alati.
Raha ostujõust/inflatsioonist sa ei ole ka midagi kuulnud?
Inimest, kes sellest midagi kuulnud ei ole(õigemini ei ole aru saanud) näed peeglist. Enamus pensionifonde on vähemalt viimase 15 aasta jooksul inflatsiooni edestanud.
Kas keegi seletaks ära, mis point on raha teisest sambast välja võtta ja panna kolmandasse sambasse. Võtad teisest sambast välja, maksad väljumistasu protsendi, tulumaksu ja pangapoisid ei saa enam su raha keerutada. Maksad sama raha kolmandasse sambasse sisse, pangapoisid saavad jälle su raha keerutada, välja võttes maksad jälle väljumistasu protsendi ja tulumaksu olenevalt sellest kui vanalt raha välja võtad. Ja mõlemas sambas on raha tulumaksuvabalt, lihtsalt teises sambas enne raha sambasse maksmist ja kolmandas sambas saad tulumaksu deklaratsiooniga tagasi. Mitte mingit vahet ei ole ja lihtsalt vahetamisega kaotatakse hulk raha. Kas ma olen midagi valesti aru saanud.
Ma võin enda näitel seletada: mul oli teise sambasse kogunenud juba päris korralik summa, vajasime mõlemad mehega oma kinnisvara ostuks sissemakse raha, mida muidu kuskilt saada pole. Kogunud olime ise aastatega juba 20 000, nüüd panime kokku juurde 18 000. Minul jäi aga veel raha “üle” ning selle suunasin kolmandasse sambasse (kust saab tulumaksu tagasi), kasvukontole ja bitcoini. Saame nüüd oma kinnisvara ostetud (tegelikult veel ootame, et hullumaja mööduks, ei jaksa rabeledagi praegu turul, kus korterid käest lendavad) ning pension on samuti endiselt kindlsutatud.
Pensioniraha krüptosse? Pigem kaevaks augu põllule, mataks maha ja jääks rahapuud ootama.
Sõber ostis ühe bitcoini, kui see maksis 8000 eurot, täna maksab üks bitcoin üle 41 000 euro. Ilmselgelt on see tulevikuteema.
Ei võtnud küll pensioniraha välja investeerimiseks, aga investeerin küll. Tuleb ennast selles osas eelnevalt harida ja sedasi on riskid oluliselt väiksemad. Tuleks lugeda enesearengu raamatuid, kuulata bodcaste ja uurida raha ja enesearengu blogisid. Raamatuid autoritelt Anthony Robbins, MJ Demarco, Merit Raju jne jne jne. Bodcaste näiteks Eduaksdeemialt või Chris Kalalt ning blogidest rahsjutud, rahafoorum, eluylikool jne jne jne
kes lhv aktsiaid jõudis osta on juba 15% hävinud ja hävib veel.
need, kes mingi hea lahenduse pensionifondi rahaga suutsid välja mõelda, võiks sellest teada anda. hetkel tundub küll, et pensioniraha on kulunud ilukaupade, lasteasjade, uue teleka ja lhv aktsiate peale. palun veenge mind ümber, et pensionifondist lahkujad pole rumalad inimesed.
Sinu veenmine on mule küll maailmas tähtsuselt eelviimane asi ning sinu arvamus päris viimane.
Meil on ootuspäraselt. Ostsime kahte aktsiat (kerges languses mõlemad ja no börs on börs), ostsime suurema ühetoalise ahiküttega korteri Tartus kesklinnast mitte liiga kaugel (2 km, mis on siis umbes 20 min jala), palkasime remonditegija, natuke tegi mees ka ise (laed ja WC) ja nüüdseks on remont valmis. Müüma ei hakka, kuigi oleksime umbes 12 000 euroga plussis, kuna tõesti hea asukoht ning vedas ka, kuna müüjal oli üleöö kiire. Läheb üürileandmiseks, leping 3 aastaks peaks saama tehtud ületuleval nädalal. Selle asjaga oleme selgelt võidus. Ülikooli vist niipea kinni ei panda ja küsime mõistlikku hinda.
Ka märkisime nüüd neid Enefit Greeni aktsiaid, st mees märkis. Vähe, ainult 1400 eest. Ja investeeringuks loeme sedagi, et majas sai kontrollitud-putiatud sertifitseeritud sellide poolt nii elektrisüsteem kui ka kamin-ahi.
Mina sain 42 000 ja mees 31 000
Loodetavasti läheb lollidel pensionifondidel siiski halvemini. See rahapidu võõra rahaga sai lihtsalt lõpuks läbi.
Kui inimeste toimetulek pensionieas on vilets, sest nad ei ole suutnud piisavalt finantse koguda, siis ega pensionil inimesi nälga ei lasta surra, neid toetatakse ühistest rahadest. Seega kuna enamus inimesi jäi pensionifondidesse edasi, siis on sinul ainult kasulik, kui pensionifondid oma tööga hakkama saavad ja sina ei pea kunagi ühiskondliku panusena ühiste maksude näol seda vähetootlikkuse tulemust kinni hakkama maksma. Niisiis, kui pensionifondidel halvasti läheb, läheb tlevikus tõenäoliselt halvasti ka sinul paraku. Inimene ei ole üksik saar ookeanis vaid vajab pragusel elatustasemel toimimiseks toimivat ühiskonda.
Äripæeva graafiku järgi oli neid, kel pensionisambasse kogunenud 40-50 000 eurot Eesti peale kokku kõigest 2072 inimest. Ja kas sa näed: lausa mitu tükki neist Perekooli kasutajad!
Äripæeva graafiku järgi oli neid, kel pensionisambasse kogunenud 40-50 000 eurot Eesti peale kokku kõigest 2072 inimest. Ja kas sa näed: lausa mitu tükki neist Perekooli kasutajad!
