Palun Perekooli kasutajate abi. Kuidas solvuda teise mõtete, tunnete ja kommentaari peale? Mina ei oska. Palun rääkige, kuidas see käib! Kas ma peaksin iga teise välja öeldul laskma enda seest läbi. Kaaperdan teise mõtte nagu enda omaks ja mõtlen et see mõte on nüüd minu oma ja siis hakkan tundeid välja kutsuma ja katsetama. Tooge palun näiteid. Nagu aru olen saanud, kustutab PK mode kommentaari selleks, et ennast puudutatuna tundnud isik endale midagi paha ei teeks. Õige, me ei taha, et keegi teise mõtte pärast jõkke hüppaks.
Esileht › Pereelu ja suhted › Kuidas solvuda
Teema: Kuidas solvuda
Nt kui koristad ära teise kodus midagi, kui ta pole seda palunud. Miks siis solvutakse?
Või kiidad oma last. Teise tunded saavad riivatud, et tema laps pole nii tubli. Miks küll?

Nt kui koristad ära teise kodus midagi, kui ta pole seda palunud. Miks siis solvutakse?
Või kiidad oma last. Teise tunded saavad riivatud, et tema laps pole nii tubli. Miks küll?
Vaatasid, et keegi sulle ei vasta ja otsustasid ise vastuse luua?

Vaatasid, et keegi sulle ei vasta ja otsustasid ise vastuse luua?
Sa teed nii?
Palun rääkige, kuidas see käib!
Miks sa seda nii tahtma peaks, et kohe harjutada? Esiteks tuleb vahet teha faktil, arvamusel ja lihtsalt vihal. Fakti peale pole mõtet solvuda, see lihtsalt on. Arvamuse peale pole mõtet solvuda, arvaja oma asi, mis sinu olemist ega olemust suurt ei puuduta. Kalkun võib ka arvata. Solvangu peale võib vihastada, solvumine on rohkem selline nutune nuutsumine, mis midagi ei anna.

Nagu aru olen saanud, kustutab PK mode kommentaari selleks, et ennast puudutatuna tundnud isik endale midagi paha ei teeks.
Vale, moded on väga laisad kustutama ja mingit “selleks et teine ennast pahasti ei tunneks” ei pane neid küll liigutama. Ainult päris räigused kustutatatkse ära, ülejäänuga saad ise hakkama. Kui ei oska siis ei oska, pole ka asi, mida taha nutta. Ära siis provotseeri, polegi põhjust solvata ega solvuda, enamasti õige hõlma ei hakka keegi (siin muidugi mõned hakkavad igasse hõlma).

Vale, moded on väga laisad kustutama ja mingit “selleks et teine ennast pahasti ei tunneks” ei pane neid küll liigutama. Ainult päris räigused kustutatatkse ära, ülejäänuga saad ise hakkama. Kui ei oska siis ei oska, pole ka asi, mida taha nutta. Ära siis provotseeri, polegi põhjust solvata ega solvuda, enamasti õige hõlma ei hakka keegi (siin muidugi mõned hakkavad igasse hõlma).
Modendus on väga heal tasemel. Ega ei saagi vaigistada teise inimese mõtet ja tunnet või nohh, sellel ei ole mõtet. Otsevastus ennast puudutatuna tundnule jah kustutatakse, kuid tegelikult jääb kommentaar elama ja rullima tsiteerituna. Kas tõesti tunnen end solvatuna kui mõni kraaksub sul ei ole pere või sul ei tõuse. Ei tunne ju, sedaenam, et kumbi ei ole reaalsus. Õige- see koht paneb muigama, sinu õige siis.

Ei oska aidata, ma pole kunagi solvunud olnud.
Nt kui koristad ära teise kodus midagi, kui ta pole seda palunud. Miks siis solvutakse?
Või kiidad oma last. Teise tunded saavad riivatud, et tema laps pole nii tubli. Miks küll?
Tuled minu koju ja koristad seal midagi ära?! Ma absoluutselt ei solvuks, lihtsalt mõtleksin, kuidas selline impekas minu lähemasse tutvusringkonda on sattunud ja teeksin vastavad korrektuurid.

Nüüd juba on inimesed nii peast haiget, et teavitatakse kommentaaridest, kui sa ei solvu? Vaatan huviga, millal te ravile lähete.
Nüüd juba on inimesed nii peast haiget, et teavitatakse kommentaaridest, kui sa ei solvu? Vaatan huviga, millal te ravile lähete.
See ongi ju mängunupp! Kes sina oled hindama kui haige keegi on! ja ära tule ütlema,et ise oled vikerkaar.
Vastus küsimusele:
1. Leia üks inimene, kes sulle korda läheb ja keda sa austad (võõraste inimeste peale reeglina ei solvuta).
2. Tee talle mingi “heategu”
3. Solvu, kui ta sulle teada annab, et see ei sobinud. Sina tahtsid ju ainult head…

Nüüd juba on inimesed nii peast haiget, et teavitatakse kommentaaridest, kui sa ei solvu? Vaatan huviga, millal te ravile lähete.
Mõtle loogiliselt. Kas solvumine on normaalne reaktsioon? Või on normaalne läbi elu olla heatujuline? Minu arvates on negatiivsed emotsioonid osa inimeseks olemisest ja edasiviiv jõud, kui pidevalt on hästi, on ka kummaline, kuigi ok, inimese tundeid ei saa ise muuta, mõni ongi kogu aeg ainult heas tujus.
Ei oska aidata, ma pole kunagi solvunud olnud.
Nüüd juba on inimesed nii peast haiget, et teavitatakse kommentaaridest, kui sa ei solvu? Vaatan huviga, millal te ravile lähete.
Tema pole kunagi solvunud. 😂

Tema pole kunagi solvunud. 😂
Pole eales olnud tõesti. Siinsed kohalikud vaimuhaiged ajavad naerma lihtsalt, piinlik kaader.

Mõtle loogiliselt. Kas solvumine on normaalne reaktsioon? Või on normaalne läbi elu olla heatujuline? Minu arvates on negatiivsed emotsioonid osa inimeseks olemisest ja edasiviiv jõud, kui pidevalt on hästi, on ka kummaline, kuigi ok, inimese tundeid ei saa ise muuta, mõni ongi kogu aeg ainult heas tujus.
Hea tuju vastand on halb tuju. Solvub ainult madala enesehinnanguga inimene.

Hea tuju vastand on halb tuju. Solvub ainult madala enesehinnanguga inimene.
Ütleme nii, et kõrgema enesehinnanguga inimestel on tõenäoliselt väga suur tutvusringkond ja sõbrad, kellele toetuda ja kellega rääkida, mistõttu nad saavad solvangust kiiremini üle, aga kindlasti on kõik inimesed või enamus ikka oma elu jooksul solvunud olnud.
Kuid, solvumine on täiesti ok, küsimus on, mida solvumisega peale hakata. Et kui koolikiusaja lööb või narrib välimust/vanemaid vms, et mis siis teha. Lüüa vastu? Narrida vastu? Pigem ei. Või et kolleeg kiusab, kas lasta endale täiskoormus peale panna ja neelata kõik alla, või siiski võidelda enda eest, aga mitte samamoodi kaevates ja kiusates, vaid teisiti. Ehk siis üks asi on emotsionaalsus ja teine asi impulsiivsus või emotsionaalsed otsused. Mina ei lähe tänaval noaga vehkima, kui keegi halvasti ütleb, isegi, kui solvun.

Tema pole kunagi solvunud. 😂
Pole eales olnud tõesti. Siinsed kohalikud vaimuhaiged ajavad naerma lihtsalt, piinlik kaader.
Terve mõistusega inimene ei käi teisi foorumis anonüümselt vaimuhaigeteks kutsumas.

Terve mõistusega inimene ei käi teisi foorumis anonüümselt vaimuhaigeteks kutsumas.
Fakti tuleb konstateerida.

Kuid, solvumine on täiesti ok, küsimus on, mida solvumisega peale hakata. Et kui koolikiusaja lööb või narrib välimust/vanemaid vms, et mis siis teha. Lüüa vastu? Narrida vastu? Pigem ei. Või et kolleeg kiusab, kas lasta endale täiskoormus peale panna ja neelata kõik alla, või siiski võidelda enda eest, aga mitte samamoodi kaevates ja kiusates, vaid teisiti. Ehk siis üks asi on emotsionaalsus ja teine asi impulsiivsus või emotsionaalsed otsused. Mina ei lähe tänaval noaga vehkima, kui keegi halvasti ütleb, isegi, kui solvun.
Need näited ei ole ju solvumised. Selliste asjade peale vihastad, mitte ei solvu.

Tänapäeval solvutakse kõige peale, mille peale vähegi annab. Näiteks ütlesin sõbrannale, et ma tahaksin kaalust veidi alla võtta. Selle peale sõbrannal vedas nägu kohe mossi, pisarad, suur solvumine. Otseselt midagi ei öelnud, mis toimub, aga pilt oli, häält mitte. Siis sõbranna mees lõpuks ütles mulle, et sõbranna oli öelnud, et nimetasin teda paksuks. Sõbranna minuga enam ei suhtle, sest arvab, et pean teda rasvaseks vaalaks. Ma pole midagi niisugust isegi öelnud, kommenteerisin vaid ennast.
Tänapäeval solvutakse kõige peale, mille peale vähegi annab. Näiteks ütlesin sõbrannale, et ma tahaksin kaalust veidi alla võtta. Selle peale sõbrannal vedas nägu kohe mossi, pisarad, suur solvumine. Otseselt midagi ei öelnud, mis toimub, aga pilt oli, häält mitte. Siis sõbranna mees lõpuks ütles mulle, et sõbranna oli öelnud, et nimetasin teda paksuks. Sõbranna minuga enam ei suhtle, sest arvab, et pean teda rasvaseks vaalaks. Ma pole midagi niisugust isegi öelnud, kommenteerisin vaid ennast.
Sellised lollakad tuleb oma tutvuskonnast elimineerida, pole ju täiemõistuslikud inimesed.
Need näited ei ole ju solvumised. Selliste asjade peale vihastad, mitte ei solvu.
Sõna (anger) ja fraas (take offence) on mitmel pool ju lahti kirjutatud, seda isegi ei kopeeriks siia, ega ma lõpuni vahest aru ei saa. Kuid ma saan aru, et mõlemad tunded (nii viha kui solvumine), vastates OT teemale, tema mõtles siin kindlasti midagi muud, seda kommentaaridest teavitamist, on võimalik tunda nii, et ”kuidas” vastus on ”lihtsalt oma sisemuses”. Mõni hakkab ju ennast tõestama kellelegi teisele ja tegema samme (lahkuminekujärgne tuuning, Jeremy Meeksi endine naine nt), mis tunduvad nii tobedad. Ka selle kaalu langetamisega on nii, et see peab tulema enda sisemusest, muidu on hiljem topelt kaal. Ca 2a tagasi tulin välja kõrvalistujana kabriost ja mingi naine nähvas midagi, arvas, et see on minu mees seal autos, kuigi oli hoopis onu. Pigem häiris teda auto kui minu kehakaal, sest pekid ei välgu iial, alati kannan ilusaid kleite.

Või näiteks, miks on väga tihti nii, et katkistest peredest pärid lapsed saavad üliedukaks. Ikka tõestamiseks. Tavaliselt tuleb drive välisest motivatsioonist, aga see ei taga õnne minu hinnangul. Õnne tagab see, et inimene on ise rahul ja nagu Successioni lõpus oli näha (soovitan vaadata), ei olnud ükski laps otseselt rahul, kuigi neil oli üüratus koguses raha.

Samuti olen kuulnud, kuidas meedikutele on öeldud, et mis sa ise suitsetad või paks oled, et kuidas saab arst nt paks olla ja psühhiaatriakliinikus nt töötades võib väga vabalt mõni patsient öelda selliseid asju, et vähe pole, olen ise lugenud neid ühest teisest foorumist, aga mis siis teha. Solvuda? Vihastada? Mmm…. pigem siiski solvuda ja mõelda muid asju edasi.

Samuti olen kuulnud, kuidas meedikutele on öeldud, et mis sa ise suitsetad või paks oled, et kuidas saab arst nt paks olla ja psühhiaatriakliinikus nt töötades võib väga vabalt mõni patsient öelda selliseid asju, et vähe pole, olen ise lugenud neid ühest teisest foorumist, aga mis siis teha. Solvuda? Vihastada? Mmm…. pigem siiski solvuda ja mõelda muid asju edasi.
Kuidas su jutt teemasse puutub?

Tänapäeval solvutakse kõige peale, mille peale vähegi annab. Näiteks ütlesin sõbrannale, et ma tahaksin kaalust veidi alla võtta. Selle peale sõbrannal vedas nägu kohe mossi, pisarad, suur solvumine. Otseselt midagi ei öelnud, mis toimub, aga pilt oli, häält mitte. Siis sõbranna mees lõpuks ütles mulle, et sõbranna oli öelnud, et nimetasin teda paksuks. Sõbranna minuga enam ei suhtle, sest arvab, et pean teda rasvaseks vaalaks. Ma pole midagi niisugust isegi öelnud, kommenteerisin vaid ennast.
Sellised lollakad tuleb oma tutvuskonnast elimineerida, pole ju täiemõistuslikud inimesed.
Mis lollakad?

Kuidas su jutt teemasse puutub?
Inimesed elavad ikka edasi ju ja paks perearst täidab ikka nimistu meditsiinilisi vajadusi ja nii on. Ega elu sellepärast otsa ei saa, et keegi midagi ütleb või eri arvamusel on. Mingid nõrgad muidugi, solvuvad igast asjast ja hakkavad jooma või satuvad narkovangi, aga no mina küll selline ei ole ja ometi olen solvuja. Kas sina oled selline? Ei ole. Sest üks asi on impulsiivne käitumine ja teine asi emotsioonide adekvaatne kasutamine nagu loodus need on andnud.

Kuidas su jutt teemasse puutub?
Inimesed elavad ikka edasi ju ja paks perearst täidab ikka nimistu meditsiinilisi vajadusi ja nii on. Ega elu sellepärast otsa ei saa, et keegi midagi ütleb või eri arvamusel on. Mingid nõrgad muidugi, solvuvad igast asjast ja hakkavad jooma või satuvad narkovangi, aga no mina küll selline ei ole ja ometi olen solvuja. Kas sina oled selline? Ei ole. Sest üks asi on impulsiivne käitumine ja teine asi emotsioonide adekvaatne kasutamine nagu loodus need on andnud.
Ma ei tea, mis sul täpselt viga on või mis on juhtunud sinuga, aga sinu pikad filosoofilised tiraadid on väga imelikud ja ei puutu teemasse. Äkki luuletad edasi kusagil mujal.

Siin on 1 isik, kes stabiilselt täis või midagi veel hullemat. Seosetu teemad, seosetu vastused ja kui midagi kasvõi veidi ei meeldi, kohe kitule. Oi ma ei või..

Esileht › Pereelu ja suhted › Kuidas solvuda