Teema: Kuidas suudavad inimesed näiteks Tinderis üldse võõraga kohtamas käia?

Kägu kirjutas:

Kägu kirjutas:

Äkki su sõbranna on prostituut ja teenib hoopis raha.

Sest ükski normaalne naine ju ometi ise seksi ei taha?

Mina näiteks ei taha seksi. Ei huvita, seksivajadust pole kunagu tundnud. Lapsed saadud, rohkem ei näe põhjust seksimiseks.

Kerepool kirjutas:

Kui see oleks maha ja taha äpp nagu keegi siin mainis, siis oleks seal 80% kasutajatest mehed, 18% prostituudid ja 2% tavalisi naisi.

Sa oled natuke ajast maha jäänud. Tänapäeva naiste seksuaalkäitumine on muutunud meeste käitumisega sarnaseks, st nad on üle võtnud seni vaid meestele omaseks peetud mustrid. Suur osa naisi on muutunud nö “jahtijateks”. Samamoodi on tekkinud ka märkimisväärne hulk mehi, kes käituvad seni rohkem naistele omistatud viisil ehk ootavad “meritähtedena”, et neid leitaks ja võetaks.

Nii et need sinu protsendid ei päde enam, seda enam et Tinderis ei ole ju ka esindatud sugugi mitte kõik mehed ja naised, vaid ikka asjasthuvitatud.

Kägu kirjutas:

Tal on lihtsalt nii kõrge liibido

See pidi olema korrelatsioonis, mida väiksem IQ, seda suurem libiido.

Kägu kirjutas:

Muidu õige, aga asi pole ainult tõsiseltvõetavuses, kui inimene oleks näiteks kuulsus, kelle kohta kõik teavad, et ta juhusuhteid ei harrasta ja on tõsiseltvõetav, siis ei tekiks mul ikkagi kohe huvi. Minu meelest põhiliselt meestel tekib kohe huvi, sest naised on füüsiliselt silmapaistvamad, mehed on üsna tavalised. Meeste seksuaalsus on bioloogiliselt kiirem tekkima, muidugi on erandeid, aga üldjuhul naistele mehed lihtsalt välimuse alusel ei meeldi.

Ajad õiget juttu. Selle tõsiseltvõetavuse all pidasin silmas seda, kas inimene on usaldusväärne, kas ta sõnad ühtivad tegudega, kas ta on siiras ja aus oma eesmärkides jne. Või on tegu mingi libekeelega, kes küll meelitab ja lausub ilusaid sõnu, kuid eesmärk vaid üks, sind ära kasutada.

Kägu kirjutas:

jimmy kirjutas:

Mu meelest see teemaalgatus on natukene imelik. Tinder ju ei puutu eriti asjasse, sest teemaalgataja räägib lihtsalt pimekohtingutest ja pimekohtinguid on tehtud aegade algusest saadik. Tutvutakse jututubades, foorumites, kohtingusaitidel, rate.ee-s. Enne interneti levikut tutvuti ajalehekuulutuse kaudu.

Mis mõttes “kuidas julgevad võõraga kohtamas käia” ? Mismoodi need üksikud väikese tutvusringkonnaga vallalised siis paarilist peaksid leidma? Niimoodi pimekohtingutel on aastakümneid käidud, et tutvutakse kirjutades, võibolla vahetatakse piltegi ja siis päris elus kohtudes on kas suur pettumus või kui natuke õnneks läheb, siis ei olegi. Ja selliseid pimekohtinguid tehakse kindlasti ka edaspidi ja teistsugustes virtuaalsetes keskkondades kontakte vahetades, Tinder on lihtsalt viimase paari aasta leiutis.

Kirjutasin ju, et “näiteks Tinderis”, see tähendab, et ei mõelnud konkreetselt Tinderit, aga see on praegu kõige tuntum kohtinguportaal.

Mina ei saa aru sellest, et kuidas minna romantilise/seksuaalse eesmärgiga kokku saama inimesega, kes sulle juba ei meeldi. Kuklas on ju selline ootusärevus, et peab meeldima.

Teiseks, kuidas on kõik inimesed üldse endas nii kindlad, et teavad, et liigituvad sinna kategooriasse, et nad sobivad kohtamiseks või on seda tüüpi, kes on kohtingule oodatud. Näiteks keskkoolis olid seda tüüpi üliarenenud tsikid, kellel olid juba poisid ja nohiku tüüpi tüdrukud, keda keegi ei näinudki naisena. Miks hilisemas elus peaks see teisiti olema? Sa pead ju endas kindel olema, et liigitud nende inimeste hulka, kes on “oodatud” kohtamas käima, mitte nende hulka, kes ei sobi sellesse situatsiooni ja kellest keegi kunagi sooliselt ei mõtle.

Kolmandaks, kui juba kohtingule lähed, siis inimeste seksuaalsus on väga erinev. Mulle on jäänud meessõprade jutu põhjal mulje, et kohtingule tulles pead üldjuhul füüsiliseks minema, v.a kui on väga ebasobiv. Mehed mõtlevad nii, et kui naine isegi käest kinni ei hoia, siis järelikult ei meeldi. Minu jaoks on see täiesti arusaamatu. Esimese korraga ei teki mul erilist arvamust ja isegi, kui inimene meeldib, siis pole veel mingit tahet teda puudutada. Ka teine ega kolmas kord, aga esimesel korral on igasugune füüsilisus pealesurutud näitemäng.

Asi pole ainult seksuaalsetes olukordades, vaid olen selline ka sõpradega, isegi, kui väga hästi läbi saan, tunnen nii kuu või paar teise juures natuke võõristust ja esimesed korrad ei julge kindlasti ise läheneda, näiteks tänaval teretada, olen ise see, kellele lähenetakse.

Kas see on tõesti midagi nii erilist, kui tahangi niisama suhelda paar nädalat või kuud ja siis vaadata, mis juhtuma hakkab? Et suhtleks üldse niisama sõpradena, mitte eksklusiivselt üks-ühele kohtingul, aga kutsuks kaasa klubisse, kontserdile, trenni, jalutama või teistesse kohtadesse, kuhu nagunii lähen ja sageli sõpradega.

Nagu juba varem öeldi, piirid paned sina! Teine EI pea sulle kohe niiviisi meeldima hakkama, et kohe füüsiliseks minna. Ja normaalsed mehed respekteerivad naise piire, seega oleks see sulle kohe esimeseks väljaselekteerimise võimaluseks. Teine asi on see, et ei ole sellist kategooriat nagu deitimiseks “sobilik” ja “mittesobilik”. Võib juhtuda nii, et lähed kohtumisele mehega, kelle maitse sa pole või kes pole sinu maitse, lihtsalt eelnevas netisuhtluses ei tulnud see veel välja. Siis ongi nii, et järgmist kohtingut ei tule.
Sinu puhul ma oleks aus ja räägiks oma introvertsusest ja aja vajamisest võimalikult kohe, siis ei hakka kohe kätt püksi toppijad su aega raiskamagi. Mina näiteks mainisin küll oma tinderi profiilil ära, et olen introvertne ja flirtida ei oska, sellest hoolimata on olnud matche ja edasist suhtlust.
Samuti on täiesti okei, inimene endaga üritustele, võistlustele jms kutsuda. Ei ole mingit reeglit, et ilmtingimata peab olema üks-ühele kohvilaua taga esimene kohting. Kui talle ei sobi, siis jääb ära, aga ma pakun, et enamus meestele see vbl isegi meeldiks, sest tegelt on nemadki esimeste kohtingute ajal kõvasti pabinas:)

Kägu kirjutas:

Vanasti tutvuti ajalehekuulutuste jaudu. Mõned rahvad korraldavad abieulaatasid. Miks me tänapäeval peaksime abielluma ainult oma kursuse-, joomingu- või töökaaslasega? Miks me ei võiks vaadata kaugemalt.

Ei ole selle vastu. Lihtsalt tänapäevane elu (võrreldes eelneva ajaga) on kordades labasemaks läinud. Kui kunagi need igasugused jututoad ja kohtinguportaalid tulid, oligi seal valdavalt normaalsed inimesed, kes üksteist leidsid jne. Tänapäeval on seal pigem seikluste otsijad.

Kägu kirjutas:

Kägu kirjutas:

Mismõttes mõlemad teavad, et asi on suhtes/seksis? Ja ei saanud aru, et kes sunnib teineteisele meeldima – kes ütleb, et nii on ette nähtud? Olen kümnete meestega kohtamas käinud ja mitte kordagi pole mingi müstiline miski/keegi survestanud mind väljamõeldud reeglitega a’la kui lähed kohtama, siis teine ilmselt eeldab miskit ja ise ka peaks nagu miskit eeldama ja ootused üles kruvima jne. Ma lähen igale kohtingule absoluutselt muretult, lihtsalt olles iseendaks ega oota ka vastaspoolelt mitte midagi muud. Ei mingit närvipinget! Kui mees mulle meeldib ja tunnen tõmmet, püüan edaspidigi temaga suhelda ja vaadata, kuhu see välja võiks viia. Tore, kui see on vastastikune. Kui ei meeldi tema mulle ja/või mina talle, on meil lihtsalt üks tore kohtumine jutu, toidu vms-ga ja keegi ei kaota sellest kõige vähematki. Ei ole ju vaja iseendale mingeid kummalisi kohustusi ette kujutada, eriti veel selliseid, mis lähtuvad sellel, et “mida teised arvavad, et ma arvama peaksin jne”.

No sa ei räägi Tinderist, seal pole nii normaalse suhtumisega midagi teha. Tinderi peamine mõte on “maha ja taha”, selleks on see loodud. See pole kohtinguäpp, vaid juhuseksi vahendaja.

Sama vastus teemaalgatajale. Tinder pole sinu jaoks, sa ei ole sellest liigast. Õnneks.

Mes asja? Millest selline arvamus, et Tinder selline on? Siis saab seda väita iga portaali kohta. Aga kuidas siis kohtamas käiakse? Minnakse kohtama, et teada, mis inimesega tegu on. Kuidagi teistmoodi seda ju selgeks ei saa. On muidugi ka Araabia võimalus-kohe sund abielu ja moos

Mul tuttav on Tinderi-usku.
Kuna tal on tinderistaaž pikk, siis nüüdseks on tal selge, et kõik sealsed meesterahvad pole seal seksi peal väljas, tuleb vaid otsida ja valida, siis valituga paar sõna juttu vesta, ja sellest paari lausega kõnelusest on mu tuttavale juba selge, mida mees tahab ja ka mees on Tinderis seksi pärast.
Ja seal paljukirutud Tinderis on ka täiesti normaalseid mehi muideks.
Mu tuttav leidis sealt endale hiljuti hingesugulase lausa.
Peale leidu ta enam tinderis ei käi ja tema meesterahvas ka mitte.
Praegu nad veel “käivad” – loodan siiralt, et nad kokku jäävad.

Ise pole ma Tinderit eemaltki näinud, olen ainult kuulduste teel oma järeldused Tinderist teinud, nüüd loen siit lisaks – ja kogu selle info peale ei tee ma kunagi Tinderiga mingit pistmist.