nüüd on selge, et minu laps varastab, sest mul on valed hoiakud ja suhtumine ja mul pole lapse silmis autoriteeti.
kuidas te autoriteeti hoiate või mis on need õiged hoiakud, mis tekitavad autoriteeti.
mul oli kuri ema. ma ei ütleks et tema oli mulle autoriteet. ma lihtsalt kartsin teda. nii et see pole mingi asi, millest eeskuju võtta.
samas ma vaatan laste sõpru, kelle emad on ilmselt kodus küll autoriteedid. aga nii kui ema näha pole, istutakse meie pool arvutis ja õhatakse, et teil on nii tore, minu ema ei luba arvutis olla. või et võisai on nii hea, me ema ei osta kunagi saia. eks ta seda ikka tervislikkuse pärast ei osta.
kas need emad on laste silmis autoriteedid, kui laps ei tee ema nähes asja, mida ta keelab, aga kui ema ei näe, siis sööb saia, joob cocat ja istub arvutis, ropendab ja tunneb end vabalt.
või arvate et see pole autoriteediga seotud.
et millest seda autoriteeti välja lugeda?
või autoriteet ongi see, et käitutakse ema sõnade ja nõudmiste järgi küll seni kuni ema ei näe. see väljendab austust. tehakse emale sellist nägu, nagu ta näha soovib.
kas see on autoriteet, kui täiskasvanud inimene suitsetab, aga varjab seda ema eest. ta teab ema suhtumist asjasse ja ema seda heaks ei kiida. seega ta ei näita seda emale ja ema on rahul ka, et laps on just selline nagu ta on kasvatanud ja milliseid väärtusi õpetanud.
veel tahaks teada, et mis arvate, kas laps saab üldse suureks emale valetamata? miks ma selele mõtlen, on see et ämm on rääkinud, kuidas ta tütar on nii tubli. ja tütar on rääkinud, kui palju ta on emale valetanud. kas selline ema on autoriteet? ilmselt mitte. ta on autoritaarne pigem. aga kuidas siis see autoriteet tekib? eeskujuga? sel juhul meil poleks küll mingeid tülisid lapsega, kui nad must eeskuju võtaks.
