Esileht Tööelu, raha ja seadused. Lapsevanemad-Kuidas te tööl kavatsete käia?

Näitan 19 postitust - vahemik 31 kuni 49 (kokku 49 )

Teema: Lapsevanemad-Kuidas te tööl kavatsete käia?

Postitas:
Kägu

Ma jäin äsja sünnituspuhkusele, mis tähendab, et olen küll kodune, aga ikkagi läheb raskeks, kui kaks lasteaialast on pikalt kodus. Ma olen praegu väsinud lõpurase. Juba kasvõi kõikide söögikordade kodus pakkumine ja vastavas koguses toidu varumine käib üle jõu, sest kanda ja püsti seista ma ei jaksa nagu varem. Rääkimata 101 pisimurest, mis väikestel lastel ikka kogu aeg on umbes iga 2 minuti tagant. Beebi kõrvalt saab olema veel keerulisem. Ju erinevad ekraanid aitavad selle aja üle elada.

Toitu varub koju laste isa, anna nimekiri ette lihtsalt. Iga päev ei pea olema mingi super-vaaritatud toit. Täietsi ok on aegajalt süüa ka pelmeene, praemuna, praekartulit või keedukartulit mingi lihtsa lisandiga (vinkud, salat). Lihtsalt tuleb õppida lihtsamaid toite tegema, kui seni oli toidutegemine alati nii väsitav.

+9
-2
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Jeerum. Sa räägid oma kirjelduses nagu laste saamine oleks paratamatus ja veel nende väikese vahega saamine.

Jeerum, tal on need lapsed juba olemas ju. Üks on küll veel sündimata, aga ta jäi juba sünnituspuhkusele. Mida sa talle nüüd õigupoolest üritad siin soovitada?

Soovitan mitte halada ja edasi teenida, kui kõik valikud on tal teadlikult-soovitult tehtud! Soovitan mitte loota üksnes lasteaiale või ühiskonnale vms kellelegi teisele omaenda laste kasvatamisel. Tema postitusest õhkub ju vaid “üle jõu”, “ei jaksa” jne. Karm öelda, aga ma tõesti ei saa aru, miks neid lapsi siis juurde teha. Tundub päriselt, et paljud teevad neid rohkem seepärast, et küllap ju lasteaed ja keegi aitab vahepeal hinge tõmmata ning toime tulla. Kui lasteaeda ja kooli aga ühtäkki ei eksisteeriks – kui palju siis üldse laps saadaks? (seda hala ju distantsõppe ja lasteaiast-koolist nohuga kojujäämise tõttu ei jõua viimasel ajal ära kuulata). Mina arvan, et enne pereplaneerimist peaks just sellele küsimusele mõtlema. Sellele, kuidas ma saan hakkama päris üksi oma (väike)lapsi kasvatades-õpetades? Sest igaüks meist võibki sellega jääda üksi – koju nelja seina vahele. Peaks olema ikka mingi reaalsustaju inimesel, palju ma suudan välja kanda igas olukorras. Enamusel pole sellest halli aimugi, kõik elavad mingis “lihtsa elu” mullis. Ja kui siis on midagi teisiti, mingid piirangud-nõuded, siis on mega kisa lahti. Ei saa oma väikelastega enam hakkama ja nagu tahaks selles kedagi teist süüdistada.

Ma ütleks siinkohal, et ma usun, et enamik naistest on sünnitanud lapsed teadmisega, et lapsed siiski saavad käia lasteaias ja koolis (kontaktõppes) ning oma karjääri on võimalik jätkata ka pärast laste sündi. Paljudel vanematel on ilmselt olemas ka tugivõrgustik oma vanemate või vanavanemate näol, kes vajadusel lastehoidmisega aitasid, kuid kelle tugi jääb nüüd väiksemaks, kuna eakamate inimeste organismi ei ole mõistlik koroonaajal haigete laste hoidmisega nõrgestada. Et jah, tõepoolest ongi eriline olukord ning võibki tekkida hirm töökoha säilitamise pärast, kui on oht, et suur osa tööajast võib kuluda lastega kodus olemisele. See ei ole mitte kuidagi seotud oma lastest mittehoolimisega, vaid inimestel on ka päriselt eneseteostusvajadus ning vajadus raha teenida, et millegi eest oma peret toita.
Kindlasti on lapsevanemad praegu tööturul väga hapras seisus, sest iga hetk võib tekkida vajadus koju jääda ning halvimal juhul puudub isegi seaduslik alus selle ametlikult fikseerimiseks (kui perearst karantiini korral haigus- või hoolduslehte ei anna).

+12
-1
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Jeerum. Sa räägid oma kirjelduses nagu laste saamine oleks paratamatus ja veel nende väikese vahega saamine.

Jeerum, tal on need lapsed juba olemas ju. Üks on küll veel sündimata, aga ta jäi juba sünnituspuhkusele. Mida sa talle nüüd õigupoolest üritad siin soovitada?

Soovitan mitte halada ja edasi teenida, kui kõik valikud on tal teadlikult-soovitult tehtud! Soovitan mitte loota üksnes lasteaiale või ühiskonnale vms kellelegi teisele omaenda laste kasvatamisel. Tema postitusest õhkub ju vaid “üle jõu”, “ei jaksa” jne. Karm öelda, aga ma tõesti ei saa aru, miks neid lapsi siis juurde teha. Tundub päriselt, et paljud teevad neid rohkem seepärast, et küllap ju lasteaed ja keegi aitab vahepeal hinge tõmmata ning toime tulla. Kui lasteaeda ja kooli aga ühtäkki ei eksisteeriks – kui palju siis üldse laps saadaks? (seda hala ju distantsõppe ja lasteaiast-koolist nohuga kojujäämise tõttu ei jõua viimasel ajal ära kuulata). Mina arvan, et enne pereplaneerimist peaks just sellele küsimusele mõtlema. Sellele, kuidas ma saan hakkama päris üksi oma (väike)lapsi kasvatades-õpetades? Sest igaüks meist võibki sellega jääda üksi – koju nelja seina vahele. Peaks olema ikka mingi reaalsustaju inimesel, palju ma suudan välja kanda igas olukorras. Enamusel pole sellest halli aimugi, kõik elavad mingis “lihtsa elu” mullis. Ja kui siis on midagi teisiti, mingid piirangud-nõuded, siis on mega kisa lahti. Ei saa oma väikelastega enam hakkama ja nagu tahaks selles kedagi teist süüdistada.

Ma ütleks siinkohal, et ma usun, et enamik naistest on sünnitanud lapsed teadmisega, et lapsed siiski saavad käia lasteaias ja koolis (kontaktõppes) ning oma karjääri on võimalik jätkata ka pärast laste sündi. Paljudel vanematel on ilmselt olemas ka tugivõrgustik oma vanemate või vanavanemate näol, kes vajadusel lastehoidmisega aitasid, kuid kelle tugi jääb nüüd väiksemaks, kuna eakamate inimeste organismi ei ole mõistlik koroonaajal haigete laste hoidmisega nõrgestada. Et jah, tõepoolest ongi eriline olukord ning võibki tekkida hirm töökoha säilitamise pärast, kui on oht, et suur osa tööajast võib kuluda lastega kodus olemisele. See ei ole mitte kuidagi seotud oma lastest mittehoolimisega, vaid inimestel on ka päriselt eneseteostusvajadus ning vajadus raha teenida, et millegi eest oma peret toita.

Kindlasti on lapsevanemad praegu tööturul väga hapras seisus, sest iga hetk võib tekkida vajadus koju jääda ning halvimal juhul puudub isegi seaduslik alus selle ametlikult fikseerimiseks (kui perearst karantiini korral haigus- või hoolduslehte ei anna).

Minul tekkisis täpselt samad mõtted. No kuidas oleksin näiteks mina pidanud 6 aastat tagasi lapse saamist planeerides oskama arvestada, et tuleb koroonaepideema? Tugivõrgustik on mul koguni vanavanaema, vanaisa, vanaema ja venna näol olemas (lisaks lapse isale ja tema perele), aga ei saa ju praeguses olukorras haigestumise korral last erinevate inimeste vahel ringi vedada. Varem jäi laps nohusse, siis kaks päeva valvasin ise, kaks päeva lapse isa ja kui vaja, siis üks-kaks päeva näiteks minu ema. Vahepeal nädalavahetusel laps niikuinii kodus. Seejärel oli laps terve ja asi korras. Kergelt mingit röga ehk tuli veel selle aja järel. Nüüd ikka väga raske, kui iga nohuga istu ja värise 2 nädalat kodus. Last kuskile hoida enam ei saa viia ning keegi seda väga enam teha ka ei taha. Peaks tööl koondamine tulema, siis lähevad muidugi esimesena “luusijad”, kellest nii või teisiti eriti kasu pole. Praegu on ju viimase paarikümne aasta jooksul täiesti enneolematu olukord. Kevadel sai see 2 kuud üle elatud (siis ei jäänud keegi perest õnneks ka haigeks ja ei pidanud täielikku eneseisolatsiooni jääma — poes sai ikka käia süüa toomas), aga ei kujuta veel aasta või paar niimoodi ette.

+11
-2
Please wait...

Postitas:
Kägu

Minu lapsel allergia, keskküttega ruumides ägeneb allergiline astma ehk siis kütteperioodil (enamus õppeajast) laps köhatab jne. Kuna arstilt viidud õpetajale vastav kiri siis probleeme pole sellega esinenud.

Mul endal on nohuga alati nii õudne olla ja tööle teisi nakatada ei lähe. Miks peaksin siis lapse kooli saatma sama tundega?

+2
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Olen mitmetest allikatest lugenud, et nohu pole üldse koroonaviiruse sümptom või siis väga harva.
Sellest keegi ei räägi…

+9
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Lastetutele ja suuremate lastega inimestele paneb see kõik samuti topeltkoormuse. Suvi läbi ei saanud meie asutuse lastetud puhata, suvekuud on broneeritud väikelaste vanematele. Nüüd on juba kolm lapsevanemat hoolduslehe võtnud ja tööd muudkui kuhjub. Töö ei ole ka selline, et tänavalt inimesi appi võtta.

Ausalt, üle hakkab juba viskama. Lastetu ei ole ka ori, puhkuseta ütleb tugevaimgi tervis üles.

Ja koondamisteate saavad esmajärjekorras just lastetud/ suurte lastega töötajad, mitte need, kes oma väikelapsega kord kuus hoolduslehel on.

+3
-2
Please wait...

Postitas:
Kägu

Alles lasteaiaaeg algas ja juba saadetakse iga pisemagi aevastus või nohisemise pärast koju.

Mul juba kogemus olemas ja mitmed tuttavadki(maalasteaedades) hädas.Laps hommikul nohuta,lähevad nt õue, tuul, õhuvahetus ja seegi tõmbab kohe nina tatiseks.

Meie kliimas ju on lasteaia lapsed tihtilugu lihtsalt kergelt nohused. Siis peavad kõik vanemad end paariks aastaks töötuks võtma kuni see koroona hullus lõpeb?!

see aasta on igalpool karm kord. laps jah ei jää raskelt haigeks aga personal jääb. ja ega ainult ju emad ei pea lapsega kodus olema. Minul oli ka laste vanaema nendega vahest kodus. Töötav vanaema sdaab hoolduslehe lapse perearstilt. Ja usaldage laste isasid.

Lisaks on ammuilma leiutatud lapsehoidja elukutse.
Meil täiskohaga hoidja, ise olen koju jäänud paar korda viie aasta jooksul, kui laps ikkagi on raskelt haige ja süda ei luba tööle minna.
Mina pooldan täiega, et koroona ajastul ongi köhiv ja kurk haige laps kodus. Tahame ju kõik seda viirust lõpuks kontrolli alla saada.

0
-2
Please wait...

Postitas:
Kägu

Alles lasteaiaaeg algas ja juba saadetakse iga pisemagi aevastus või nohisemise pärast koju.

Mul juba kogemus olemas ja mitmed tuttavadki(maalasteaedades) hädas.Laps hommikul nohuta,lähevad nt õue, tuul, õhuvahetus ja seegi tõmbab kohe nina tatiseks.

Meie kliimas ju on lasteaia lapsed tihtilugu lihtsalt kergelt nohused. Siis peavad kõik vanemad end paariks aastaks töötuks võtma kuni see koroona hullus lõpeb?!

see aasta on igalpool karm kord. laps jah ei jää raskelt haigeks aga personal jääb. ja ega ainult ju emad ei pea lapsega kodus olema. Minul oli ka laste vanaema nendega vahest kodus. Töötav vanaema sdaab hoolduslehe lapse perearstilt. Ja usaldage laste isasid.

Lisaks on ammuilma leiutatud lapsehoidja elukutse.

Meil täiskohaga hoidja, ise olen koju jäänud paar korda viie aasta jooksul, kui laps ikkagi on raskelt haige ja süda ei luba tööle minna.

Mina pooldan täiega, et koroona ajastul ongi köhiv ja kurk haige laps kodus. Tahame ju kõik seda viirust lõpuks kontrolli alla saada.

Viirust, mis isegi enam haiglasse sadade hulgast kedagi ei vii, vaadake numbreid ja haiglaravi… Lõpuks tuleb ikka kusagilt välja, et kardetud kurjast koroonast saanud kerge nohuke, aga pauk mis majandusele tehtud on pöördumatu!
Kui tegu oleks ikka raske pandeemiaga,siis oleks nunbrid ja olukord hoopiski teine.
Avage silmad ometi!

+7
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Lastetutele ja suuremate lastega inimestele paneb see kõik samuti topeltkoormuse. Suvi läbi ei saanud meie asutuse lastetud puhata, suvekuud on broneeritud väikelaste vanematele. Nüüd on juba kolm lapsevanemat hoolduslehe võtnud ja tööd muudkui kuhjub. Töö ei ole ka selline, et tänavalt inimesi appi võtta.

Ausalt, üle hakkab juba viskama. Lastetu ei ole ka ori, puhkuseta ütleb tugevaimgi tervis üles.

Ja koondamisteate saavad esmajärjekorras just lastetud/ suurte lastega töötajad, mitte need, kes oma väikelapsega kord kuus hoolduslehel on.

Reaalsus on siiski teine. Alles jäävad need, kes suudavad vajadusel enda ja veel paari inimese töö hädaolukorras ära teha. On suur tõenäosus, et see kord kuus hoolduslehel olija on hädaolukorra ajal … hoolduslehel ja keegi peab ka teda asendama.

+1
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Nõustun selle käoga, kes kirjutas, et lastel on tekkinud tervisemured ja kogu see jama mõjub psüühikale. Meil üks laps tormas nädalavahetusel riidepoest välja köhatama, sest köha on ju saatanast hetkel, kõik vaatavad ja ehmuvad. Ja ta ei ole haige, lihtsalt tõmbas midagi kurku. Teine väitis hommikul, et tal on nohu ja tema kooli ei lähe, sest koolis oli öeldud, et ei tohi. Olin siis kodus temaga. Hommikul veidi nuuskas, ülejäänud päev oli ok. Mingi nädalavahetusel trennis vihma kätte jäämisest tekkinud väike sügisene külmetus.
Aga laps kooli ei julge minna! Tahtis küll, on tubli õppur ja väga ootas uut kooliaastat. Tuttava lapsel on allergia ja lisaks kitsamad nina vaheseinad – diagnoositud. Iga ärriti peale nina jookseb. Ta nüüd mõtlebki, et kas jätab lapse koju, las see kool olla, mis siis, et põhikooli lõpuklass ja ainete omandamine oluline? Aga kooli ju ei saa, sest laps nuuskab vahepeal. Või käib temaga iga kahe päeva tagant testi tegemas ja koolile esitamas? Täiesti jabur olukord.

+7
-3
Please wait...

Postitas:
Kägu

Mul ongi nüüd nii, et tööandja tegi ettepaneku töölepingu lõpetamiseks (ehk siis mitte koondamine, vaid lihtsalt töölt lahti laskmine). Helistasin eile õhtul ja ütlesin, et täna tööle ei saa tulla, sest lasteaiaealine laps on jälle nohus-köhas ja sellisena lasteada minna ei saa. Ilmselt tuleb pere-eelarve töötuabiraha peale üles ehitada.

+2
-2
Please wait...

Postitas:
Kägu

Mul ongi nüüd nii, et tööandja tegi ettepaneku töölepingu lõpetamiseks (ehk siis mitte koondamine, vaid lihtsalt töölt lahti laskmine). Helistasin eile õhtul ja ütlesin, et täna tööle ei saa tulla, sest lasteaiaealine laps on jälle nohus-köhas ja sellisena lasteada minna ei saa. Ilmselt tuleb pere-eelarve töötuabiraha peale üles ehitada.

Appi! Aga seaduse järgi päris nii ei saa! Ära omal soovil lahkumisavaldusele küll alla kirjuta. Proovi vähemalt koondamine välja rääkida.

+5
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Olen mitmetest allikatest lugenud, et nohu pole üldse koroonaviiruse sümptom või siis väga harva.

Sellest keegi ei räägi…

Ometi räägib see koroonasse jäänud ajakirjanik Heidi Hanso oma blogis, et temal just nohuga see koroona algaski. Esimesed sümptomid olid vesine nohu, turses limaskestad ja 37.3.

0
-2
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Olen mitmetest allikatest lugenud, et nohu pole üldse koroonaviiruse sümptom või siis väga harva.

Sellest keegi ei räägi…

Ometi räägib see koroonasse jäänud ajakirjanik Heidi Hanso oma blogis, et temal just nohuga see koroona algaski. Esimesed sümptomid olid vesine nohu, turses limaskestad ja 37.3.

Meie oleme terve perega praegu vesises nohus ja selgelt tunda, et viirus sees. Tuli see asi koolist, lapsed käisid 3 päeva ja korras… Perearstile helistades praegu küll veel testile ei saadetud.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Olen mitmetest allikatest lugenud, et nohu pole üldse koroonaviiruse sümptom või siis väga harva.

Sellest keegi ei räägi…

Ometi räägib see koroonasse jäänud ajakirjanik Heidi Hanso oma blogis, et temal just nohuga see koroona algaski. Esimesed sümptomid olid vesine nohu, turses limaskestad ja 37.3.

See võis olla mistahes muu viirushaigus. Kui inimese immuunssüsteem parasjagu mingi haigustekitajaga võitleb, hakkavad teised palju kergemini külge.

+2
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Olen mitmetest allikatest lugenud, et nohu pole üldse koroonaviiruse sümptom või siis väga harva.

Sellest keegi ei räägi…

Ometi räägib see koroonasse jäänud ajakirjanik Heidi Hanso oma blogis, et temal just nohuga see koroona algaski. Esimesed sümptomid olid vesine nohu, turses limaskestad ja 37.3.

Siiski ebatavaline. Loe siit.

+1
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Siiski ebatavaline. Loe siit.

Siin on ju kirjas, et “some patients may have aches and pains, nasal congestion, runny nose, sore throat, or diarrhea.” Ehk et kuidagi pole ju võimalik ilma testi tegemata kindlaks teha, millest su sümptomid tingitud on.

+2
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Olen mitmetest allikatest lugenud, et nohu pole üldse koroonaviiruse sümptom või siis väga harva.

Sellest keegi ei räägi…

Uuringus pole juttugi nohust ka nohu kohta selline paanika. Kas ei peaks teemaks võtma.
https://www.frontiersin.org/articles/10.3389/fpubh.2020.00473/full
Värskes uuringus on tehtud kindlaks, mis järjestuses koroona vaevused esinevad. Omavahel võrreldi nelja koroona tunnust: palavik, köha, iiveldus ja oksendamine ning kõhulahtisus.

Uuringu järgi algab koroonaviirus tavaliselt palavikuga. Järgmisena tuleb köha, siis iiveldus ja oksendamine ning kõige lõpus kõhulahtisus.

Võimalik on ka haigusnähtude teistsugune järjestus. Kõige ebatavalisem on see, et koroona algab kõhuhädadega. Uuringus võrreldi omavahel 56 000 koroonapatsiendi andmeid.

Uuringus vaadeldi ka raskemini märgatavate vaevuste esinemist. Need on kurguvalu, lihasvalu ja peavalu. Kui need vaevused veel lisada, siis selgub, et koroona algab enamasti palavikuga, siis järgneb köha. Kolmandana järgneb kas kurgu-, lihas- või peavalu, mõnikord aga kõik kolm korraga. Viimasena esinevad kõhuhädad.

+2
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Mul õnneks juba koolilapsed, 1. ja 3. klass. Kooli koosolekul öeldi, et selle pärast, kui õuest tulles nina tilgub, kedagi ära ei saadeta. Peavad ikka olema märgatavad haigustunnused, nt palavik, köhib tunnis sageli jne. Loodan, et nii jääbki, ja et ei tule varsti seda uudist Tallinnas, et ka nooremad klassid osalisele distantsõppele. Kõik see tundub juba täieliku hullumisena, 10 inimest haiglas, põevad peamiselt noored praegu ja kergete sümptomitega, aga ennetavalt juba rikutakse väga paljude laste ja noorte haridustee. Rääkimata suurest hulgast lapsevanematest, kes ei saa normaalselt tööl käia, eriti kui lapsed nooremad.

+2
0
Please wait...

Näitan 19 postitust - vahemik 31 kuni 49 (kokku 49 )


Esileht Tööelu, raha ja seadused. Lapsevanemad-Kuidas te tööl kavatsete käia?