Kontrastaineuuringuga kaasneb ebamugavus ja mõnedel juhtudel ka valulikkust (minul nt oli ikka väga valus ja päris lõpuni kontrastainet ei surutudki sisse, sest nad nägid, kuidas ma piinlesin) ning eriti sellest viimasest tulenevalt võivad tekkida spasmid, mis ei anna uuringuga tegelikult mitte mingit tulemust. Spasmid sulgevad munajuhad ja kuna selle tõttu kontrastaine edasi ei liigu, ei saa kindlalt öelda, kas siis olid munajuhad umbes või olid vaid spasmid takistuseks. Kindlaks teadmiseks tuleb siis ikkagi LAPile minna. Samas, kui selliseid probleeme ei esine, saab munajuhade läbitavuse ka kontrastaineuuringuga kinnitada.
Uuringu järgselt vb vajad 5-10min taastumiseks (oleneb, kui kergelt protseduur läheb) ja seejärel elad tavapärast elu edasi. Aind määrida võib veel mõned päevad, muud midagi.
Kontrastaneuuringul viiakse tupe kaudu kateeter emakasse ja läbi selle süstitakse kontrastainet sisse, samal ajal UHga jälgitakse aine liikumist ja võimalikke takistusi. Valulikuks võib protseduuri eesotsas teha see, kui emakas on liiga liikuv ning emakakael tuleb võtta n-ö näpitsate vahele kateetri sisestamiseks. Sellest tulenevalt tõmbub emakas nagu lihas kunagi kokku ja tekivad spasmid jm, mis võivad muuta kogu protseduuri üsna valulikuks. Kui näpitsate vahele emakat võtma ei pea, siis on suurem tõenäosus pääseda vaid ebamugavustundega. Kogu protseduur teostatakse eelnevalt sisestatud kudesid pehmendava tupeküünlaga ja tavalise valuvaigistiga. Kohapeal nad pihustavad vajadusel ka tuimestit juurde (minu kogemuse põhjal).
Lõpuks, peale üle tunni piinlemist lõpetati minul kontrastaineuuring ära ja käisin siiski ka LAPil. LAPil saab tuvastada ikkagi rohkem ja täpsemalt erinevaid anomaaliaid seoses emaka, munajuhade ja munasarjadega. Ja kui on mingi probleem, likvideeritakse see koheselt. Nt lõigati mul LAP käigus ka 2 pisemat endometrioosi kollet ära, millest varasemalt polnud juttugi ja kontrastaineuuringuga need välja ei tulnud (emakasse jõudis aine iseärasusteta, seega need olidki vaid LAPiga tuvastatavad).
Mul kokku LAPist 4 armi. Neist 1 on naba augus ja see ei paista kuidagi välja, 1 arm on juba üsna hele, kuigi LAP oli 1,5 kuud tagasi alles. 1 arm on tugevam ja tõenäoliselt jääbki nähtavamaks, sest suutsin mitmeid kordi öösel läbi une seda paranevat niidistatud haavakest sügama hakata ja eks ma veidi raskeks selle esmase kokkukasvamise sellega tegin. Ja viimane haavake on olemuselt umbes kahevahel. Veel täitsa hele pole, aga ei midagi hullu kah enam.
Kokkuvõttes soovitaksin arstiga konsulteerida, et kummal oleks rohkem jumet just sinu jaoks ja kui ta arvab, et pole üldse vaja, soovitaksin arsti vahetada. Nõustun sellega, et kõigepealt tasuks ikka kontrollida üle, kas teed on avatud, kui hakata ennast rohtudest täis sööma.